3-07-1577/12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 27.12.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-07-1577 Haldusasi M.P.P. kaebus Tallinna Vangla toimingu (vahistatute kohustuslik ärkamine hommikuseks loenduseks) õigusvastasuse tuvastamiseks ja toimingu keelamise nõudes. Menetlusosalised Kaebuse esitaja M.P.P.; vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Jätta M.P.P. kaebus rahuldamata. Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.06.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 2 sätestatut.) KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK
2. augustil 2007 esitas M.P.P. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Tallinna Vangla nõude, et kaebuse esitaja ärkaks igal hommikul ja tõuseks üles hommikuseks loenduseks, mis toimub kell 07:
3. Kaebaja leidis, et vahistatule sellise kohustuse panemine demokraatlikus ühiskonnas on mittevajalik piirang ega ühti ka vahistamise eesmärgiga. Soome eeluurimisvanglas ei nõuta, et vahistatud hommikuseks loenduseks üles tõuseksid. Kaebaja esitas ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks: et kohus esialgse õiguskaitse korras keelaks Tallinna Vanglal nõuda vahistatutelt ärkamist ja ülesse tõusmist hommikuseks loenduseks. Tallinna Vangla vaidles esialgse õiguskaitse taotlusele vastu. Tallinna Halduskohus jättis määrusega 17.08.07.a. EÕK rahuldamata. Kaebaja esitas määruskaebuse. 05.09.07.a. lahendas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohus ja leidis, et halduskohtu määrus tuleb jätta muutmata. 1 KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD M.P.P. palub tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingu mille kohaselt tal tuleb igal hommikul ärgata ja tõusta üles kell 07.50 toimuvaks loenduseks. Kaebaja leiab, et selle nõude esitamine tuleb ära keelata. Vahistatule sellise piirangu seadmine pole demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega kooskõlas vahistamise eesmärgiga, milleks KrMS § 130 lg 2 kohaselt on uute kuritegude toimepanemise ja kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise takistamine. Kaebaja viitab seejuures ka Põhiseaduse § 11, mille kohaselt peab õiguste piirang olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Soome eeluurimisvanglas ei nõuta, et vahistatud hommikuseks loenduseks üles tõuseksid. Ülestõusmise nõue piirab vahistatu vabadust kasutada oma aega enda äranägemisel. Määruskaebust põhjendas kaebaja järgmiselt. 1) Demokraatlikus riigis piiratakse isiku õigusi ja vabadusi ainult siis, kui seda nõuab avalik huvi. Osa vangla päevakorrast võib olla julgeoleku tagamiseks vajalik, kuid kindlasti ei ole seda hommikuse ülestõusmise nõue. Kui see oleks nii, siis tuleks ka Soome eeluurimisvanglas hommikuti tõusta; 2) Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et üldteadaolevalt on 8 tundi magamiseks piisav. Sõltuvalt isikust võib unevajadus olla 4-11 tundi ööpäevas. Vastustaja takistas kaebajat soetamast ekspertarvamust, selle tõttu tuleb fakti tõlgendada kaebaja kasuks ehk lugeda tõendatuks. Palub välja mõista Tallinna Vanglalt tasutud riigilõiv 80 EEK (tlk 13). VASTUSTAJA TALLINNA VANGLA SEISUKOHAD Vangla palub jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja tasutud riigilõiv jätta M.P.P. kanda. Justiitsministri 6.12.
4. a määrusega nr 92 vastu võetud „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 3 punkti 7 kohaselt annab vangla direktor oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke ja suulisi korraldusi, mis on kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele. Tallinna Vangla direktori 05.07.
5. a käskkirjaga nr 28 on kinnitatud Tallinna Vangla kodukord, mille punkt 4.1 kehtestab vangistusosakonna eelvangistushoonete kambrites viibivate kinni peetavate isikute päevakava. Kodukorra nimetatud punkti kohaselt on ajavahemikul 07.30 – 08.00 ette nähtud rivistus, hommikune loendus. Tallinna Vangla kodukorra punkti 4.9 kohaselt tähendab rivistus, et kinni peetavad isikud on kohustatud joonduma selleks ettenähtud kohas kambris, sektsioonis või väljaspool hoonet, v.a raviarsti poolt määratud voodihaiged. Sama akti punkti 4.10 esimese lause kohaselt on rivistus kinni peetavale isikule kohustuslik. Nõue tõusta püsti ja joonduda hommikuseks rivistuseks kambris on vajalik ka kinni peetava isiku enda huvides – muuhulgas saab valvur veenduda ega kinni peetaval isikul ei ole silmaga nähtavaid vigastusi ning hinnata visuaalselt isiku üldist olukorda. Korra tagamine kinnipidamisasutuse kambrites ning vajadusel korra rikkumise ilmingutele kohene reageerimine on avalikes huvides sealhulgas demokraatlikes ühiskondades. Seda avalikku huvi ei kaalu üles kaebaja mugavusharjumuste valdkonda kuuluv soov hommikuti kauem magada. Tallinna Vangla kodukorra punktis 4.1 sätestatud päevakava kohaselt algab öörahu kell 22.00 ja äratus on ette nähtud kell 6.
