3-07-1533/15

KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 31.12.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-07-1533 Haldusasi M.P.P. kaebus Tallinna Vangla toimingu- läbiotsimise käigus kaebuse esitaja salajaste dokumentidega tutvumine- õigusvastasuse tuvastamise ja toimingust hoidumise kohustamise nõuetes. RESOLUTSIOON Jätta M.P.P. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.06.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 2 sätestatut.) KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK 30.07.07.a. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse M.P.P., milles ta taotleb Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist ning Tallinna Vangla kohustamist toimingust hoidumiseks. Vaidlusaluseks toiminguks on Tallinna Vangla ametnike poolt tutvumine kaebuse esitajale kuuluvate salajaste dokumentidega 25.07.07.a., so kambri läbiotsimise toimingu käigus. Kaebuse esitaja esitas ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja palus, et kohus keelaks Tallinna Vanglal edaspidi tutvumise kaebuse esitajale kuuluvate kohtudokumentide sisuga ning kohustaks Tallinna Vanglat võimaldama kaebuse esitajal viibida läbiotsimiste juures. Tallinna Vangla vaidles EÕK taotlusele vastu ja leides, et halduskohtule esitatud kaebus on põhjendamatu ning kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Tallinna Vangla selgitas, et kambri läbiotsimise juures ei ole kambris elavate kinnipeetavate juuresolek vajalik ning läbiotsimise käigus sirviti läbi kaebuse esitaja voodi all olnud dokumendid, kuid nende sisuga läbiotsimist teostanud ametnikud ei tutvunud. 1 Tallinna Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ning jättis selle rahuldamata. M.P.P. määruskaebuses paluti halduskohtu määrus tühistada. Määruskaebuse esitaja hindas reaalseks ohtu, et Tallinna Vangla paneb toime uusi rikkumisi ehk tutvub läbiotsimiste kaudu dokumentide sisuga. Tallinna Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse muutmata. KAEBUS JA SELLE SELGITUSED M.P.P. palub tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingu- läbiotsimise käigus kaebuse esitaja salajaste dokumentidega tutvumine- ja kohustada Tallinna Vanglat toimingust hoidumiseks alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja märgib, et 25.07.07.a. vanglaametnikud Marko Seer ja Kirsika Hanimägi sooritasid kambris nr 334, kus ta viibib, läbiotsmise, mille juures temal ei lubatud viibida. Kui ta tuli tagasi kambrisse, siis olid tema kohtudokumendid visatud laiali voodi peale, need olid aetud segamini. Dokumentide hulgas olid ka salajased dokumendid (kohtute ja teiste ametiasutuste poolt salajasteks kuulutatud) ning kaebaja arvab, et on selge, et need on läbi loetud või nendest on tehtud koopiad. Täpsemalt nimetab järgmisi dokumente: 1) Kaitsepolitsei (KAPO) teade 27.03.07.a., mis oli asutuse siseseks kasutamiseks Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 alusel; 2) Helsingi täitevameti määrus 21.06.06.a., mis on salajane Soome Avaliku teabe seaduse § 24 p 23 alusel; 3) Helsingi Ringkonnakohtu määrus nr 2392, reg nr R07/1990 13.07.07.a., salajane kohtumääruse alusel; 4) Helsingi Linnakohtu otsus nr 16844, reg nr 04/18320, 08.07.05.a.; 5) Helsingi Linnakohtu määrus PK 05/8156 16.09.05.a., mis on salajane kohtumääruse alusel. Kaebaja lisab tõendina kohtule Helsingi Linnakohtu otsuse nr 16844, reg nr 04/18320, 08.07.05.a. ja kinnitab, et ka teiste dokumentide peal on märge „salajane.