KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12.2007.a. Tallinn Haldusasja number 3-07-1578 Haldusasi M.P.P. kaebus Tallinna Vangla tekstide kätteandmiseks. RESOLUTSIOON Jätta M.P.P. kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.06.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 2 sätestatut.) kohustamiseks õigusaktide KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 07.08.07.a. esitas M.P.P. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusaktide tekstide mitteandmine-õigusvastaseks tunnistamise nõudes ja kohustamisnõudes anda seadusetekstid kätte. Kaebaja tasus riigilõivu 80 EEK. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse ja kohus lahendas taotluse määrusega 22.08.07.a. Kohus jättis taotluse rahuldamata. Määruskaebust ei ole esitatud. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista tasutud riigilõivu 80 krooni. 05.09.07.a. määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 21.11.07.a. määrusega anti menetlusosalistele aega võimalike täienduste esitamiseks hiljemalt 06.12.07.a. ja kohus määras lahendada asi kirjalikus menetluses. Menetlusosalised täiendusi ei esitanud ja kohus määras oma 06.12.07.a. määrusega kohtuotsuse avaliku kuulutamise ajana 17.12.07.a. kell 15.
- 1 KAEBAJA SEISUKOHAD Kaebaja on palunud kohustada Tallinna Vanglat andma tema kätte õigusaktide tekstid alljärgnevatel põhjustel.
- Teda vahistati 20.12.05.a. ja ta viibib vahi all Tallinna Vanglas. Vajab õigusaktide tekste oma kaitse ettevalmistamiseks. Kaebuse esitamise seisuga on arutamisel kriminaalasi Eestis ja ka Soomes, kuhu ta loovutatakse, kokku on arutamisel üheksa erinevat kriminaalasja. 2.Kontaktisik Kirsika Hannimägi ei luba tal vastu võtta kirja teel õigusakte, vaid võtab need ära. Kaebaja viitab haldusasjale nr 3-07-
- Vangla kinnituse järgi peaks ta saama õigusakte kontaktisiku käest. Ta taotles neid, kuid üle kahe siiamaani on saanud vaid üksikuid õigusakte. Palveid esitas korduvalt.
- Saamata on järgmised õigusaktid: Täitemenetluse seadustik, Eesti Vabariigi Põhiseadus, Tallinna Vangla Kodukord, Avaliku Teabe seadus, Soome kohtumenetluse seadustik (Oikeudenkäymiskaari), Soome karistusseadustik (Rikoslaki), Soome tõkendi kohaldamise seadus (Pakkokeinolaki), Soome eeluurimise seadus (Eristutkintalaki), Soome relvaseadus (Ampuma-arelaki), Saksa relvaseadus (Waffengesetz), Euroopa Inimõiguste konventsioon, Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise euroopa konventsioon, Soome kriminaalasjade kohtumenetluse seadus (Laki oikeudenkäymistä rikozarivika), Siseministri määrus - Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu, Õiguskantsleri seadus, Andmekogude seadus, Soome relvaseaduse lisaprotokoll (Ampuma-arearetus).
