3-07-1611/12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2007.a. Tallinn Haldusasja number 3-07-1611 Haldusasi M.P.P. kaebus Tallinna Vangla toimingu – kaebaja sundimine viia asjad kaalumisele hoolimata kaebaja terviseprobleemidest õigusvastasuse tuvastamiseks. RESOLUTSIOON Jätta M.P.P. kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.06.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 2 sätestatut.) KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 10.08.07.a. esitas M.P.P. kaebuse Tallinna Halduskohtule Tallinna Vangla vastu põhjusel, et 07.08.07.a. kell 13.06 tuli tema kambrisse M.Seer ja nõudis asjade kaalumisele viimist, millest kaebaja keeldus, kuna selg oli valus. Kell 13.16 tuli ametnik tagasi koos teiste ametnikega ning nad sundisid viima asjad teise majja kaalumisele. Ära võeti 2,5 kg seadusi, akti äravõtmise kohta ei antud. Arsti juurde ei ole kaebaja saanud senimaani ehkki püüdis esitada avalduse 06.08.07.a., kuid valvur ei võtnud seda vastu. Kaebaja esitab tunnistajate kirjalikud seletused ning palub kontrollida videosalvestust. M.P.P. taotles esialgset õiguskaitset. Kaebaja palub kohustada vanglat lubama hoida enda juures piiramatus koguses õigusakte, kuna see võimaldab teostada kaitseõigust kriminaalasjas nr 1-06-5255 ja Soomes 9 erinevas 1 kriminaalasjas. Palub tunnistada vangla tegevuse ebaseaduslikuks, kuid ei täpsusta, missugust tegevust ta konkreetselt silmas peab. Kaebuses on märgitud mitmeid tegevusi, kui väidetavalt ebaseaduslikke (näiteks arsti juurde lubamise avalduse mittevastuvõtmine, mille kohta on lisatud ka kinnipeetavate seletused). Veel palub ta tunnistada seaduste ja kohtpraktika lugemise VSKE § -de 57 kaalupiirangute hulka ebaseaduslikuks; kohustada vanglat tagastama seadused ja kohustada lubama hoida enda juures piiramatus koguses seadusi ja dokumente kaitse ettevalmistamiseks. Kohus on määrusega 17.08.07.a. jätnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja ei ole määrust vaidlustanud, määrus on käes. 14.09.07.a. kaebuse täpsustuses märgib, et tema sooviks on esitada kaebus Tallinna Vangla toimingu –kaebaja sundimine viia asjad kaalumisele, hoolimata kaebaja terviseprobleemidest - õigusvastaseks. Põhjendatud huviks on kahju hüvitamise nõude esitamise soov tulevikus ning soov, et Tallinna Vangla ebaseadusliku tegevuse tõttu võiks tekkida takistus, et Soome Vabariik teda ei loovuta karistuse kandmiseks Eesti Vabariiki. 14.09.2007.a. määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 20.11.07.a. määrusega andis kohus täiendava aja kuni 06.12.07.a. võimalike täiendavate dokumentide ja taotluste esitamiseks, kui neid on ja määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Täiendusi ja taotlusi ei esitatud ja kohus teatas kohtuotsuse avaliku kuulutamise ajaks 14.12.07.a. kell 15.00 ja väljastas määrused posti teel. KAEBAJA SEISUKOHAD M.P.P. palub tunnistada Tallinna Vangla toimingu – kaebaja sundimine viia asjad kaalumisele, hoolimata kaebaja terviseprobleemidest – õigusvastaseks. Selgituse kohaselt viibib ta vahi all Tallinna Vanglas. 