Obsah (4)

§ 6§ 67§ 100§ 64

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12. 2007.a. Tallinn Haldusasja number 3-07-1476 Haldusasi M.P.P. kaebus Tallinna Vang

) §-de 30, 31, 34-38, 43, 46 ja 48 õigusi vangistuse eesmärkide paremaks saavutamiseks. Ta on vahistatu, mitte kinnipeetav. Kriminaalmenetluse seadustiku § 130 lg 2 alusel vahistamise eesmärgiks on takistada kriminaalmenetlusest kõrvale hoidmist ja uute kuritegude toimepanemist. Seega pole tegemist karistuse kandmisega, mille puhul võiks arutada põhjendust „õiguskuulekale käitumisele suunamine“. Käskkirjast ei selgu, kuidas piirangud suunaksid isiku õiguskuulekale käitumisele. Õiguskuuleka käitumise mõiste on laiem, kui uute kuritegude toimepanemise takistamine. Näiteks ei saa isikut karistada väärteo toimepanemise ohu alusel, vaid ainult kuriteo toimepanemise ohu tõttu. Väärteod on vastuolus õiguskuuleka käitumisega.

§ 6lg 1 ei saa kohaldada vahistatu suhtes.

Kaebaja palub välja mõista Tallinna Vanglalt menetluskuludena riigilõiv 80.00 EEK kaebaja kasuks. 17.09.07.a. teatas kaebaja, et jääb kaebuse juurde ja nõustub kirjaliku menetlusega. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Tallinna Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 2 Vahistatu M.P.P. pani 18.06.07.a. Tallinna Vangla teise eelvangistushoone kambris nr 334 toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et ta ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele rivistuda hommikuseks loenduseks selleks näidatud kohas. Tallinna Vangla direktori 17.07.07.a. käskkirjaga nr 609-d karistati vahistatu M.P.P.t

§ 67

p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra (Kodukorra) p 4.9 ja 4.10 rikkumise eest kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks.

§ 67

p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kodukorra p 4.9 kohaselt rivistus tähendab, et kinni peetavad isikud on kohustatud joonduma selleks vanglaametniku poolt ettenäidatud kohas kambris, sektsioonis või väljaspool hoonet, v.a raviarsti poolt määratud voodihaiged, ning p 4.10 alusel on kinni peetav isik kohustatud osalema rivistusel. M.P.P. väidab oma kaebuses, et Tallinna Vangla direktori käskkiri nr 609-d rikub tema õigusi, kuna tema tervislik seisund ei võimaldanud üles tõusta. Distsiplinaarmenetluse materjalide hulgas on valvur Valeri Ladõtšuki ettekanne nr 1106, millele tunnistajana on alla kirjutanud valvur Riina Tammiste. Ettekandes ei ole märgitud, et M.P.P. rivistusele tõusmast keeldudes oleks esile toonud, et ta tervisliku seisundi tõttu ei saa tõusta. 21.06.07.a. on M.P.P. kirjutanud seletuskirja, milles märkis, et oli haige ning avaldustele arsti vastuvõtuks ei ole reageeritud. Käskkirja materjalide juures on Tallinna Vangla arst Kristi Annisti 10.07.07.a. koostatud meditsiiniline õiend selle kohta, et allergia vastu saab M.P.P. ravi ning allergia ei sega igapäevaseid toimetusi. Õiendis on ka märgitud, et õiendi kirjutamisele eelneval ajal on M.P.P. viibinud arsti vastuvõtul