“ Veel lisab ta kaebusele tunnistajate A. J. ja B. P. ütlused. Kaebaja viitab Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-60-96 ja leiab, et juhtudel, mil isikud on enda tegutsemisega muutnud tegelikkuse kontrollimise võimatuks, ei saa isikute endi ütlusi arvestada usaldusväärse tõendina. Läbiotsmise eesmärk oli tutvuda tema salajaste dokumentidega. Seejuures palub tõendina mitte arvestada läbiotsimist läbiviinud isikute ütlusi. M.P.P. tasus riigilõivu 80 EEK ja palub selle välja mõista vastustajalt. VASTUSTAJA TALLINNA VANGLA SEISUKOHAD Tallinna Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 30.07.07.a. kaebuses Tallinna Halduskohtule on palutud tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus 25.07.07.a. toimunud läbiotsimisel ning M.P.P. taotles kohtult esialgse õiguskaitse korras kohustada Tallinna Vanglat mitte tutvuma kaebaja valduses olevate kohtudokumentidega ning lubama kaebajal olla võimalike läbiotsimiste korral läbiotsimise juures. 25.07.07.a. toimus vahistatute jalutuskäigu ajal läbiotsimine II eelvangistushoone kambris
2. Samas kambris viibib ka kaebaja. Läbiotsimist teostasid inspektor–kontaktisikud Kirsika Hanimägi, Karl-Stig Jaago, Eveli Ojavere ja Marko Seer. Kirsika Hanimägil ja Eveli Ojaverel, kes 2 konkreetselt teostasid just M.P.P. magamiskoha läbiotsimist, on meeles, et otsiti läbi ka M.P.P.le kuuluvad dokumendid, mis paiknesid mitmes kilekotis M.P.P. voodi all. Dokumentide sisuga ükski läbiotsijatest ei tutvunud, dokumendid sirviti läbi, et veenduda, et nende vahele ei oleks peidetud keelatud esemeteid/aineid. Kui see toiming oli tehtud, siis pandi dokumendid kilekottidesse tagasi. Voodile võisid jääda ainult mõned Tallinna Vangla poolt M.P.P.le antud õigusaktid. Ühtki M.P.P. eset ega dokumenti kambrist ei eemaldatud. Vangistussseaduse (VangS) § 68 lg 1 kohaselt on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu-ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. VangS § 90 lg 1 kohaselt kohaldatakse eelvangistuse kandmisele vangistusseaduse 1.,
3. ja 7 peatüki sätteid eelvangistuse täideviimist käsitleva peatüki erisustega. Läbiotsimist puudutavaid erisusi vangistusseaduse
4. ptk ei sisalda, seega on läbiotsimine õiguspärane nii kinnipeetavate kui ka vahistatute puhul. Läbiotsimise puhul ei ole nõutav kinni peetava isiku juuresviibimine. Eeltoodud põhjendustel oli Tallinna Vangla tegevus 25.07.07.a. toimunud läbiotsimise puhul õiguspärane. Tallinna Vangla ametnikud ei ole nimetatud läbiotsimise ajal kaebaja dokumentidega tutvunud. Samuti ei sätesta vangistust reguleerivad õigusaktid nõuet teostada läbiotsimist kinni peetava isiku juuresolekul. Seega ei ole M.P.P. õigusi 25.07.07.a. läbiotsimise käigus rikutud ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub alus. Vastustaja jääb seisukohale, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kui kaebus jääb rahuldamata, siis tuleb jätta kohtukulu kaebaja kanda. KOHTU SEISUKOHAD Kohus uurinud kaebaja ja vastustaja selgitusi, toimikusse esitatud materjale, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja M.P.P. tasutud riigilõiv 80 EEK tema kanda. 1) Käesolevas asjas on kaebuse esitaja esitanud toimingu õigusvastasuse tuvastamise ning edaspidise toimingust hoidumiseks kohustamise nõuded. Kaebus tugineb M.P.P. väitele et läbiotsimise käigus tutvuti tema salajaste dokumentidega. Kohus oli juba EÕK taotluse lahendamisel märkinud, et kohtul on tekkinud kahtlusi sellise väite usutavuses, kuid kaebaja midagi rohkemat kohtule ei ole lisanud. Tallinna Vangla esitas 07.08.07.a. vastuväited. Tallinna Vangla vastuses palutakse jätta kaebus rahuldamata. Tallinna Vangla jäi seisukohale, et kambri läbiotsimise juures ei ole kambris elavate kinnipeetavate juuresolek vajalik ning läbiotsimise käigus sirviti läbi kaebuse esitaja voodi all olnud dokumendid, kuid nende sisuga läbiotsimist teostanud ametnikud ei tutvunud. Paberdokumendid sirviti läbi, kuna nende vahele on võimalik peita erinevaid esemeid, näiteks SIM-kaarte, sularaha jms. Dokumentide sisuga ükski läbiotsija ei tutvunud. Läbiotsimise õiguslikuks aluseks on vangistusseaduse § 68 lg 1 ja § 90 lg