06.08.07.a. nõudis kontaktisik Marko Seer II eeluurimiskorpuse kokkusaamiste toas, et ta võtaks tagasi kolm tema vahi alt vabastamist puudutavad avaldused, kuid kaebaja keeldus. M.Seer ähvardas kätte maksta, kui ta ei võta avaldusi tagasi ning lubas, et hakkab läbi otsima kaebaja asju, teostab kaalumise ning leiab mingi põhjuse asjade äravõtmiseks. 07.08.07.a. kell 13.06 tuli M.Seer kaebaja kambri juurde nõudes asjade kokkupanemist ning teisse majja viimist kaalumiseks. Kaebaja ütles, et tema selg on valus ja et ta on esitanud 06.08.07.a. avalduse arsti juure saamiseks, asjade kandmine tekitaks valu. M.Seer vastas, et ta peab viima asjad kaalumisele, muidu tuleb minna kartserisse. Kell 13.16 M.Seer tuli tagasi koos ametnikega T.Voodla ja K.Hanimägi´ga ning nad koos sundisid teda viima asjad teise majja. Kaalumisoperatsioon kestis umbes 1 h 15 min. Eeltoodud ametnikud võtsid pärast asjade kaalumist ära 2,5 kg seadusi. Akti äravõtmise kohta ei antud. Äravõetud seadused olid aga vajalikud kaitse ettevalmistamiseks kriminaalasjades. Arsti juurde pole kaebajat viidud senimaani. Ta püüdis selleks esitada avalduse juba 06.08.07.a. päeval, kuid valvur ei võtnud seda vastu. Kohus võib nõuda II eeluurimiskorpuse I korruse kaamerate salvestused tõendiks sellest sündmusest ( 06.08.07.a. kell 09.30- 12.00 ). Lisab kaebusele B. P.´i ja K. E. kirjalikud seletused. 2 Palub nõuda vanglalt tõendiks ka II eeluurimiskorpuse I korruse videokaamerate salvestused ajavahemikul kell 13.00- 14.30 07.08.07.a. Taotleb kaebuse rahuldamist ja tasutud riigilõivu 80 krooni väljamõistmist Tallinna vanglalt. Kordab põhjendust, et kaebuse esitamiseks on põhjendatud huvi, so soov esitada kahjunõue vangla vastu. Veel märgib, et ta vajab kohtulahendit, millega Eesti Vabariigi riigiasutuse, so Tallinna Vangla tegevus, tunnistatakse ebaseaduslikuks, et takistada võimalikku kaebaja loovutamist karistuse kandmiseks Soomest Eestisse. 20.09.07.a. vormistas kaebaja nõusoleku lahendada asi kirjalikus menetluses (tlk 61). VASTUSTAJA SEISUKOHAD Tallinna Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 11.02.07.a. jõustunud Vangla sisekorraeeskirja (vastu võetud justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 ) (VSKE) § 57 lg 3 kohaselt kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ei või ületada 30 kilogrammi. Sama paragrahvi lg 2 järgi kinnipeetava kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka vahistatutele. Vastavalt kehtiva VSKE §-le 109 kinnipeetavad, kelle juures ja laos olevate asjade kaal ületab 30 kilogrammi, peavad viima asjade kaalu määruses sätestatud normini ühe aasta jooksul alates

1. aasta
2. veebruarist. Kuni 11.02.07.a. kehtinud Vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 3 kohaselt kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ei võinud ületada 50 kilogrammi. Tallinna Vangla on järk järgult vähendanud kinnipeetavate ja vahistatute isiklike asjade kaalu, selleks, et käesoleva aasta lõpuks jõuda seaduses määratletud piirkaaluni. 07.08.07.a. kaaluti kaebaja asju kolme vanglaametniku juuresolekul. Tema poolt väidetud seljavalu tõttu võimaldati kaebajal viia asju kaalumisele väikeses koguses 5 kuni 6 korraga. