KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 31.12.2007.a., Tallinn Haldusasja number 3-07-1355 Haldusasi M. P. P. kaebus Tallinna Va

§ 44lg 4 järgse isikuga.

Kaebaja viitab

§ 93

lg 2, mille kohaselt vahistatule avatakse vanglasisene arve, millele kantakse vahistatule laekuvad summad.

§ 44kohaldatakse ainult süüdimõistetute suhtes.

Kaebaja on vahistatu, mistõttu leiab, et piirang on tema suhtes ebaseaduslik. Kaebaja palub tunnistada Tallinna Vangla tegevus ebaseaduslikuks ning kohustada vanglat tegema edaspidi ülekanded ilma piiranguteta. Samuti palub mõista Tallinna Vanglalt välja menetluskuludena riigilõiv 80.00 EEK kaebaja kasuks. M.P.P. määruskaebuses märgib, et

§ 90lg 1 järgi kohaldatakse 2.

peatüki sätteid 5. peatükis sätestatud erisustega.

§ 93

lg 2 reguleerib vahistatu vanglasisese arvega seonduvat ja sama seaduse § 44 on kohaldatav ainult süüdimõistetute suhtes. Viimases sätestatud toiminguid ei saa kohaldada vahistatu arve suhtes. VASTUSTAJA TALLINNA VANGLA SEISUKOHAD Tallinna Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. M. P. P. on vahistatu alates 13.12.05.a. ja valdava osa oma eeluurimise ajast on viibinud Tallinna Vanglas. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja inspektor-kontaktisikule avalduse oma vanglasiseselt isikuarvelt teise isiku pangaarvele ülekande tegemiseks 26.06.07.a. Samal päeval sai ta kontaktisik Kirsika Hanimägilt vastuse, et ülekande tegemisest keeldutakse, kuna ülekande adressaadiks ei ole

§-s 44 nimetatud isik. Tallinna Vangla on seisukohal, et ülekande tegemisest keeldumine oli õiguspärane.

§ 90lg 1 alusel kohaldatakse eelvangistuse kandmisele vangistusseaduse 1., 2.

ja

1. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Eelvangistuse täideviimist reguleerivas vangistusseaduse
2. peatükis § 93 lg 5 on sätestatud, et vahistatule avatakse vanglasisene isikuarve, millele kantakse vahistatule laekuvad summad. Rohkem isikuarvega seonduvat nimetatud vangistusseaduse peatükk ei reguleeri. Seega kehtib ka vahistatu suhtes 2 erisusteta vangistusseaduse
3. peatüki § 44, mille lg 4 kohaselt võib kinnipeetava soovil kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda tema arvelduskontole pangas. Niisiis sätestab

§ 44

lg 4 üheselt, kellele isikutest võib vanglas kinnipeetav oma vanglasiseselt isikuarvelt raha saata või üle kanda – perekonnaliikmele või ülalpeetavale. Vangla Sisekorraeeskirja (VSKE)