1. mail,
2. juunil,
3. juunil, lisaks
4. juunil õe vastuvõtul. Seega on tõendatud asjaolu, et allergia ei takistanud M.P.P.l sooritamast igapäevaseid toimetusi. Ka rivistus, mis kuulub Kodukorra kohaselt kinni peetava isiku päevakavasse, on igapäevane toiming. M.P.P. rikkumine on tõendatud distsiplinaarmenetluse materjalidega: valvur Valeri Ladõtšuki ettekandega, millest ilmneb, et 18.06.07.a. kaebaja keeldus täitmast vanglaametniku seaduslikku korraldust rivistuda hommikuseks loenduseks talle näidatud kohas. Vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine kaebaja poolt on piisavalt tõendatud süülise rikkumise tuvastamiseks ja M.P.P. karistamiseks distsiplinaarkorras. Tallinna Vangla direktori 17.07.07.a. käskkirja nr 609-d on teinud pädev isik temale antud kaalutlusõiguse piires. Otsus on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning selle tegemisel ei ole esinenud olulisi menetlus- ja vormivigu, mis oleksid võinud mõjutada asja otsustamist, mistõttu nimetatud käskkiri on õiguspärane. 19.07.07.a. kaebuses on märgitud, et kaebaja ei ole nõus käskkirjas märgituga, mille kohaselt on raskendavaks asjaoluks arvestatud kaebaja 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. HKMS § 121 lg 1 sisalduva üldnormi kohaselt kaebuse või protesti esitamine ei takista kaevatava haldusakti täitmist ega andmist või toimingu sooritamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Säte on ühemõtteline ja selle alusel on ka direktori poolt antud käskkiri kehtiv kuni haldusorgan ise seda ei muuda ega tühista või kohus kohtuotsusega seda ei tühista. Esialgse 3 õiguskaitse korras saab ajutiselt peatada haldusakti täitmist. Distsiplinaarmenetluse materjalidele on lisatud väljavõte kinnipeeturegistrist, mille kohaselt vaadeldava distsiplinaarrikkumise menetlemise seisuga oli kaebajale määratud 3 distsiplinaarkaristust, neist ühe täitmine oli esialgse õiguskaitse korras peatatud. Seega on õiguspärane käsitada kehtivate distsiplinaarkaristustena M.P.P. neid karistusi, mille puhul kohus esialgse õiguskaitse korras ei ole nende täitmist peatanud. Kaebuses on viidatud ka Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile Alver vs Eesti. Sellist viidet peab vastustaja vaadeldava kohtuasja asjaoludega seostamatuks, kuna kohtulahendis Euroopa Inimõiguste kohus rahuldas Alveri kaebuse, arvestades oluliselt teistsuguseid asjaolusid: tõenäoline tuberkuloosi nakatumine, ülerahvastatus kambrites, valguse ja õhu juurdepääsu nappus, kasin toitlustamine. Sellistele asjaoludele pole kaebaja kaebuses viidanud ning distsiplinaarkaristuse (hommikuseks rivistuseks mittetõusmise eest) vaidlustamisega oleksid sellised viited ka seostamatud. Küll aga on viidatud lahendi punktis 50 märgitud, et kohus on järjekindlalt rõhutanud, et kaasnenud kannatused ja alandus peavad igal juhul ületama selle kannatuste ja alanduse astme, mida seostatakse seadusliku ravi või karistusega. Isiku tema vabadusest ilma jätvad meetmed võivad sageli sisaldada sellist faktorit. Siiski ei saa öelda, et eeluurimisvangistus iseenesest tõstatab küsimuse konventsiooni artikli raames. Seega on hommikuseks rivistuseks tõusmise kohustus vanglaametniku poolt selleks näidatud kohas tavapärane toiming nii eelvangistuse kui ka vabadusekaotusliku karistuse kandmisel, mille puhul ei teki küsimust, nagu see võiks mingilgi kombel ületada Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt märgitud kannatuste ja alanduste ülalviidatud määra. Käesolevas vastuses eelnevalt toodud põhjendustel nähtub, et kaebaja on pääsenud korduvalt arsti vastuvõtule, kaebaja allergiat ravitakse, see ei sega igapäevaseid toimetusi, rivistus on igapäevane toiming, millise kohustuse rikkumine on tõendatud. Palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtukulud jätta kaebaja kanda. KOHTU SEISUKOHAD Kohus uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
5. M.P.P. palub tühistada määratud distsiplinaarkaristuse, milline määrati Tallinna Vangla direktori käskkirjaga nr 609-d 17.07.07.a., kuna tema tegevuses puudub süüline distsipliinirikkumine. Vastustaja sellega ei nõustunud.
6. Kohus kontrollis kaebaja seisukohta ja leiab, et 18.06.07.a. kell 07.50 asus kaebaja Tallinna vangla II eelvangistushoone kambris nr 334 ning ta oli kohustatud rivistuma hommikuseks rivistuseks, kuid ta seda nõuet ei täitnud. Vangistusseaduse (