6. Seega on kinni peetavate isikute tarvis ette nähtud täiskasvanu organismi taastumiseks vajalik 8-tunnine uneaeg. 2 Eeltoodud põhjendustel ning Eestis kui demokraatlikus riigis kehtivate volitusnormide ja pädevuse pinnal kehtestatud sätete alusel on kinnipidamisasutuses hommikuseks rivistuseks ülestõusmise nõue õiguspärane ja M.P.P. kaebuse rahuldamiseks puudub alus. KOHTU SEISUKOHAD JA OTSUS Kohus uurinud menetlusosaliste seisukohti ja toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja tasutud riigilõiv kaebaja kanda.
7. Kaebuse esitaja tugineb oma õiguste kaitsel Põhiseaduse §-s 11 sätestatud õiguste piiramise seaduslikkuse ja proportsionaalsuse nõudele. Soovitavaks eesmärgiks on hommikuseks loenduseks ülestõusmise nõudmise keelamine.
8. Tallinna Vanglas on kehtestatud Kodukord, mis muuhulgas määrab ära vajaduse järgida kindlat päevakava. Tallinna Vangla Kodukorra p 4.
9. kohaselt kestab öörahu ajavahemikul 22.00 kuni 06.00, seega on kinni peetaval isikul ettenähtud ja samas ka võimalus magada kaheksa tundi. Kindla päevakava järgimine vanglas, sh. eelvangistuses, on vangla üldise režiimi lahutamatu osa, see kehtib võrdselt kõigile. Kodukorra p 4.9 ja 4.10 tuleneb nõue rivistumiseks, mis on kohustuslik kõigile. Kodukorra kohaselt eeldab rivistus kinni peetavate isikute ülesse tõusmist ja joondumist. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega, et rivistus on vajalik kambris viibivate isikute endi huvides, et valvur saaks veenduda isikutel silmaga nähtavate vigastuste puudumises ja hinnata visuaalselt isiku üldist olukorda. Korra tagamine kinnipidamisasutuse kambrites ning vajadusel korra rikkumise ilmingutele kohene reageerimine on aga igal juhul avalikes huvides. Kohus jääb seisukohale, et üldteadaolevalt tervele täiskasvanud inimesele on selline uneaeg igati piisav. Hommikuse ärkamise kohustus ei ole ka sedavõrd koormav, et Kodukorra nõue oleks vastuolus demokraatlikus ühiskonnas kehtivate nõuetega. Isegi juhul, kui Helsingi Politseiameti eeluurimisvanglas ei nõuta väidetavalt ülesse tõusmist hommikuseks loenduseks, ei takista see Eesti Vabariigi vanglates sisse seadmast teistsugust kodukorda. Väide, et selline nõue takistab kasutada oma vaba aega, ei ole põhjendatud. Vangla Kodukord sätestab vaba aja ning annab võimalused sisustada vaba aega. Kui kaebaja ei soovi kasutada vanglas olemasolevaid võimalusi vaba aja veetmiseks, siis saab kinnipeetav ise vajadusel tukastada ka muudel vabaks jäävatel aegadel, mis leevendab olukorda, kui isik tõepoolest vajab tegelikult pikemat uneaega. Kaebaja vormistas tõendi (tlk 5), millest nähtub, et ta sai aru ning temale esitati nõue tõusta hommikuse loenduse ajaks. Seega nähtub, et nõue, mis esitati, vastas Kodukorras sätestatule ja oli õiguspärane. Kaebaja seisukohaga, et see nõue ei ole kooskõlas avalike huvidega, kohus ei nõustunud. Vajaliku vangla julgeoleku tagamise sisusse kuulub ka kindla päevakava sisseseadmine ja selle järgimine. Kui Soome vanglad saavutavad samasuguse eesmärgi ehk muude vahenditega, siis Tallinna Vangla vastavalt oma tegevuse eesmärkidele on seadnud regulatsiooni vastavalt selles vanglas kehtivatele oludele. Nende eesmärkide saavutamise eest vastutab direktor temale antud õiguste, kohustuste ja pädevuse piires seades sisse Kodukorra. Seega ei saa nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et rivistuseks hommikul ärkamise kohustus on ebaproportsionaalne ja demokraatlikus ühiskonnas mittevajalik. 3
10. Kaebaja seisukoht, et kuna Tallinna Vangla takistas temal saavutamast ekspertarvamust ja selle tõttu tuleb tema kasuks otsustada, et unevajadus sõltuvalt isikust võib olla 4-11 tundi, ei anna kohtule võimalust otsustada, et Kodukorra nõuded ei ole demokraatlikud. Kaebaja ei selgita, kuidas Tallinna Vangla takistas sellise arvamuse saamist, kuid antud juhul ei ole sellel määravat tähendust. Kaebusest ei nähtu, missugune unevajadus on kaebajal ja mis seda põhjendab. Kodukorras ei saakski märkida umbmääraselt, et unevajadust arvestades võiksid osad kinni peetavad isikud ärgata varem ja teised hiljem. Kui osa kinnipeetavaid näiteks vajaks uneaega vaid 4 tundi, nad ärkaksid teistest märksa varem, siis ilmselgelt ei oleks tagatud teiste isikute öörahu, kuna nemad sooviksid magada palju kauem. Kodukorra nõuded sätestatakse optimaalsetena ja niisugusel viisil, mis tagab nende täitmise ja järgimise võimaluse ilma ülemääraseid koormusi kellelegi panemata.
11. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebaja õigusi ei ole rikutud. Kodukorra nõue on kehtiv ja seaduslik ning ülestõusmise nõuet ei saa ära keelata.
12. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis tuleb jätta kaebaja tasutud riigilõiv 80 EEK M.P.P. kanda vastavalt HKMS § 92 lg
13. Karin Kalmiste kohtunik 4