TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-2263 Otsuse kuupäev 31.12.2007 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Stanislav Issajev´i kaebus Tartu Vangla toimingutele – kaebaja isikukontole laekuvast rahast vale broneeringu teostamine, rahalise seisu vale näitamine ja raha vale kinnipidamine – õigusvastaseks tuvastamiseks ning kontaktisiku E. Tarkuse peale kaebaja konto seisu vale informeerimise eest ja seoses sellega mittevaralise kahju nõue 50 000 krooni. 18.12.2007, 20.12.2007 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja Stanislav Issajev; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Atsaar.
- Jätta kaebus rahuldamata.
- Välja mõista kaebuse esitajalt 80.- riigilõivu riigituludesse. Riigilõiv makstakse Rahandusministeeriumi kontole Hansapangas nr 221023778606 - viitenumber 2900072770 või Ühispangas kontole nr 10220034796011 - viitenumber
- Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 06.11.2007 esitas S.Issajev Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingu – kaebuse esitaja vangla isikukontole laekuvast rahast vale broneeringu teostamine, rahalise seisu vale näitamine ja raha vale kinnipidamine – õigusvastaseks tunnistamiseks ning kontaktisiku E.Tarkuse poolt kaebuse esitaja vangla isikukonto seisu vale informeerimise peale ja seoses ülaltooduga mittevaralise kahju hüvitamise summas 50 000 krooni nõudes. 14.11.2007 kohtumäärusega vabastati kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. 14.11.2007 võeti S.Issajevi kaebus menetlusse (tl 23-24). 27.11.2007 laekus vastustaja kirjalik seisukoht kaebusele (tl 39-40). Kohtuistungid asjas toimusid 18.12.2007 ja 20.12.2007 (tl 212-222). KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 1) Kaebuse kohaselt kandis kaebuse esitaja ema 01.08.2007 tema isiklikule arvele 500 krooni, kuid kaebuse esitaja sellest summast 30 % vaba raha kasutada saanud ei ole. Ta ei saanud vaba raha puudumise tõttu kauplusest midagi osta ja dokumentidest kohtute jaoks koopiaid teha. 2) 01.10.2007 sai kaebuse esitaja vangla raamatupidamisest oma isikukonto väljavõtte (tl 14), millest nähtus, et seisuga 07.08.2007 oli tema isikuarvel vaba raha 410,13 krooni, jääk oleks pidanud aga olema 486,75 krooni. 3) 04.10.2007 andis kontaktisik kaebuse esitajale tema taotlusel uue konto väljavõtte (tl 15), milles oli jääk 280,63 krooni, pidi aga olema 486,75 krooni. 3) 18.10.2007 esitas kontaktisik kaebuse esitaja taotlusel uue konto väljavõtte (tl 8-9), mille kohaselt seisuga 18.10.2007 on broneeritud koopiate tegemise eest 152,60 krooni ning vaba raha jääk oli 140 krooni. Kaebuse esitaja arvates pidi vaba raha olema aga 372,55 krooni. Kontaktisik tõi kaebuse esitajale konto väljavõtted, kus oli fikseeritud vabaks jäägiks väiksemad summad, mis pidid olema tegelikult ja seetõttu ei saanud kaebuse esitaja sooritada kaupluses oste ning teha kohtute jaoks koopiaid. Kaebuse esitaja taotleb tunnistada õigusvastaseks ülalnimetatud toimingud ja seoses sellega välja mõista tema kasuks mittevaralise kahju hüvitist summas 50 000 krooni (tl 1-5). 17.12.2007 esitas S.Issajev kohtule kaebuse täienduse (tl 194-195) novembris-detsembris 2007 tema isikuarvele laekuva raha kohta ja et detsembris oli vaba jääk valesti näidatud. Kohtuistungil määras kohus arutada asja ainult kaebuse kohtusse saabumise seisuga, so 06.11.2007 (tl 213), sest vastustaja ei olnud nõus kaebuse menetlemisega hilisema perioodi osas. Kaebuse esitaja teatas kohtule, et detsembri kuu osas esitab ta kohtule hiljem uue kaebuse. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla leiab, et S.Issajevi kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Isikukontole laekuvast rahast broneeringu teostamine: VskE § 491 lg 1 sätestab, et Justiitsministeeriumile saadetavad kirjad peavad olema riigikeelsed või koos riigikeelse tõlkega. VskE § 491 lg 6 kohaselt katab tõlketeenuse kulud kinnipeetav. 2 23.02.2007 esitas tõlketeenuse osutaja arve nr 2164 kaebuse esitaja kirjale tõlkimise eest summas 318,36 krooni. Nimetatud summa peeti kaebuse esitaja isikuarvelt kinni 17.05.2007 summas 166,74 ja 01.08.2007 summas 201,62 krooni. 06.03.2007 esitas tõlketeenuse osutaja arve nr 2181 kaebuse esitaja kirja tõlkimise eest summas 117.29 krooni. Nimetatud summa peeti kaebuse esitaja isikuarvelt kinni 11.05.