) § 67 p 1 kohaselt peab vahistatu täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikule korraldusele. Tallinna Vangla on õiguspärasel alusel kehtestanud Kodukorra, milles määratleb ära päevakava ja kinnipeetavate õigused ja kohustused. Tallinna Vangla Kodukorra p 4.9 kohaselt on kinni peetavad isikud kohustatud joonduma selleks vanglaametniku poolt ettenäidatud kohas kambris ja p 4.10 sätestab kohustuse osaleda rivistusel. Kaebaja ei väida, et ta tõusis ülesse rivistuseks ettenähtud ajal. Sama kinnitavad läbiviidud distsiplinaarmenetluse materjalid tlk 37-

1. Kaebuse kohaselt jättis ta korralduse täitmata mõjuval põhjusel, so haiguse tõttu. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja ei olnud haige. 4
2. Kohus kontrollib kaebaja väidet, et tal oli mõjuv põhjus jätta rivistumise kohustus täitmata. Kohus koheselt märgib, et M.P.P. väidab alusetult, et talle ei ole näidatud distsiplinaarmenetluse materjale. Toimikusse esitatud materjal vastupidiselt kinnitab, et ta andis asjas pika seletuskirja (tlk 39), milles toob esile praktiliselt kõik vangla väited ja esitab vastuväited, mis olid menetluse kestel arutamisel ja mille kohta koostati dokumendid. Seletuskirjas 21.06.07.a. märgib M.P.P., et ta on soovinud mitu korda pääseda arsti juurde, kuid tema avaldustele ei ole reageeritud. M.P.P. ei ole senimaani kohtule esitanud ühtegi avaldust või konkreetset aega, millest nähtuks, missugune avaldus on esitatud või lahendamata. Distsiplinaarmenetluse protokollile oli lisatud meditsiiniline õiend, mille koostas arst 10.07.07.a. (tlk 41). Arst Kristi Annist märkis ära, et kaebaja suhtes on diagnoositud allergiat, mille suhtes ta saab ravi. Seisund on stabiilne ja see haigus ei sega igapäevaseid toiminguid. Veel märgib ära, et kaebaja viibis arsti vastuvõtul 18.05.07; õe vastuvõtul viibis 03.06.07.a. Ambulatoorsest kaardist nähtub, et sissekandeid sellesse ei ole tehtud 26.06.07, 28.06.07.a. seisuga. Sündmus toimus 18.06.07.a. seega ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis kinnitaks, et kaebaja oli vahetult enne sündmust või peale seda vajanud arstiabi. Kohtule esitatud kaebuses M.P.P. ei märgi, missugune haigusseisund temal oli ja mis võiks seda kinnitada, samuti ei kirjelda ta, kuidas haigus algas. Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 609-d sai kaebaja kätte, tegi sellele oma märkused, kuid ka sealt ei nähtu, et ta oleks kinnitanud haiguse olemasolu. Oma märkused tegi ta distsiplinaarmenetluse protokollile, kuid märgib vaid, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi (tlk 37). Kaebaja väide, et ta esitas direktorile seletuse, et oli haige, vastab tõele, kuna 21.06.07.a. antud seletuskirjas ta märkis ära, et ta oli haige ja palus arsti kutsuda ning seda ei võimaldatud (tlk 39). Kohus nõustub vangla seisukohaga, et selline seletuskiri ei vastanud tegelikele andmetele ja direktor ei pidanud lähtuma süüküsimuse otsustamisel üksnes kaebaja seletuskirjast. Valvuri ettekandest 18.06.07.a. (tlk 38) nähtub, et M.P.P. eiras korraldust rivistuda, seejuures lamas ta teki alla voodis ning keeldus seletuskirja kirjutamisest. Seega nähtub, et M.P.P. oleks pidanud selgitama valvurile, miks ta ei saa tõusta, siis oleks saanud valvur kontrollida, kas kaebajal on mingi põhjus, et ta ei saa täita korraldust ja päevakava. M.P.P. ei toonud põhjuseks haiguse olemasolu, mille tõttu algatati distsiplinaarmenetlus. Ka selle menetluse käigus ei märkinud kaebaja, missugune haigus tal takistas täitmast päevakava ja ametniku korraldust, seega ei teinud kaebaja end usutavaks ega võimaldanud kontrollida hilisemalt esitatud