- Vajab eelpool nimetatud õigusakte valmistamaks ette oma kriminaalasja. Posti teel ei ole neid temale võimalik saata vangla tegevuse tõttu, kuna vangla võtab need saadetised ära. Palub kohustada vanglat vastavaid õigusakte talle andma. 17.09.07.a. saatis kompromissettepaneku, mille kohaselt ta nõustuks kompromissiga, et kui Tallinna Vangla nõustub haldusasjas nr 3-07-1475 sõlmima kompromissi, siis kaob ära vajadus arutada teisi haldusasju. Haldusasjas nr 3-07-1475 nõudis kaebaja enda vabastamist Tallinna Vanglast, kuna EV Riigikohus ei olevat tähtaegselt lahendanud kassatsioonkaebust kriminaalasjas. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Tallinna Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Õigus informatsioonile on seadusereservatsiooniga põhiõigus. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 3 lg 2 esimese lause kohaselt avaldatakse seadused ettenähtud korras. Õigusnormide avaldamise nõue tuleneb õigusriigi printsiibist. Isikutelt ei saa nõuda normide täitmist, mille eksisteerimise kohta neil puudub informatsioon ja võimalus nendega tutvumiseks ning selle abil oma käitumise kujundamiseks, samuti on õigusnormide tundmine igaühele vajalik oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks. Tallinna Vangla lähtub põhimõttest, et igal kinni peetaval peab olema võimalus tutvuda õigusnormidega. Kaebajal oli võimalik õigusakte saada vangla vahendusel. 2 M.P.P. oli pöördunud suuliselt oma kontaktisiku poole, et viimane väljastaks temale haldusmenetluse seaduse, riigilõivuseaduse, halduskohtumenetluse seadustiku, relvaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, asjaõigusseaduse, võlaõigusseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, karistusseadustiku, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Tallinna Vangla kodukorra. Ülalnimetatud seadused oli ta saanud, samuti oli temale välja trükitud ja üleantud Vangistusseadus ja vangla sisekorraeeskiri. Soov, et Tallinna Vangla varustaks teda soome keelsete ja saksa keelsete seadustega, on ülemäärane, kuna vanglal ei ole selliseid võimalusi. Samas oli kaebajal õigus saada vastavalt Vangistusseaduse (VangS) § 98 lg 1 pakke. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 57 lg 4 kohaselt vahistatu võib pakki saada üks kord kahe kuu jooksul ja pakis võib olla asju kuni kümme kilogrammi. VSKE § 741 loetleb pakis lubatud esemed, mille hulgas on õigusaktid. Seega kaebajal oli võimalus saada vajalikke õigusakte tellides need endale vanglasse pakiga. Tallinna Vangla leiab, et täitis kaebaja soove oma võimaluste piires. Antud kaebus on põhjendamatu. Esitab kohtule inspektor- kontaktisiku Kirsika Hanimäe (Hanimägi), kes oli M.P.P. Tallinna Vanglas viibimise ajal tema kontaktisikuks, koostatud arvestuse vihiku väljavõtte. Vihikus on märgitud, millised seadused ja millistel kuupäevadel olid kaebajale üle antud. Palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtukulud jätta kaebaja kanda. Kompromissettepanekuga vastustaja ei ole nõustunud. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kaebaja kohtukulu, so tasutud riigilõiv 80 EEK, jätta kaebaja kanda.
- Toimikusse on esitatud tlk 6 allkirjaleht M.P.P. isiklikust toimikust, millest nähtub, et temale on tutvustatud Vangistusseadust (VangS); Vangla Sisekorraeeskirja (VSKE); Tallinna Vangla Kodukorda; ja kinnitus sellest, et ta on teadlik, et vajaminevaid õigusakte saab ta kontaktisiku vahendusel. Käesolev kaebus on esitatud 07.08.07.a., so ajaks, mil kaebaja oli juba pikemat aega viibinud Tallinna Vanglas. Allkirjaleht kinnitab, et 02.01.06.a. seisuga olid kaebajale märgitud aktid ja kord teatavaks saanud. M.P.P. arvukad kohtukaebused ei viita sellele, et kaebajal oleks tekkinud küsitavusi kehtiva korra suhtes või siis oleksid märgitud õigusaktid talle olnud kättesaamatud. K.Hanimägi arvestusvihikust nähtub, et kontaktisikult on kaebaja küsinud Tallinna Vangla Kodukorda ka hiljem ning see väljastati 05.06.07.a., seega on kaebaja märgitud akti saanud enne kaebuse esitamist (tlk 46). 26.07.07.a. esitas kaebaja K.Hanimägile kirjaliku nõude ja seal ta soovis jällegi Tallinna Vangla Kodukorda. 31.07.07.a. esitas ta uue nõudmise ning seal ta ei märgi ära, et soovib Kodukorda. 07.08.07.a. esitas ta avalduse, milles ei märgita ära Kodukorda. Juhul, kui kaebaja ei oleks Kodukorda saanud, sh kasutamiseks ja tutvumiseks korduvalt, milline õigus kinnipeetaval on juhul, kui ta soovib sealt uuesti midagi vaadata ja see ei ole jäänud temale meelde, siis oleks ta viimastes avaldustes märkinud ära, et soovib uuesti või jätkuvalt Kodukorda. Kohtukaebuse esitamise ajaks oli kaebaja eelmärgitud põhjustel 3 saanud tutvuda Kodukorraga ning seega ei vasta kaebuses, mille ta kirjutas 05.08.07.a., esitatud pretensioon Kodukorra andmata jätmises tegelikule olukorrale.