- Kaebuse esitajalt summade isikuarvelt mahaarvestamise aluseks olid tema nõusolekud toimingu tegemiseks ja raha vanglasisesel isikuarvel oli olemas. Kaebuse esitaja Tartu Vanglale tõlketööde eest võlgu ei ole. Vahel juhtub, et tõlkearved on suuremad kui hetkel kinnipeetava isiku vanglasisesel arvel raha. Sel juhul teostatakse raha mahavõtmised ositi. Seega on vangla poolt mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega lubada kinnipeetavatel täita oma kohustusi ositi, kuna täitmine ei ole ühe korraga võimalik. Vastasel juhul võiks kaasneda olukord, et kinnipeetavad ei saakski kirju tõlkimisega saata. Kindlat aega määratud, millise aja jooksul peab kinnipeetav vagla ees oma võlgnevuse tasuma, ei ole. Võlgnevus on üleval seni, kuni see on tasutud. Tavapäraselt võib selleks kuluda kuni paar-kolm kuud. Vastustaja leiab, et Tartu Vangla ei ole kaebuse esitaja õigusi rikkunud, võttes tema vanglasiseselt isikuarvelt maha Justiitsministeeriumile saadetava kirja tõlkimiseks kulunud summad, toimingud olid sooritatud kehtiva õiguse alusel ja kinnipeetava enda nõusolekul. Samuti on kaebuse esitaja enda taotluse alusel võetud maha tasu koopiate tegemise eest. Vastustaja märgib, et vangla on kaebuse esitajale vastu tulnud ja teinud koopiaid ka siis, kui tema enda isikuarvel selleks finantsvahendid puudusid. Kõike infot kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel tehtavate toimingutega teostab finantsosakond ning seal antakse ka isikuarve jääk inspektor-kontaktisikule. Seega ei saa inspektor-kontaktisik olla süüdi väidetavalt isikuarve vale jäägi esitamises kaebuse esitajale, inspektor-kontaktisik ainult vahendab infot. Mittevaralise kahju hüvitamine: Mittevaralise kahju hüvitamist võib isik nõuda RvastS § 9 kohaselt süülise väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebuse esitaja ei ole nimetanud ühtki asjaolu, mille alusel oleks tal tekkinud õigus kahju hüvitamist nõuda. See tähendab, et RvastS § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitamiseks peab olema tegemist süülise või õigusvastase tegevuse või tegevusetusega (tl 39-40). KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja on välja toonud, et vastustaja tegevusega põhjustati talle mittevaralist kahju ja ta ei saanud kaupluses sooritada oste ja teha kohtute jaoks dokumentidest koopiaid. Seega 3 saab lugeda kaebuse esitaja põhjendatud huviks vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel kahju hüvitamise taotluse summas 50 000 krooni esitamine. VangS § 44 lg 1 kohaselt kannab vangla kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Vastustaja seletuse kohaselt (tl 213) esitati kaebajale tema nõudmisel pangaväljavõte raha liikumise kohta (so vanglasisene isikuarve). Need olid erinevate elektrooniliste programmide väljavõtted ja ei olnud identsed. Vastustaja kirjaliku vastuse kohaselt (tl 39-40) omab vangla finantsosakond kogu infot kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel teostatavate toimingute kohta ja see antakse edasi inspektor-kontaktisikule, kes ainult vahendab infot (edastab selle kinnipeetavale). Seega kohus leiab, et käesolev kaebus selles osas, et kontaktisik esitas kaebajale valed väljavõtted