väidet. Direktor ei pea uskuma iga isiku väiteid, kui neid ei saa kontrollida ning kui väited on vastuolus muu materjaliga. Antud juhul oleks kaebajal hiljemalt kohtukaebuse ajaks kirjeldada asjaolusid, esitada tõendeid, st teha väited kontrollitavateks. HKMS § 16 lg 2 märgib, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tegi menetlusosalistele ettepaneku täiendada seisukohti ja esitada tõendeid. Kohus ei kahtle selles, et kaebaja pole teadlik kohustusest tõusta ülesse rivistuseks ning et ta ei saanud aru ametniku korraldusest, kuna ta oli ärganud. Päevakava oli ta täitnud pikemat perioodi, samas nähtub, et 02.01.
3. a. oli ta juba teadlik vanglas kehtivast korrast allkirja vastu (tlk 40). Kaebaja ei olnud voodihaige oma allergia tõttu. Kuna ettekandest nähtub, et kaebaja oli ärkvel ja lamas teki all, siis oli tal võimalik esitada väidetav haiguse põhjus, kuid kaebaja ei ole selgitanud, mis takistas teatamast valvurile, et ta on haige ja vajab arsti. Materjalidest nähtub, et ta ei palunud kustuda arsti. Seda selgitab ilmselgelt põhjus, et kaebajal ei oleks arsti kutsumisel ja saabumisel olnud ette näidata haigusseisundit, mis takistanuks rivistusele asumist, mis kestab lühikest aega. Isegi kui oletada, et kaebaja oli mingis haigusseisundis, siis ei saanud see olla selline seisund, mis oleks takistanud 5 ülesse tõusmist lühikeseks ajaks, mis pole eriliselt koormav. Kui kaebaja oleks olnud voodihaige, siis nähtuks see hilisemalt meditsiinilistest andmetest. Voodihaiget ei jäeta vanglas abita ja puudub igasugune põhjus karta, et kaebajaga toimiti just nimelt nii, et ta jäeti raskes seisundis ilma meditsiinilise abita. Seletuskirjast direktorile ei nähtu, et kaebajaga toimiti niimoodi. Kaebaja hilisemad kohtukaebused näitavad, et M.P.P. põhimõtteliselt ei pea õiguspäraseks sellise nõude vajadust, kuna ta on esitanud haldusasjas nr 3-07-1577 väited, et Tallinna Vanglas nõutav rivistumine hommikuseks loenduseks ei ole vajalik piirang vahialaustele. Vahialasutel on õigus kasutada enda aega oma äranägemise järgi. Rivistumise nõue on nõukogude aja pärand ega ole vajalik ei vahialustele ega vanglale julgeoleku tagamiseks. Soome vanglas näiteks valvur teeb hommikul kambri ukse lahti ning pakub võimalust minna vabatahtlikule hommikusöögile (tlk 46). Kohus siinkohal märgib, et senimaani, kuni kaebaja ei olnud püstitanud vangla ees kaebust nõude põhiseadusele vastavuses, ei saanud kaebaja jätta nõuet täitmata. M.P.P. ei olnud saavutanud nõude tunnistamist Põhiseadusega vastuolus olevaks, järelikult tuli nõue täita. Kaebaja jättis nõuded täitmata tahtlikult ja seejuures puudus tal nõuete täitmata jätmiseks mõjuv põhjus, sh haigusseisund ehk tervislik vastunäidustus. Seega rikkus kaebaja süüliselt nii päevakava nõuet kui ka ametniku korraldust tõusta ülesse rivistuseks ja rivistuda ettenähtud kohas.
4. Kohus nõustub vastustajaga, et käskkirja andmisel ei ole vajalik arvestada Alver vrs Eesti kaasusega. Olmetingimused kartseris ei puudutanud kaebaja käitumist ning ei põhjustanud nõuete täitmata jätmist. Kui M.P.P. oleks paigutatud kartserisse ja hiljem oleks selgunud, et paigutamine toimus eeskirjadevastaselt, sh kartseritingimused oleksid olnud kehtivatele nõuetele vastuvõetamatud, siis oleks see lahendunud teise kaebuse läbi. Kuna karistust ei viidud täide, siis ei saa kaebaja väita, et direktor ei arvestanud tema terviseseisundiga, kui viib täide määratud karistuse. Käesoleval juhul sai kaebaja EÕK kohaldamisega ajapikenduse ning nüüdseks on M.P.P. lahkunud EVist Soome Vabariiki. Kohus ei nõustu ka seisukohaga, et vahistatu puhul ei saanud viidata käskkirjas

