) § 50 lg 1 kohustab kinnipeetavat hoolitsema hügieeni eest.
Vangla pakub võimalust kasutada dušši üks kord nädalas, mis ei ole piisav enda puhtana hoidmiseks, eriti aga suvel, mil õues on ligi 30 kraadi ja väikeses kambris kuue inimesega isegi rohkem. Normaalne inimene vabaduses peseks ennast iga päev. Kambrites ei ole sooja vett. Arenenud Euroopa riikide vanglates võimaldatakse käia dušši all iga päev.
lg 3 alusel tuleks ka juuksuriteenus teha rohkem kättesaadavaks, so vähemalt kord kuus. Viimase kahe kuu jooksul ei ole ükski vahistatu saanud kasutada juuksuriteenust. Eeltoodu alusel leiab, et Tallinna Vangla rikub Inimõiguste ja põhivabaduste kaitsekonventsiooni (EIÕK) art 3, mis keelab ebainimliku ja alandava kohtlemise. Palub tunnistada vangla tegevus ja tegevusetus (pesemisvõimaluste ja juuksuriteenuse puudumine) ebaseaduslikuks,
-st ja EIÕK art 3 rikkuvaks. Palub välja mõista Tallinna Vanglat tema tasutud riigilõiv 80.00 EEK. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Tallinna Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
lg 2 kohaselt tuleb võimaldada kinnipeetavale saun, vann või dušš vähemalt üks kord nädalas ja seda nõuet on vangla täitnud. Vanglas ei ole tehnilisi tingimusi, et garanteerida kõigile kinnipeetavatele iga päev dušši kasutamise võimalus. II eelvangistuskorpuses on 89 kambrit (kokku ca 450 kinnipeetavat) ja 4 dušširuumi. Dušši all viibimiseks on kinnipeetavatel aega 20 minutit. Juuksuriteenuse osutamisega seonduvalt selgitab Tallinna Vangla, et võimaldab kinnipeetavatel kasutada juuksuriteenust üks kord kuus. Kaebuse esitaja on kasutanud juuksuriteenust 10.04.2007.a, 14.05.2007.a. ja 14.06.2007.a. Kokkuvõttes leiab vangla, et on täitnud
Palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU SEISUKOHAD Kohus uurinud protsessiosaliste selgitusi ja toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kaebaja tasutud riigilõiv jätta M.P.P. kanda. 2 1) Kaebusest nähtub, et M.P.P. peab olukorda hügieeni järgimisel võimatuks, kuna teda ei rahulda võimalus pesta ennast dušši all vaid kord nädalas.
lg 1 kohustab kinnipeetavat hoolitsema hügieeni eest.
lg 2 kohaselt vähemalt kord nädalas võimaldatakse kinnipeetavale isikule saun, vann või dušš. M.P.P. ei ole märkinud, et tal oleks olnud takistatud saunas käimine. Tallinna Vanglas on saunapäev 1 kord nädalas. Kõrvuti saunapäevaga saab pesta end dušši all. Kaebaja kinnitab, et ta saab kasutada dušši kord nädalas. Isegi kui M.P.P. ei ole rahul kordade arvuga, nähtub, et seaduses sätestatud võimalused on täidetud. Kaebaja viitab, et arenenud Euroopa riikides võimaldatakse vanglates käia dušši all igal päeval. Kuigi kaebusest ei nähtu, missugustes konkreetsetes riikides on selline võimalus olemas, tuleb kaebajal leppida sellega, et ta on kinnipeetav Eesti Vabariigis ning selles riigis seatakse tingimused vastavuses tegelike võimalustega. Kohus nõustub kaebaja väitega, et inimesel vabaduses võivadki olla teistsugused tingimused. Paraku käitus kaebaja nii, et tema vabadus on seaduse alusel piiratud ja M.P.P. ei saa nõuda neid tingimusi, mis on võimalikud vabaduses viibival isikul. Kaebajal on võimalus panna selga puhas pesu, pesta end kord nädalas saunas, kord nädalas dušši all ning vajadusel keeta sooja vett muudel aegadel. Ka vangla tingimustes on võimalik säilitada elementaarne puhtus. Seega sõltub kinnipeetavast