- Kaebaja väidab, et temale ei ole antud EV Põhiseadust. Toimikus olevast kirjalikust avaldusest 26.07.07.a. ei nähtu soovi saada EV Põhiseadust. 31.07.07.a. kirjutatud avalduses ja 07.08.07.a. esitatud avalduses ei märgi ta samuti ära soovi saada EV Põhiseadust. Vangla vastusest nähtub, et EV Põhiseadust ta suulise avalduse kaudu ei ole soovinud saada. Seega ei ole kaebaja olnud täpne oma kaebuses, kui märgib, et tema avalduste alusel ja korduval nõudmisel ei ole antud temale tutvumiseks EV Põhiseadust. Kuna kaebaja vormistas oma sooviavaldusi kirjalikult, siis oleks ta ära märkinud, et soovib seda saada ning ei ole veel saanud. Seega nähtub, et usaldada saab vangla antud vastust 21.08.07.a. (tlk 129), millest nähtub, et suuliselt oli kaebaja soovinud saada EV Põhiseadust ja see temale ka väljastati, seejuures väljatrükina kätte. Kaebaja sellele vangla vastusele vastu ei ole vaielnud ning selle akti kättesaadavus oli ära märgitud ka EÕK määruses. Kaebaja määrust ei vaidlustanud, seega nõustus määruses tehtud järeldustega. Kuna senimaani ei ole kaebaja tõendanud, et ta soovitut ei saanud ja vastupidiselt nähtub kirjalikest avaldustest, et ta seda ka enam ei soovinud, siis on kohtukaebuse nõue selles osas alusetu.
- Täitevmenetluse seadustiku nõude esitas kaebaja 26.07.07.a. avalduses ja 31.07.07.a. avalduses. Märgitud nõuet ta ei korda 07.08.07.a. avalduses, millest saab järeldada , et kaebaja sai soovitud õigusakti kätte. Vangla vastusest nähtub, et suulist avaldust ta selle seaduse osas ei esitanud. Seega tuleb järeldada, et kaebaja sai soovitud seaduse.
- Kaebaja soovis kaebuse kohaselt Avaliku teabe seadust. Vastustaja vastusest nähtub, et suuliselt ei ole ta seda õigusakti soovinud saada. Kaebaja poolt vanglale esitatud avaldused ei märgi, et ta oleks soovinud saada seda õigusakti ning selle tõttu võib tal olla see saamata. K.Hanimägi arvestusvihikust ei nähtu samuti kaebaja vastavat sooviavaldust. Kuna puuduvad tõendid, et kaebajale keelduti selle väljastamisest, järeldab kohus, et kaebaja ei ole seadust soovinud ning pretensioon on alusetu.
- Kaebaja märgib, et soovis Euroopa Inimõiguste Konventsiooni. Vastustaja 11.10.07.a. vastusest nähtub, et suuliselt ta märgitud akti ei ole küsinud. Kirjalikud avaldused 26.07.07, 08.06.07, 31.07.
- ja 07.08.07.a. ei kinnita soovi saada märgitud õigusakti. Seega on pretensioon alusetu.