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, et temale on arsti poolt keelatud tõsta raskusi. Kaebaja asjade kogukaal oli 52,5 kg. M.P.P.lt küsiti, milliseid piirkaalu ületavaid esemeid soovib ta ära anda. M.P.P. väitis, et ta ei vaja järgmisi paberkandjal olevaid materjale: Kaupparekisterilaki,Tutkintavankeuslaki,Oikeudenkäymiskaari,Yhdistuslaki,Arvonlisäveroas, Vangistusseadus (varasem redaktsioon). Nimetatud materjalide äravõtmise kohta koostas vangistusosakonna inspektor-kontaktisik Marko Seer ettekande, mille läbivaatamise järgselt otsustati nimetatud äravõetud materjalid kaebajale tagastada. Vastavalt kehtivale Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav ja ka vahistatu kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Sellest lähtuvalt oli vanglaametnike korraldus viia asjad kaalumisele, kooskõlas kehtiva seadusega ja õiguspärane. Kui vanglaametnikel tekib kahtlus, et vahistatul või kinnipeetaval on rohkem isiklikke asju, kui on lubatud, siis on vanglaametnikel õigus ja kohustus viia läbi kinnipeetava isiklike asjade kaalumine, avastamaks piirnormi rikkumist. Kohtunõuet- esitada tõendiks II eeluurimiskorpuse esimese korruse koridori valvekaamerate videosalvestus ajavahemikust 06.08.07.a. kuni 07.08.07.a. - ei ole võimalik täita, kuna 3 eeluurimiskorpuste videosalvestised säilitatakse üheks kuuks, ning seejärel videosalvestised kustutatakse. Palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtukulud jätta kaebaja kanda. KOHTU SEISUKOHAD Kohus uurinud protsessiosaliste selgitusi ja toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1) M.P.P. leiab, et asjade kaalumisele viimist ei saanud nõuda, kuna tema tervislik seisund ei võimaldanud asjade tassimist. Kaebuse esitaja leiab, et tal on põhjendatud huviks soov esitada kahjunõue ning kohus ei saanud välistada sellise huvi olemasolu. Karistuse kandmise määramise koht sõltub aga seaduses märgitud tingimustest. 2) Kaebuse esitaja kahtlustab, et asjade kaalumisele viimise põhjustas väidetav konflikt M.Seeriga. Kohus märgituga ei nõustu, kuna kaebusest nähtub, et 07.08.07.a. ilmus M.Seer tema juurde ja tegi teatavaks, et asjad tuleb viia kaalumisele. Kaalumise vajadust ja kohustust viia asjad kaalumisele kinnitasid lisaks M.Seerile ka ametnikud T.Voodla ja K.Hanimägi. Seega nähtub kaebusest, et nõude esitasid kolm ametnikku, mitte üksnes M.Seer. Kohus nõustub vastustajaga, et vastavalt 11.02.07.a. jõustunud VSKE § 57 lg 3 nõuete täitmiseks tuli vanglatel hakata järk-järgult läbi viima kontrolli, et viia kinnipeetavate asjade kaal vastavusse õigusnormis nõutuga. Vastustaja esitatud materjalid kinnitavad, et vangla ametnikud tegutsesid märgitud eesmärgi nimel ja mitte kättemaksuks oletusliku konflikti nimel M.Seeriga. Kaebuse esitajal ei olnud esitada tõendeid sellest, et M.Seer on teda eelnevalt ähvardanud. Isegi, kui oletada, et kaebajal oli mingi konflikt M.Seeriga, ei saanud M.Seeri nõudmine mõjutada asjaolu, et asjad tuli viia kaalumisele, kuna samasuguse nõude esitasid veel kaks ametnikku. Seega ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et nõue esitati väidetavast tagakiusust M.Seer poolt. Ametnike esitatud nõue tulenes seadusest ja 11.02.07.a. jõustunud VSKE § 57 lg 3 nõudest, mille kohaselt võib kinnipeetaval enda juures olevate asjade ja laos olevate asjade kaal olla kokku 30 kg. Sama paragrahvi lg 2 järgi kinnipeetava kohta käivad sätted kohalduvad ka vahistatule. Juhul, kui laos olevate ja kinnipeetava juures olevate asjade kaal ületab 30 kg, siis tuleb viia asjade kaal määruses märgitud piirkaaluni vastavuses VSKE §-le