kontolt, tuleb jätta rahuldamata, sest väljavõtted kajastavad finantsoperatsiooni, mida teostab finantsosakond. Kontaktisik E.Tarkus edastas kaebajale väljavõtted tema isikuarvest ja kontoarvelt programmist, mida töötleb finantsosakond ja kontaktisikul endal ei ole võimalust omal äranägemisel seda infot muuta ja seega kaebajat valesti informeerida. Käesolevas asjas kontrollis kohus vastustaja toiminguid VangS § 44 lg 1 ja 2 täitmisel. Samuti kontrollis kohus VskE § 491 täitmist (Justiitsministeeriumile kaebuse esitaja saadetavate kirjade tõlkimine, mis oli teostatud kaebuse esitaja nõusolekul, so kaebuse esitaja vanglasiseselt isikuarvelt raha maha võtmine, tl 43). Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud asjas kogutud tõendeid ja kuulanud ära tunnistaja Tartu Vangla finantsosakonna spetsialisti Tiiu Järv ütlused, on tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Kohus hindas igakülgselt vastustaja toiminguid kaebuse esitaja vanglasisese isikuarve finantsoperatsioonide teostamise kohta ja leidis, et need vastasid VangS § 44 ja VskE § 491 nõuetele. Kohus tuvastas, et kaebuse esitaja arvas ekslikult, et kontaktisik ise koostas väljavõtted tema isikuarvest. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kaebuse esitajal puudub ettekujutus, kuidas ja millal teostatakse isikuarve laekumisi, kinnipidamisi, broneeringuid ja muid finantsoperatsioone. Kohus leiab, et kaebuse esitaja oma arusaamatuse tõttu arvab ekslikult, et tema suhtes rikutakse tema vangla isikuarvel raha liikumise finantsoperatsioone. Kohtu määruse alusel tegi vastustaja kaebaja vanglasisesel isikukontol tehtud kannete õigsuse analüüsi (tl 153-173). Kohtulikul kontrollimisel on tuvastatud kaebaja vanglasisese isikukonto kannete õigsus. Seoses sellega, et vastav analüüs oleks täielik ja õige, tuleb alustada kontrollimist alates 30.04.2007, mil laekus kaebuse esitaja vanglasisesele arvele Irina Vaulinalt 1 000 krooni, hagirahaks määratud 500 krooni, vabanemisfondi 200 krooni ja vaba raha on 300 krooni. 4 11.07.2007 laekus Marge Laurilt 1 000 krooni, hagikatteks jäi 90,50 krooni (viimane kinnipidamine), vaba raha on 300 krooni, vabanemisfondi jäetud 603,50 krooni VangS § 44 lg 2 viimase lause alusel. 07.08.2007 Eesti Posti kaudu tulnud 500 kroonist määratud 350 krooni vabanemisfondi ja vaba raha on 150 krooni. Seoses sellega, et raha laekumise ajal oli kaebajal võlgnevus, vaba raha läks võlgnevuse katteks ja kaebaja ei saanud seda kasutada kauplusest ostmiseks. 10.09.2007 laekus Marge Laurilt 800 krooni, 560 krooni määrati vabanemisfondi ja vaba raha 240 krooni. Seega oli kokku vaba raha 990 krooni. Vaba raha sai kaebuse esitaja kasutada kaupluse jaoks ainult pärast elektri, koopiate tegemise ja tõlketööde eest tasu kinnipidamise teostamist. Koopiate tegemise eest 15.05.2007 21 krooni ja 30.05.2007 25,50 krooni, kokku 46,50 krooni, märtsikuus oli koopiate tegemise eest võlg summas 14,10 krooni (raha puudumise tõttu broneeritud alates märtsis, kuid 08.05.2007 tasutus ning broneering maha võetud), kokku 60,60 krooni. Elektri eest 04.07.2007 – viis krooni; 20.07.2007 – viis krooni; 03.05.2007 – viis krooni; 14.09.2007 – viis krooni, kokku 20.