) § 46 lg 2 ja 3 ning Vangla Sisekorraeeskirja (VSKE) § 8, mille kohaselt Harku, Murru, Viljandi ja Ämari Vangla kinnipeetavad kannavad isiklikku riietust. Ükski seadus ei keela lühikeste pükste kandmist. Tallinna Vangla kodukorra (Kodukord) p 4.10 ütleb, et rivistus on kinnipeetavale isikule kohustuslik ja riietus peab olema korrektne, kuid ükski seadus ei keela rivistuse ajal kanda lühikesi pükse. Rivistus toimub vangla päevakorra kohaselt kaks korda päevas 07.30-08.00 ja 20.00-20.30 ja ükski loendust teostav isik (korrapidaja) ei nõua rivistusel pikkade pükste kandmist. Jalutuskäik kinnises (kõrge müüriga piiratud) jalutusboksis toimub 08.15-16.00. Jalutuskäik ei ole seotud rivistusega ja ei ole kohustuslik. Jalutama lastakse vastavalt vahistatute soovile ja kambrite kaupa nii, et erinevates kambritest kinnipeetavad üksteist ei näe. Jalutusboksis võib tegelda ka spordiga (võimlemisega). Kaebajale jääb arusaamatuks vastav keeld, kuna lühikesed püksid on aastaajale, kus on 25 kraadi sooja, vastav riietus. Lühikesed püksid on kaebajale toodud pakiga vanglasse tema nimele ja need ei ole mingid aluspüksid, vaid kuuluvad üleriiete hulka. Kaebaja kasutuses olnud lühikesed püksid on korrektsed ning nende kandmine ei sega kedagi, kuna jalutamine toimub jalutusboksis. Teised kinnipeetavad jalutavat isikut ei näe. Lisaks märgib, et väljaspool vanglat ajavad meesterahvad sellistes pükstes asju ka ametiasutustes ja käivad avalikes kohtades. Samas tulevad ka vangla töötajad tööle ja liiguvad vangla sisehoovis möödudes kinnipeetavatest akende alt lühikestes pükstes ja miniseelikutes. Mõned vangla töötajad kannavad isegi tööajal miniseelikut (kontaktisik). Jääb arusaamatuks, mille alusel keelatakse temal kanda jalutuskäigu ajal lühikesi pükse. M.P.P. lisab kaebusele A. J. seletuse, millega soovib tõendada asjaolu, et teda ei lubatud lühikestes pükstes jalutuskäigule. Juhul, kui asja ei lahendata kirjalikus menetluses, siis palub ta nimetatud isik tunnistajana üle kuulata. Palub Tallinna Vanglalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 80 krooni. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Tallinna Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine.
punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.
lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.
p 2 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud mitte takistama vanglaametnikke nende kohustuste täitmist 2 ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Tallinna Vangla kodukorra punkti 4.10 sätestab korrektse riietuse nõude rivistusel. Ka jalutuskäigule minekul kontrollib valvur, kellega kinni peetavatest isikutest on tegemist ning hindab kinni peetava isiku füüsilist olukorda ja korrektset riietust nagu rivistuselgi. Vaadates vangistusseaduses riietust käsitlevaid sätteid, ilmneb, et § 46 lg 1 ja 2 kohaselt on kinnipeetava puhul isiklike riiete kandmise lubamise osas vangla direktoril laialdane otsustusõigus. Vahistatu kannab
Kui kandmiskõlblikud riided puuduvad või kui vahistatu ei soovi neid kanda, annab vangla või arestimaja vahistatule tasuta riietuse. Tallinna Vangla direktor on aastate viisi tõlgendanud korrektse riietuse nõuet sellisena, et kinni peetavale isikule ei ole rivistusel ja kambrist väljumisel lubatud põlvi mittekatvad lühikesed püksid. Lähtutud on
punktist 2 ja leitud, et kinni peetavate isikute liikumine väljaspool määratud eluruumi (kambrit) väga lühikestes pükstes häirib teisi isikuid. Ka vahistatud, kelle liikumisõigus väljaspool kambrit on