1. peatükk reguleerib täpsemalt vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha kasutamist. Selle § 54 kohaselt esitab kinnipeetav vanglas raha kasutamiseks taotluse ja punkti 3 kohaselt - kui soovib ülekannet, siis märgib taotlusele arveldusarve numbri ja panga nimetuse ning arveldusarve kasutaja nime. Seega ilmneb esiletoodud sätetest, et ka vahistatu, soovides oma vanglasiseselt isikuarvelt raha isikule üle kanda, saab seda avalduse alusel teha ainult perekonnaliikmele või ülalpeetavale. Taolisel piirangul on mõistlik põhjendus. Tallinna Vanglas viibivad kinni peetavad isikud kambrites reeglina mitmekesi. Osale kinni peetavatest isikutest kantakse väljastpoolt vanglat raha vanglasisesele isikuarvele, osale aga mitte või väga vähe. Selleks, et vältida kinni peetavate isikute survestamist kaaskinnipeetavate poolt ja võimalikku väljapressimist, on otstarbekas piirata vanglasiseselt isikuarvelt ülekande tegemise õigust isikute osas ainult perekonnaliikmete ja ülalpeetavatega. Selline regulatsioon hoiab ära mitmeid probleeme kinni peetavatel isikutel endil. Konkreetsel juhul on kaebaja oma 26.06.07.a. taotluses märkinud ülekande saajaks P. R. Nimetatud isik ei ole M.P.P. perekonnaliige ega ka ülalpeetav. Kõrvalmärkusena märgib vastustaja, et P. R. on Tallinna Vangla kinnipeetava M. R., kes on oma kinnipidamise ajal alates 01.02.2006.a. samuti valdavalt viibinud Tallinna Vanglas, abikaasa. P. R. suhtleb tihedalt M. R.ga, sealhulgas on viibinud korduvalt nii pika- kui ka lühiajalistel kokkusaamistel. Nimetatud andmed on kontrollitavad kinnipeeturegistrist, millele ka kohtul on juurdepääs. Keeldumine ülekande tegemisest ei riku kaebaja õigusi, seda ka mitte kohtumenetluse ajal. Avalikes huvides on vajadus takistada kinnipidamiskohas ühtede kinnipeetavate isikute survestamist teiste poolt. Antud juhul võib olla tegemist sellise olukorraga, kuna sellele viitab fakt, et makse saajana märkis kaebuse esitaja kaaskinnipeetava perekonnaliikme. Tallinna Vangla leiab, et ülekande tegemisest keeldumine kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt teise isiku arveldusarvele on õiguspärane ja põhjendatud ning kohustamisnõude rahuldamiseks puudub alus. Asja kohtulikul arutamisel jäi vastustaja seisukohale, et kaebaja õigusi ei ole rikutud. M.P.P. ei esitanud tõendeid, et makse tegemise eeldus tekkis. Tallinna Vanglal on olemas avaldus, mille kaebaja esitas 26.06.07.a. ja asub tlk
2. Selles avalduses ta märgib justkui oleks ta esitanud varasemalt ka mingi avalduse, kuid sellist varasemat avaldust ta kohtule ei esitanud. Vangla andmebaasid ei kinnita, et ta on teinud varasemalt mingi avalduse, seega on kohtukaebus seotud avaldusega, mis esitati kohtule. Kaebaja ei selgitanud rahalise nõude teket 26.06.07.a. avalduses ning ka ei ole seda teinud hilisemalt. Vanglatöötaja A.Heinsaar-Talimaa küsis vestluses kaebajaga uuesti üle asjaolud, mille kohta kaebaja aga siuliselt seletust ei andnudki. Kaebaja lahkumisel vanglast anti temale koheselt 30.08.07.a. välja kogu tema arvel olev allesjäänud sularaha, väljastati ka vastav tõend-kassa väljamineku order 697 3 30.08.07.a. M.P.P. andis allkirja 30.08.07.a. raha kättesaamise kohta. Kaebaja saab käesoleval ajal saata Soomest Tallinna Vanglasse pakke jms, mida ta peab vajalikuks, seda kinnitab asjaolu, et ta saadab vanglasse pakke jne. seega ei saa vastustaja takistada kaebajat käsutada rahalisi vahendeid nii nagu kaebaja seda soovib teha. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus uurinud esitatud seisukohti ja toimiku materjale leiab, et M.P.P. kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1) M.P.P. on esitanud kohustamiskaebuse. Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Vangla keeldus kaebuse esitaja avalduse alusel tegema pangaülekannet vanglasiseselt isikuarvelt õigusvastaselt ja ta palub kohtul kohustada Tallinna Vanglat pangaülekannete tegemiseks. 2) EÕK taotluse lahendamisel märkis kohus, et kaebuses toodud kohustamisnõue ei ole piiratud ühegi konkreetse maksega, mida M.P.P. soovis teha. Kaebuse kohaselt on jäetud rahuldamata üks taotlus rahaülekande tegemiseks, mille maksmise vajalikkust kaebuse esitaja ei ole kohtule põhjendanud. Sellist põhjendust ei nähtunud ka vanglale esitatud avaldusest. Kaebust rohkem täpsustatud ei ole. Määruskaebuse motiividest nähtub kaebaja seisukoht, et

§ 90lg 1 järgi kohaldatakse 2.

peatüki sätteid 5. peatükis sätestatud erisustega.