endast, kas ta peseb ennast ja riietust ning soovib jälgida hügieeninõudeid, mis vangla tingimustes on pakutud ja võimalikud. Vangla ei nõua kinnipeetavalt midagi ülemäärast ega võimatut ega karista kinnipeetavat selle eest, kui nende hügieen ei ole samaväärne isikutega, kes viibivad vabaduses. Tallinna Vangla püüab kaasajastada vangla olusid vastavalt võimalustele. Kohus nõustub kaebajaga, et Inimõiguste ja põhivabaduste kaitsekonventsiooni (EIÕK) art 3 keelab ebainimliku ja alandava kohtlemise. Samas märgib kohus, et
on kooskõlas Põhiseaduse ja rahvusvahelise õiguse normidega. Kuna kohus ei tuvastanud, et vangla ei täida Vangistusseaduse sätteid, siis ei saa kõnelda kaebaja õiguste rikkumisest. Väärkohtlemine peab saavutama minimaalse tõsidusastme. Kui seadusega on tagatud kinnipeetavale inimväärikust austavad tingimused, siis ei rikuta EIÕK art 3 nõuet. Hügieenitingimusteks, mida tuleb jälgida, ei loeta üksnes pesemisvõimalust dušši all, vaid siinkohal järgitakse komplektselt riietuse ja voodipesu puhtust, ligipääsu kraaniveele, sanitaarseadmete küsimusi, ventilatsiooni, viibimist vabas õhus, kütet jms. Märgitud komplektsete tingimuste raames vaid ühe tingimuse esitamine kõrgendatud nõuetega ja võrdluses vabaduses viibivate isikute võimalustega ei tähenda, et rikutakse kaebaja õigusi inimväärikusele. 2) M.P.P. leiab, et
lg 3 alusel peaks olema ka juuksuriteenus senisest rohkem kättesaadav ja teenust tuleks osutada vähemalt kord kuus. Kaebaja märgib, et viimase kahe kuu jooksul ei ole ükski vahistatu saanud kasutada juuksuriteenust. Vastustaja esitatud andmetest nähtub, et M.P.P. on kasutanud juuksuriteenust 10.04.07.a.; 14.05.07.as., ja 14.06.07.a. Kaebus on esitatud kohtule 18.06.07.a. Seega nähtub, et M.P.P. on saanud juuksuriteenust tema poolt soovitud viisil, so vähemalt üks kord kuus ja jääb arusaamatuks, miks kaebaja püüab luua teistsugust ettekujutust osutatava teenuse suhtes. Väide, et ükski vahistatu ei ole saanud seda teenust seaduses ettenähtud korras, ei vasta tõele. Kaebuse esitaja on sellise teenuse saanud, teised vahistatud ei ole kohtusse kaebust esitanud. Pealegi on kaebajal võimalik esitada kaebust üksnes tema huvides ja tema subjektiivsete õiguste rikkumise korral- HKMS § 7 lg 1. Seega on vastustaja täitnud
lg 3 nõude, mille kohaselt juuste eest hoolitsemiseks kindlustatakse kinnipeetav juuksuriteenusega. Seega on täidetud seadusega ettenähtud nõue, mis on piisav, et tagada 3 vajaliku teenuse kättesaadavus. Kaebusest ei nähtu, et M.P.P. vajaks senisest tihedamat teenust ja et ta oleks esitanud eripalve, mis oleks jäetud läbi vaatamata. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta kaebus rahuldamata, kuna kaebaja esiletoodud põhjused ei muuda kohtu järeldust, et vangla ei ole rikkunud kaebaja seadusega tagatud õigusi. Vahistatut M.P.P.t ei ole koheldud antud tingimustel inimväärikust mitteaustaval viisil ning kaebajale ei ole põhjustatud rohkem kannatusi ega ebameeldivusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega. Iga ebameeldivustunne, mis isik vanglas kogeb, ei ole veel inimväärikuse rikkumine. Kuna kaebaja õigusi ei rikuta, siis ei saa rahuldada kohustamisnõuet. 3) Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis kannab kaebaja menetluskulud, so tasutud riigilõivu HKMS § 92 lg 1 alusel. Karin Kalmiste Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.