lg 2 kohaselt piiratud, kutsutakse vastavalt vajadusele välja kokkusaamisele kaitsja, uurija või prokuröriga, viiakse arsti või õe vastuvõtule. Vangla territooriumil, sealhulgas ka eelvangistushoonetes võivad liikuda väliskülalised (ka näiteks CPT komisjon oma ad-hoc visiidil, samuti vanglast väljastpoolt kutsutud usutegelased). Liigselt paljastav ja ebakorrektne riietus häiriks neid isikuid ning võib alandada nende väärikust. Seega on nõue liikumisel kambrist väljaspool kanda korrektset riietust, mis ei häiriks teisi isikuid, igati mõistlik ning vangla üldist korda ning kombekusnorme arvestav. Korrektse riietuse selline tõlgendus, et kinni peetavad isikud peavad territooriumil liikudes kandma põlvi katva pikkusega pükse, kehtis ka eelnevatel aastatel. Sellesisulise meeldetuletuse on direktor vanglaametnikele teinud ka eelmistel aastatel enne suve algust toimunud nõupidamistel. Vangistusalastes õigusaktides olevate riietust puudutavate sätete tõlgendust ei pea vangla direktor vormistama kirjalikult käskkirja või korraldusena. Justiitsministri 06.12.01.a. määrusega nr 92 vastu võetud Tallinna Vangla põhimäärus § 3 lg 2 p 7 kohaselt vangla direktor annab oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele. Seega võivad kinnipeetavatele ja vahistatutele kohustuslikud vangla direktori korraldused olla ka suulised. Nõue kanda kambrist väljapool mitte lühemaid kui põlvi katva pikkusega pükse on Tallinna Vangla kinni peetavatele isikutele olnud üldteada. Kaebaja M.P.P. ei väida, nagu ei oleks ta olnud enne 10.06.07.a. sündmust sellest nõudest teadlik. Ta oli teadlik keelust väljuda kambrist jalutuskäigule põlvi mittekatva pikkusega lühikestes pükstes, kuid üritas kambrist lühikestes pükstes väljuda korduvalt, kuna ei soovinud vanglaametnike nõuet kanda põlvi katva pikkusega või pikemaid pükse, täita. Seega on M.P.P. lühikeste pükste kandmise keelu suhtes jalutuskäigule minnes ilmutanud korduvalt protesti ja näidanud üles soovimatust alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele, kuna ta on püüdnud kambrist jalutuskäigule minnes süstemaatiliselt väljuda lühikestes, so põlvi mittekatva pikkusega pükstes. Seejuures on ta algatanud kohapeal vaidlusi keelu õiguspärasuse üle. Selline käitumine mõjutab negatiivselt teisi kinni peetavaid isikuid ning õõnestab vangla julgeolekut. Avalik huvi vaadeldavas asjas on vangla julgeoleku hoidmine ning kinni peetavate isikute suunamine õiguskuulekale käitumisele, takistades allumatuse ilmingute süvendamist, mis puudutab nii kaebajat kui ka temaga samas kambris viibivaid kinni peetavaid isikuid. 3 Sarnane, lühikeste pükste kandmist puudutav kaasus on läbinud kohtuliku kontrolli apellatsiooniastmes haldusasjas nr 3-06-
märgib ära, missugune peab olema kinnipeetava riietus.
lg 1 esimese lause kohaselt kui vangistusseadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib vangla direktor lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Vastustaja leiab käesolevat asja arutava kohtu arvates õigesti, et säte annab vastustajale laia kaalutlusõiguse isiklike riiete kandmise piiramisel. Sättest tuleneb vangla direktori õigus esitada nõudeid isiklikele riietele, mille kandmist kinnipeetavatele lubatakse. M.P.P. on teadlik direktori nõudest, et jalutama minnes kannavad kinni peetavad isikud, sh vahistatud, Tallinna Vanglas pükse, mis katavad põlvi. Kuigi kaebaja peab ise tema kasutada olevaid lühikesi pükse korrektseks riietuseks nähtub, et püksid ei kata põlvi. Kohus nõustub vastustajaga, et direktor ei pea lubama isiklike riiete kandmist igal juhul. Isegi kui riided on puhtad ja korrastatud, tuleb Tallinna Vanglas järgida nõuet, mille kohaselt Tallinna Vangla direktor on aastate viisi tõlgendanud korrektse riietuse nõuet sellisena, et kinni peetavale isikule ei ole rivistusel ja kambrist väljumisel lubatud põlvi mittekatvad lühikesed püksid. Lähtutud on
punktist 2 ja leitud, et kinni peetavate isikute liikumine väljaspool määratud eluruumi (kambrit) väga lühikestes pükstes häirib teisi isikuid. Kuna ka vahistatud, kelle liikumisõigus väljaspool kambrit on