§ 93

lg 2 reguleerib vahistatu vanglasisese arvega seonduvat ja sama seaduse § 44 on kohaldatav ainult süüdimõistetute suhtes. Viimases sätestatud toiminguid ei saa kohaldada vahistatu arve suhtes. Seega nähtub, et asjaolusid kaebaja ei täpsustanud ja kohus lahendab kaebuse olemasolevate andmete põhjal. 3) Kaebuse esitaja viitab üldsõnaliselt kohustuste täitmata jätmise ohule ega ole selgitanud asjaolusid, mis olid kande tegemise põhjuseks või missuguseid ülekandeid ta sooviks veel teha. Kohtukaebusele lisas ta avalduse, mille ta koostas 26.06.07.a. ja esitas vastustajale. Selles kaebuses märgib ta ära, et ta on esitanud varem mingi avalduse, kuid kaebusele ta varasemat avaldust ei lisanud. Vastustaja andmetel ei ole registreeritud muud avaldust. Kohtule lisana esitatud avalduses ei märgi kaebaja ära, missuguse nõude täitmisega on tegemist. M.P.P. lahkus Tallinna vanglast 30.08.07.a. Soome ja temale tagastati allesjäänud raha sularahas. Kaebaja on sularaha saanud kätte allkirja vastu ja selle kohta väljastas vangla temale kassaväljamineku orderi nr 697 30.08.07.a.

§ 90

lg 1 kohaselt kohaldatakse eelvangistuse kandmisele

1., 2., ja

1. peatüki sätteid
2. peatükis sätestatud erisustega. Vahistatu vanglasisese isikuarvega seonduvat reguleerib § 93 lg 2, mis ei käsitle isikuarvelt maksete tegemist ega arve kasutamist. Seega on ka vahistatute suhtes kohaldatav

§ 44lg 4.

Märgitud õigusnormi kohaselt võib kinnipeetava soovil kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda tema arvelduskontole pangas. Maksete tegemist isikuarvelt ei ole piiratud selle sätte kohaselt üksnes perekonnaliikmete või ülalpeetavatega, kuna makseid võib teha ka rahaliste nõuete täitmiseks. Sellised rahalised nõuded võivad tekkida vahistatu ja teiste isikute vahelistest tsiviilõiguslikest suhetest. Seadusega ei ole sätestatud piiranguid, millal kinnipeetava taotluse isikuarvel oleva summa kasutamiseks rahaliste nõuete täitmiseks võib jätta rahuldamata. 4

§ 44lg 4 sõnastusest vangla kaalutlusõigust taotluste läbivaatamisel ei nähtu.

Tallinna Ringkonnakohus märkis, et „kaebuse eduväljavaadetele ei osunda see, et kaebuse esitaja ei ole näidanud rahaliste kohustuste olemasolu või nende peatset tekkimist. Vanglale juba esitatud avaldus 3000 krooni maksmiseks P. R.le on samuti põhistamata. Sellises olukorras ei ole isikuarvelt maksete tegemine rahaliste kohustuste täitmiseks põhjendatud, sest tuvastatud ei ole makse tegemise eeldus: rahalise nõude täitmine.“ Kohus nõustub siinkohal Ringkonnakohtu seisukohaga ning leiab, et kaebajal oleks tulnud selgitada, mille alusel ja miks ta vastava ülekande soovib teha, kaebaja seda aga ei teinud. Rahalise nõude tekkimist ja rahalise nõude täitmise vajadust ei selgita ka kohtule esitatud kaebus ning kaebaja seisukohad määruskaebuse esitamisel. M.P.P. on saanud kätte kogu temal olemasoleva raha, kui ta lahkus Tallinna Vanglast 30.08.07.a. Vanglas viibimise ajal kasutas ta oma rahalisi vahendeid, tegi sisseoste jne. Seega oli Tallinna Vangla keeldumine ülekande tegemisest põhjendatud ning kohustamisnõue ei kuulu rahuldamisele. Käesoleval ajal kasutab kaebaja oma rahalisi vahendeid nii nagu ta seda peab vajalikuks ja võimalikuks ning Tallinna Vanglale ei saa panna kohustust teha rahalist ülekannet. 4) Kuna kaebaja õigusi ei ole rikutud, siis jääb kaebus rahuldamata ja tasutud riigilõiv 80 EEK tuleb jätta kaebaja kanda (HKMS § 92 lg 1). Karin Kalmiste kohtunik 5