3. Kõigi kinnipeetavate isikute asju ei saa kaaluda ja kontrollida ühel ja samal ajal, seda tehakse järk-järgult. Kuna kaebaja suhtes otsustati kaalumine läbi viia 07.08.07.a., siis oli vajalik, et M.P.P. toimetab asjad kaalumisele ja kuna ta seda tegi, siis nähtuvalt kaebaja seletusest teostati kaalumine kolme vangla ametniku juuresolekul. M.P.P. kinnitab ka ise, et kaalumine viidi läbi 3 ametniku juuresolekul, see kestis kaebaja väidetel 1 h 15 minutit. Kaalumise läbiviimist kinnitab ka M.Seer koostatud ettekanne 07.08.07.a. (tlk 65), millele on allkirja andnud K.Hanimägi ning ettekanne edastati allkirja vastu ka M.P.P.le (tlk 65). Seega ei vasta tõele väide, et kaebaja ei ole saanud dokumenti asjade kaalumise ja asjade saatuse kohta. Asjade kaaluks fikseeriti 52, 5 kg. Ettekandes märgitakse veel, et M.P.P. andis ära 2,5 kg pabermaterjalil olevat seadusandlust. Seega ei saa vastata tõele kaebaja kahtlus, et kaalumise toimingu läbiviimine oli seatud sõltuvusse väidetavast konfliktist M.Seeriga. Kuna sündmuse juures viibis veel teisi ametnikke peale M.Seeri, siis ei ole mingit põhjust arvata, et kaks ametnikku lisaks M.Seerile soovisid põhjustada kaebajale ebameeldivusi ning riskisid oma ametimainega ja asusid soosima nn tagakiusu. Kaebusest muuhulgas ei nähtugi, et kaebajal oleks omakorda kahtlusi ülejäänud 2 ametniku erapooletuse suhtes. 4 3) M.P.P. väidab, et antud ülesanne oli tema tervise seisundit arvestades üle jõu käiv. Ta esitas kohtule K. E. seletuskirja 07.08.07.a. (tlk 7), milles kinnipeetav Esna väidab, et 06.08.07.a. püüdis M.P.P. üle anda avaldust arsti juurde saamiseks, kuna tal olid tugevad seljavalud. Veel märgib ta, et ametnikud võtsid avalduse vastu õhtul. K.E. märgib ka, et 07.08.07.a. sundis ametnik M.Seer kaebajat viima asju kaalumisele, ehkki kaebaja palus viia teda arsti juurde. K.E. hindab seljavalusid tugevateks. Seletuskirja esitas ka kinnipeetav B. P. 07.08.07.a. (tlk 8). Tema märgib, et M.P.P. kurtis seljavalu 06.08.07.a., kui tuli jalutuskäigult ja ta kirjutas koheselt avalduse arsti juurde pääsemiseks, see võeti vastu õhtuse loenduse ajal. Veel väidab ta, et kaebaja palus arsti juurde 07.08.07.a., kuid M.Seer käskis võtta asjad ja viia kaalumisele. Seega nähtub nende isikute seletusest, et kaebaja sai esitada avalduse arsti vastuvõtule. Kaebaja on aga vastupidiselt oma kaebuses märkinud, et tema avaldust arsti vastuvõtule vastu ei võetudki (tlk 3); ta püüdis 06.08.07.a. päeval esitada avaldust arsti vastuvõtule. Kaaskinnipeetavate seletuskirjadega ei ole tõendatud kaebaja väide, et ta ei saanud üle anda avaldust arsti vastuvõtule. Kaebaja ei esitanud kohtule avaldust, mida väidetavalt ei võetud vastu ja mida ta püüdis üle anda. Kui avaldust vastu