5. Läbiotsimise puhul ei ole nõutav isiku enda viibimine toimingu juures. 2) Kohus nõustub vastaustaja seisukohaga, et läbiotsimine viiakse läbi VangS § 68 lg 1 ja § 90 lg 1 alusel ja vaidlust ei ole, et vahistatu kambris ei tohiks korraldada läbiotsimisi. Samas nähtub VangS 68 lg 1, mille kohaselt vanglaametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks ning et selle juures ei pea viibima seda isikut, kelle asjade kontroll parajasti toimub. 3 Seega ei ole vangla eksinud, kui teostas läbiotsimise ja selle juures ei viibinud M. P.P.t. 3) Kaebuse esitaja väited, et tema dokumente uuriti sisu osas ning jäädvustati (tehti koopiad), ei ole leidnud kinnitust. Kui läbiotsimisel lehitsetakse raamatuid või kohtuotsuseid jms, siis ei tähenda see tutvumist nende sisuga või nende sisu jäädvustamist. Antud juhul nähtub, et vangla ametnikud kaebaja dokumentide sisuga ei tutvunud ja nad sirvisid asju eesmärgil avastada ja kontrollida, kas nende lehtede vahel ei ole keelatud asju ja esemeid. Kaebaja üksnes oletab, et läbiotsijad soovisid tutvuda temal olemasolevate dokumentidega ning et ametnikud lugesid dokumentide sisu või jäädvustasid olemasolevad dokumendid. Kui vanglas teostatakse asjade läbiotsimine, siis ei ole sellest eelnev teatamine vajalik. Läbiotsimisel kontrollitakse, kas isiku valduses ei ole keelatud asju ja aineid. Puuduvad põhjused, miks vanglal oleks pidanud tekkima vajadus või huvi tutvuda kaebajal olemasolevate dokumentide sisuga. Tallinna vanglal oli olemas pädevatest allikatest saadud informatsioon ja seda kinnitavad dokumendid sellest, missugused menetlused kulgevad kaebaja suhtes seotult kriminaalasjadega. Kohtuotsused ja määrused, mis on avalikustatud, on nende sisuga tutvumiseks kättesaadavad ilma läbiotsimist korraldamata. Miski ei viita, et läbiotsimine oli seotud nn salajaste dokumentide kättesaamise eesmärgil. Pealegi ei ole kaebaja selliseks isikuks, kellel oleks õigus vallata ametkondlikuks kasutamiseks ettenähtud nn salajasi dokumente, järelikult ei saanud vastustaja eeldada, et sellised dokumendid on olemas kaebaja asjade hulgas. Kui selline eeldus puudub, siis ei saa väita, et läbiotsimine teostati soovist saada kätte kaebajal olemasolevad nn salajased dokumendid. Keelatud asjade/ainete avastamine ei ole aga omakorda võimalik ilma, et ei lehitsetaks läbi kaebaja dokumente, asju. Viide EV Riigikohtu lahendile 3-1-1-60-96 21.05.96.a. ei ole asjakohane, kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendas hoopis teistsugustel asjaoludel põhinevata kaasust. Kriminaalasjas oli Riigikohus analüüsinud kohtualuste tegevust, kes tahtlikult muutsid sündmuskoha olustikku, hävitasid kuriteo jäljed ja muutsid seeläbi võimatuks enda ütluste kontrollimise ja hindamise. Käesolevas asjas ei ole tegemist ühegi isiku kuriteoga. 4) Kuna väide, et Tallinna Vangla ametnike poolt tutvuti kaebuse esitajale kuuluvate salajaste dokumentidega 25.07.07.a., so kambri läbiotsimise toimingu käigus ja tehti koopiaid, ei leidnud kinnitust, siis puudub vastustaja tegevuses õigusvastane käitumine, millest hoidumist saaks kaebaja edaspidiselt nõuda. Vanglale võimalike tulevaste läbiotsimiste läbiviimiseks tingimuste kehtestamine on välistatud tulenevalt asjaolust, et läbiotsimine on lahutamatult seotud vangla julgeolekuga ja seeläbi avaliku huvi tagamisega ning iga individuaalse läbiotsimise ajal peab arvestama konkreetsete asjaoludega, mida ei ole võimalik ette prognoosida. Kuna läbiotsimise regulatsioon on kooskõlas õigusnormidega, sh EV Põhiseadusega, siis ei ole vajalik muuta kehtivat regulatsiooni. Kohus ei saa antud juhul keelata teostamast vanglal läbiotsimisi või kohustada sinna juurde kutsuma kaebajat, kuivõrd vangla tegevus on reguleeritud seaduse alusel ning regulatsioon ei vaja muutmist. Isegi juhul, kui läbiotsimisel ei paigutata asju tagasi samasse korda, ei muuda see läbiotsimist ebaseaduslikuks. 5) Kuna M.P.P. kaebus jääb rahuldamata, siis tema poolt kantud kohtukuluna tasutud riigilõiv 80 EEK tuleb jätta tema kanda- HKMS § 92 lg
6. Karin Kalmiste Kohtunik 4