- Väide, et ta soovis ja et temale jäi toomata Piinamiste ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõekestamise Euroopa Konventsioon, on samuti alusetu, kuna kaebaja üheski avalduses ei nähtu seda nõuet, samuti ei ole ta seda akti soovinud suuliselt.
- Kaebuses märgib M.P.P., et soovis ja väljastamata jäi Siseministri määrus eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelust. Vastustaja vastus kinnitab, et suuliselt ta sellist soovi ei avaldanud; sooviavaldust ei nähtu ühestki kaebaja kirjutatud kirjalikust avaldusest, mis esitati 26.07.07;08.06.07;31.07.07; 07.08.07.a. Seega on nõue alusetu.
- Kaebuses märgib kaebaja, et soovis Õiguskantsleri seadust, kuid see jäi saamata. Vastustaja vastusest nähtub, et suuliselt ta seda seadust ei nõudnud. Kaebaja ei ole kirjalikes avaldustes 26.07.07;08.06.07;31.07.07; 07.08.07.a. sellist tahet ära märkinud. Seega on pretensioon alusetu.
- Kaebuse kohaselt nõudis ta Andmekoguseadust, kuid ei saanud. Vastustaja vastuste kohaselt ei ole ta suuliselt seda õigusakti palunud. Kaebaja ei ole kirjalikes avaldustes 26.07.07;08.06.07;31.07.07; 07.08.07.a. sellist akti ära märkinud. Seega on pretensioon alusetu.
- Kohtukaebuses märgib kaebaja ära rida soomekeelseid õigusakte, mida ta justkui soovis ning temale neid ei antud. Nimelt soovis kaebaja Soome kohtumenetluse 4 seadustikku (Oikeudenkäymiskaari), Soome karistusseadustikku (Rikoslaki), Soome tõkendi kohaldamise seadust (Pakkokeinolaki), Soome eeluurimise seadust (Eristutkintalaki), Soome relvaseadust (Ampuma-arelaki), Saksa relvaseadust (Waffengesetz), Soome kriminaalasjade kohtumenetluse seadust (Laki oikeudenkäymistä rikozarivika), Soome relvaseaduse lisaprotokolli (Ampumaarearetus). Seejuures kohus märgib, et haldusasja nr 3-07-1611 materjalidest nähtub, et kaebajal olid olemas järgmised soomekeelsed aktid: Kaupparekisterilaki, Tutkintavankeuslaki, Oikeudenkäymiskaari, Yhdistuslaki, Arvonlisäveroasetus, Vangistusseadus (varasem redaktsioon). Kuid ta andis need ära lattu, kui piirkaalu ületavad esemed. Käesoleva asjaga kattub siit Oikeudenkäymiskaari, mille kaebaja oleks saanud taotleda vajadusel uuesti laost kambrisse.