ei võetud, siis peab see olema kaebajal säilinud tema käes. Vanglal kaebaja avaldust arsti vastuvõtu kohta ei ole. Märgitud asjaoludel ei loe kohus usutavaks, et kaebaja esitas avalduse ning et avalduse vastuvõtmiseks tehti takistusi. Isegi kui kaebajal olid tugevad valud eelmisel päeval jalutuskäigu ajal ja ta sai vaatamata sellele ikkagi jalutada, siis järeldub, et liikumine ei olnud takistatud. Et seljavalud jätkusid järgmisel päeval ja sedavõrd tugevatena, et ta ei saanud täita ülesannet, ei ole samuti tõendatud. Kinnipeetav B.P. ei ole spetsialistid, kes võiks ja suudaksid aimata kaebajal valude olemasolu või hinnata valu tugevust. Vangla on kinnitanud, et kui kaebaja hakkas enne asjade tassimist väitma seljavalu, siis võimaldati tal asjade kaalumisele viimine väikeste koguste kaupa. Kaebaja sellele vastustaja väitele vastu ei ole vaielnud. M.P.P. väidetel kestis kaalumine pikka aega. Märgitu viitab, et keegi ei kiirustanud ega sundinud tegevust läbi viima nii, et see oleks ajaliselt pingestatud. Rahulikus tempos teostatud toiming ei saanud kaebajat koormata, kuna puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kaebajal haiguse olemasolu seotult seljaga enne märgitud sündmust, pärast sündmust või selle toimumise ajal. M.P.P. on külastanud arsti regulaarselt, kuid seljavigastusi ei ole diagnoositud. Kaebajal on diagnoositud kaebaja väidetel allergia, kuid allergia ei ole seotud seljavalude probleemiga. 09.05.07.a. on arst väljastanud meditsiinilise õiendi ja märkinud, et kuni 18.04.07.a. ei ole kaebaja pöördunud arsti poole. 09.05.07.a. oli ta vastuvõtul arsti juures. Patoloogilisi muutusi jalgades ei ole; kaebusi ei ole. Kaebaja on varasemalt muudes kaebustes märkinud, et ta vajas allergia tõttu vitamiine ja abi ning ta sai lisatoitu, kuid ka siis ei ole ta väitnud, et esinevad seljavalud. Seega puuduvad kohtul tõendid, et kaebajal olid terviseprobleemid seotult seljaga ning et esines tõsine takistus ülesande täitmisel. M.P.P. keeldumine asjade tassimisest väidetava seljavalu tõttu ei olnud ametnikele usutav, kuid siiski tegid nad möönduse ja lõid soodusolukorra, kui lubasid asju tassida vähehaaval väikeste kogustena. Kohus märgib veel, et juhul, kui M.P.P.le ei ole miski meeltmööda, siis ta esitab vastavad kaebused kohtule. M.P.P. ei esitanud kaebust kohtule, milles ta paluks vangla kohustamist vastu võtta tema mingi konkreetne avaldus arstile, mis oleks lahenduseta. Seega ei ole usutav kaebaja väide sellest, et asju sunniti tassima olukorras, mil tema tervis seda ei võimaldanud. Kohus kontrollis täiendavalt kaebaja tervisekaardi andmeid haldusasja nr 3-07-1079 toimikust (tlk 26-48), millest ei nähtu samuti, et kaebajal oleks terviseprobleemid seotult seljaga. 4) Kaebuses esitatud muud märkused seaduste kaalupiirangute ja asjade enda juures lubamise nõuetes muutusid ainetuteks, kui kaebaja loobus kohustamisnõudest ning täpsustas kaebust konkreetse nõudega 14.09.07 (tlk 44; kaebaja dateeritud 11.09.07.a.). 5) Kuna kaebaja õigusi ei ole rikutud, siis jääb kaebus rahuldamata ja tasutud riigilõiv 80 EEK tuleb jätta kaebaja kanda (HKMS § 92 lg 1). 5 Karin Kalmiste Kohtunik 6