lg 2 kohaselt piiratud, kutsutakse vastavalt vajadusele välja kokkusaamisele kaitsja, uurija või prokuröriga, neid viiakse arsti või õe vastuvõtule, seega liiguvad nad vangla territooriumil. Vangla territooriumil, sealhulgas ka eelvangistushoonetes, võivad liikuda väliskülalised. Vangla on toonud näitena, et seal liiguvad CPT komisjon oma ad-hoc visiidil, samuti vanglast väljastpoolt kutsutud usutegelased. Liigselt paljastav ja ebakorrektne riietus häiriks neid isikuid ning võib alandada nende väärikust. Seega on vangla kehtestanud nõude liikumisel kambrist väljaspool kanda korrektset riietust, mis ei häiriks teisi isikuid. Kohus ei saa väita, et nõue ei ole mõistlik ning vangla üldist korda ning kombekusnorme arvestav. Kohus nõustub vangla väitega, et selline korrektse riietuse nõue, et kinni peetavad isikud peavad territooriumil liikudes kandma põlvi katva pikkusega pükse, kehtis ka eelnevatel aastatel. Vangistusalastes õigusaktides olevate riietust puudutavate sätete tõlgendust ei pea vangla direktor vormistama kirjalikult käskkirja või korraldusena. Justiitsministri 06.12.01.a. määrusega nr 92 vastu võetud Tallinna Vangla põhimäärus § 3 lg 2 p 7 kohaselt vangla direktor annab oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele. Kui ametnik annab korralduse, mis põhineb direktori otsusel, siis tuleb ametniku vastavat korraldust täita, kuniks korralduse õiguspärasus ei ole seaduslikul teel ümber lükatud. Antud juhul ei ole direktor oma nõuet muutnud ja kaebaja ei olnud kohtulikult saavutanud otsust, mis keelaks vanglal sellise nõude esitamise. Kohus juba märkis, et selline nõue on Tallinna Vangla kinni peetavatele isikutele olnud üldteada, sh kaebajale. Vastavalt märgib kaebaja oma kaebuses, et selline nõue esitati temale ja teistele, sh vahialustele. Seega saab kaebusest järeldada, et kõiki vahialuseid koheldakse võrdselt. 5 Samas on kaebaja lisanud kaebusele A. J. seletuskirja, millest justkui nähtuks, et teda lubati jalutama 24.06.07.a. lühikestes pükstes, kuid kaebajat mitte (tlk 3). Seletuskirjas aga ei ole märgitud, kuivõrd lühikestes pükstes soovis jalutama minna A.J. Vangla nõudeks on, et püksid kataks põlvi. Seega ei ole välistatud, et A.J. lubati jalutama 24.06.07.a. sellistes lühikestes pükstes, mis katsid põlvi. Kaebaja püksid ei kata põlvi ja selle tõttu on kohtlemisel erisusi. A.J. on esitanud seletuse ka 10.06.07.a. sündmuse osas (tlk 4). Sellest seletusest nähtub A.J. subjektiivne hinnang kaebaja riietusele, ta kinnitab, et hr P. lühikesed püksid olid korrektsed. Kohus ei saa sellest teha järeldusi, et kaebaja kasutada olnud lühikesed püksid katsid põlvi. Kohus nõustub vastustaja väitega, et direktori kehtestatud riietumise nõue on leidnud kohtuliku kontrolli ja Tallinna Ringkonnakohus on D.D. kaebuse alusel võtnud seisukoha, kas direktoril oli õigus esitada nõue, mille kohaselt vanglas kantakse jalutama minnes põlvi katvaid pükse ehk pikki pükse. Vastavalt on apellatsiooniastmes haldusasjas nr 3-06-1487 Tallinna Ringkonnakohus 30.04.07.a. otsuses jäänud seisukohale, et vangla direktor ei ole ületanud kaalutlusõiguse piire. Kohus märgib, et „Lubatud isikliku riietuse kandmisele võib vangla direktor seada piiranguid ka nende riiete kandmise koha osas, lubades lühikesi pükse kanda näiteks üksnes kambris. Avalikest huvidest lähtuvalt võivad õigustatud olla ka piirangud mõnda liiki isikliku riietuse kandmisele“. Kohus märkis veel, et „Samuti ei jaga ringkonnakohus apellandi seisukohta, et kaalutlusõiguse piiride ületamisega on tegemist seetõttu, et Euroopa vanglareeglistikust ja vangistusseadusest tulenev nõue tagada kinnipeetavatele humaansed kinnipidamistingimused ei luba palava ilmaga nõuda pikkade pükste kandmist jalutuskäigul. Kinnipidamistingimused ei ole ringkonnakohtu arvates õigusvastased, kui kinnipeetav peab jalutuskäigul kandma pikki pükse“. Seega jääb käesolevat asja arutav kohus seisukohale, et