- Kaebajale on muuhulgas väljastatud rida muid õigusakte, näiteks K.Hanimägi poolt arvestusvihiku järgi on ta saanud Vangistusseaduse 27.07.07.a., Kriminaalmenetluse seaduse 27.07.07.a., Vangla sisekorraeeskirja 27.07.07.a., Tallinna Vangla kodukorra 05.06.07.a., Relvaseaduse 18.04.07.a. Samuti on ta vangla vastuse alusel saanud Haldusmenetluse seaduse, Riigilõivuseaduse, Halduskohtumenetluse seadustiku, Relvaseaduse, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, Asjaõigusseaduse, Võlaõigusseaduse, Kriminaalmenetluse seadustiku, Karistusseadustiku, Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Tallinna Vangla kodukorra ning ka Vangistusseaduse, Vangla sisekorraeeskirja ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse. Juba EÕK taotluse lahendamisel oli kaebaja saanud vastuse, millest nähtus vangla positsioon, et Tallinna Vangla ei pea varustama teda soomekeelsete ja saksakeelsete seadustega. Samasuguse positsiooni võttis kohus EÕK lahendamisel, kuid kaebaja ei ole sellele reageerinud ega asunud täpsustama oma nõuet või vaielnud neile seisukohtadele vastu. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et Tallinna Vangla ei pea varustama teda soome ja saksa keelsete seadustega ja, et selleks on muud seadusega ettenähtud võimalused. Kaebuse esitajal on kaitsja, perekond, kes teda abistavad, sh ka kriminaalasjade ettevalmistamisel ja kaitsmisel. Nendel isikutel on õigus ja võimalus saata kaebajale soovitud seadusandlus, kuna kaebajal oli õigus saada asju pakiga. Kaebeõigust Soomes alustatud kriminaalasja menetluses aitab realiseerida kaebaja esindaja Soomes, kaitset ette valmistada sai ja saab kaebaja nii Soomes kui ka Eesti olles. Haldusasja nr 3-07-896 toimikust nähtub, et takistusi vajalike õigusaktide kättesaamiseks ei ole tehtud. Vangla vastusest ja kohtu poolt eelnevalt äratoodust nähtub, et eestikeelsed õigusaktid, mida ta soovis, on osalt eraldi trükituna kätte antud, seega saab kaebaja neid kasutada isiklikult ka pikemal perioodil, osa akte anti tutvumiseks vastavalt soovile. Kaebaja ongi käesolevalt saadetud Soome Vabariiki ning seal saab ta õigusaktidega tutvuda teises riigis kehtivate normide alusel ehk realiseerus kaebaja soov, valmistuda ette kriminaalasjaks. Avalduses 26.07.07.a. märkis ta ära, et soovis VangS, KarS, VSKE, kuid need aktid on tal saadud nähtuvalt allkirjalehest. VSKE vastavalt 02.01.06.a., VangS ja VSKE nähtuvalt K.Hanimägi vihiku kandest, kande nr 334 tlk
- Relvaseaduse nõude esitas kaebaja avalduses 08.06.07.a. ja K.Hanimägi vihiku kanne näitab, et ta tegelikult sai selle akti 10.05.07.a. tlk
- 31.07.07.a. avalduses märgib kaebaja ära Täitevmenetluse seaduse Politseiseaduse ning „kohtumenetluse seaduse“, millest kahte viimast ta aga kohtukaebuse nõudesse ei ole lülitanud. Täitemenetluse seadustiku osas võttis kohus juba eelnevalt seisukoha (otsuse punkt 3). Kuna kaebus oli kirjutatud 05.08.07.a. ja saabus kohtusse 07.08.07.a., siis 07.08.07.a. esitatud avaldus Kohtutäituri ja Pankrotiseaduse saamisest ei hõlma kohtukaebust, kaebaja ei ole ka hiljem kaebust täiendanud. 5
- Lisaks on ta saanud KrMS, AÕS, VÕS, TsKMS, Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadus (NPAS), HKMS, RLS, mida kaebuses ei märgita. Ülaltoodust saab kohus järeldada, et kaebaja nõudmised on täidetud võimaluste piires nii nagu ta sooviavaldused esitas ning kaebaja kaebeõigusi ei ole Tallinna Vangla piiranud. Kuna Tallinna Vanglal ei ole seadusjärgset kohustust varustada kaebajat teiste riikide või võõrkeelse seadusandlusega, siis ei saa panna vastustajale kohustusi väljastada need aktid. Kohustuse panemine on võimalik üksnes juhul, kui vastustaja oleks olnud seaduse alusel selleks kohustatud ning kaebaja õigustatud esitama vastava nõude ning kui kohustus jäi täitmata. Antud juhul ei ole ükski tingimus täidetud.
- Kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna M.P.P. õigusi ei ole rikutud. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis ei kuulu vanglalt väljamõistmisele kaebaja tasutud riigilõiv 80 EEK ja see tuleb jätta kaebaja kanda- HKMS § 92 lg
- Karin Kalmiste Kohtunik 6