§ 6lg 1 eesmärkidele.

Kahtlemata on kinnipeetavad isikud, sh vahistatud allutatud vanglas sisekorda sätestatavatele reeglitele ja see toimub

§ 67p 1 huvides ehk julgeoleku tagamiseks vanglas.

Igasuguse õiguspärase käitumise nõudmine vanglas teenib muuhulgas ümberkasvamise ja õiguspärase käitumise eesmärke ja välistab võimalikud ohud iga vanglas viibiva kinnipeetava poolt vangla sisejulgeolekule ja korrale. Ka vahistatu ei tohi korra eiramisega ohustada vangla sisejulgeolekut ja kehtivat korda. Kuna käskkirjas viidatakse

§ 100

lg 1, siis nähtub kaebaja jaoks, et õigusaktide, vangistusseaduse, VSKE või muude õigusaktide süülise nõuete rikkumise eest võib vahistatule määrata karistuseks kartserisse paigutamise kuni 30 ööpäevaks

§ 100lg 1 p 3).

M.P.P.le määrati kartserikaristus 3 ööpäevaks, so alla maksimummäära. Käskkirjas on ära toodud, miks määrati selline karistus. Kaebaja ei väida, et karistus on liialt vali, kuna ta leidis, et ta ei rikkunud nõudeid süüliselt. Kohus põhjendas eelnevalt, miks ta sellise väitega ei nõustunud. 5. Kaebaja on veel väitnud, et tema varasem karistatus on arvestatud valesti. Materjalidest nähtub, et sündmus toimus 18.06.07.a. ja karistus määrati 17.07.07.a., kuid käskkiri tutvustati allkirja vastu 19.07.07.a.

§ 64

lg 41 kohaselt võib määrata distsiplinaarkaristuse kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Kuna karistus loetakse määratuks arvates distsiplinaarkaristuse käskkirja tutvustamisest, siis määrati karistus ületades 1 kuulist määramise tähtaega. M.Seer andis otsuse kätte 19.07.07.a. (käskkirja pöörde kanne tlk 36). Seega rikuti karistuse määramise nõudeid ja kohus rahuldab kaebuse märgitud põhjusel, mitte aga muudel 6 põhjustel, sh kahtlustel, et kaebajat kuidagiviisi alandati, kui viidi läbi uurimine tema rikkumise asjas ning sooviti paigutada kõlbamatute tingimustega arestimajja. 6. Kuna kaebus tuleb sellel põhjusel rahuldada, siis kuulub Tallinna vanglalt välja mõistmisele M.P.P. poolt tasutud riigilõiv 80 EEK. Karin Kalmiste Kohtunik 7