M.P.P. õiguste piiramist isiklike riiete kandmisel õigustab käesoleval juhul avalik huvi tagada vanglas kombekusnormidest kinnipidamine. Kombekusnormid piiravad sageli töötajatel lühikestes pükstes käimise ka sooja ilmaga, ehkki kaebaja märgib, et ta on näinud töötajaid tööle tulemas teistsuguses riietuses. Kaebaja jätab märkamata, et tööl olles on ametnikud riietatud rangemalt ning meestöötajad kannavad pikki pükse sõltumata ilmast. Vanglas võib olla kombekas, kui kinnipeetavad väljaspool eluruume lühikestes pükstes ei viibi. Vanglas nagu ka paljudes muudes riigiasutustes viibimisel riietusele esitatavate rangemate nõuete järgmine tuleneb pika aja jooksul välja kujunenud tavast. Kaebaja märkus, et tegemist ei ole aluspükstega, vaid püksid ulatuvad põlvini ning on seega üleriided, ei muuda kohtu seisukohta. Sõltumata, kas need püksid on üleriided või mitte, ei kata nad põlvi ning ei vasta vanglas kehtivale nõudele. Samas ei puutu asjasse küsimus, millisel seisukohal on kaebuse esitaja naiskinnipeetavate riietuse suhtes. Eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt ei ole vastustaja oma seisukohti muutnud ning järgib kehtivat nõuet, mis ei too kaasa ülemääraseid koormusi nõude täitmisel. Kaebaja ei ole märkinud, et nõutud pükste kandmine tekitab temale piinu, füüsilisi kannatusi ning ta ei saa selle tõttu minna tunniajasele jalutuskäigule. Asjaolu, et jalutuskäik on kõrgete müüridega boksis ega ole seotud rivistusega, ei muuda kohtu järeldusi. Seejuures kohus selgitab, et jalutama minnes võidakse liikuda neis koridori osades, mil liikumine on teistele nähtav. Õige ei ole kaebaja järeldus, et jalutama minnes ei toimu rivistust. Valvur kontrollib isikud üle, kes avaldavad soovi minna jalutama, märgitu ongi rivistus ehkki valvur ei esita mitte alati nõuet joonduda kindlasse viirgu või joone taha; valvur vaatamata kaebaja tajumisele teostab kontrolli, mille käigus valvur visuaalselt kontrollib nõuete täitmist. Korralduse seaduslikkus tugineb Tallinna Vangla kodukorra punktile 4.10. 6 Kohus lisab veel, et kaebaja riided on tema omand, mille kasutamisel vanglas võib seada piiranguid. Omandi vaba kasutamise piirangud tulenevad vangistuse iseloomust ja vangistusseadusest ega ole vastuolus põhiseaduses sätestatuga. Vastavalt
Direktor võib kehtestada reegleid tulenevalt põhimäärusest ja kui ta kehtestas Tallinna Vangla kodukorra p 4.10 ning on selgitanud kõigile ametnikele ja kinni peetavatele isikutele võrdselt korrektse riietuse mõiste ja sisu, siis peab kinnipeetav rivistuse ajal nägema välja korrektne. Korrektse riietuse mõiste on vangla sisustanud nõudega kanda rivistusel pikki pükse või põlvi kandvaid pükse. Seega vastustaja ei ole käitunud kaebajaga võrreldes teiste isikutega ebavõrdselt. Kuna enne jalutuskäigule minekut kinnipeetavad rivistatakse, siis rivistuse kohta kehtivatest nõuetest tuleneb ühtlasi regulatsioon, missuguses riietuses läheb kinnipeetav järgnevale jalutuskäigule. Lühikesed püksid, mis ei ole aluspesu, vaid on üleriietus, kuid, mis ei kata põlvi, võib lugeda mittelubatavaks riietuseks jalutuskäigul, kuna suure tõenäosusega häirib selline riietus teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Direktoril on õigus teha piiranguid lubatud riietusesemete kandmisel. Seetõttu on piirang õigustatud. 2. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohus ei saa teha kaebaja suhtes erandit ning panna vanglale kohustust lubada M.P.P.l kanda Tallinna vanglas tema poolt soovitud lühikesi pükse. Käesoleval hetkel on kaebaja Soome vanglas ning tema õigusi ja vabadusi ei saagi piiarata enam Tallinna vanglas senimaani kehtinud ja kehtivad nõuded. 3. Kaebaja kantud riigilõiv 80 krooni tuleb jätta tema kanda- HKMS § 92 lg 1. Vastustaja kohtkulude nõuet ei esitanud. Karin Kalmiste Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.