- krooni. Tõlketöö eest – 435,65 krooni kinni peetud kahes osas, sest korraga kinnipidamiseks vaba raha puudus (318,36 krooni – 02.08.2007 ja 117,29 krooni 11.05.2007). Kaupluses teostas kaebuse esitaja 06.08.2007 vabast rahast oste summas 295 krooni. Seega olid vabast rahast summas 990 krooni kulutused koopiate tegemise eest 60,60 krooni, elektri eest 20.- krooni, tõlketöö eest 435,65 krooni, kaupluse jaoks 295.- krooni, kokku 811,25 krooni. Jääk 14.09.2007 seisuga oli absoluutselt õige, so 178.- krooni (tl 153). Ülalnimetatud perioodi eest oli vabanemisfondi määratud 30.04.2007 200.- krooni, 11.07.2007 603,50 krooni, 07.08.2007 350.- krooni, 10.09.2007 560.- krooni, kokku 1713, 50 krooni. Kohus kontrollis toimiku lk 154 olevad kanded ja tuvastas nende õigsuse ja ei pea vajalikuks seda iga kande järgi eraldi analüüsida. Kohus on seisukohal, et kui kaebuse esitaja kontole laekub summa, on finantsosakond pärast vaba raha summa kindlakstegemist kohustatud teostama võlgnevuse katteks kinnipidamise ja seejärel kindlaks tegema vaba raha jäägi kaupluses ostude tegemiseks ja muuks analoogseks kulutuseks. Kohus leiab, et õige ei ole kaebuse esitaja seisukoht, et vastustajal ei olnud õigust jätta kaebuse esitajat ilma vaba rahata kaupluses ostude tegemiseks ja teostada prioriteediks kinnipidamisi tõlketööde eest. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebuse esitaja on riiklikul ülalpidamisel ja kaupluses ostude tegemised saab ta teostada ainult pärast koopiate ja tõlketööde eest võlgnevuste katteks tema isikuarvel kinnipidamiste teostamist. Õige ei ole kaebuse esitaja seisukoht, et finantsosakond peab tegema kõik kanded raha laekumise kuupäeval. Nagu seletas vastustaja, on see võimatu ja finantsosakonnal ei ole ka alust nõuda kõikide kannete teostamist kaebuse esitaja isikuarvele raha laekumise kuupäeval. 5 Finantsosakonnal on dokumentide töötlemiseks omad reeglid, kuupäevad ja tähtajad ning kaebuse esitajal ei ole õigust seda vaidlustada. Alates 08.03.2007 ei olnud kaebajal pidevalt vaba raha ja koopiate tegemise ja tõlketöö eest oli raha broneeritud niikaua, kuni kaebajal tekkis vaba raha. Vaba raha grafaas (tl 153 tabelis) pidevalt näidatud summad miinusega, so kaebajal ei olnud pidevalt piisavalt raha. Konto väljavõtted, mida kontaktisik kaebajale esitas võiksid olla erinevate summadega nii nagu elektrooniline programm andis välja rahalise seisu konkreetsel hetkel. Seega kaebus selles osas, et kontaktisik andis kontoväljavõtted vabaraha olemasolu kohta valesti, ei ole õige. Samuti kohus märgib, et kontoväljavõte ja rahalise seisu analüüs ei pea kattuma, sest need väljavõtted on erinevatest programmidest. Samuti nõustub kohus vastustaja seletusega, et iga erineva kuupäevaga konto väljavõtted jääkide osas võivad olla erinevad, sest vastustaja broneerib kaebuse esitaja võlgade katteks vajalikku summat ja kui raha faktiliselt laekub ja vaba raha on määratletud, alles siis teostatakse kinnipidamised kas osaliselt või täielikult ja see sõltub sellest, kas raha jätkub. Kaebuse esitaja seisukoht, et 30.04.2007 sõltumata tema võlgadest tõlketööde ja koopiate tegemise eest, ei pidanud vastustaja vabast rahast kinnipidamisi teostama, on väär. Kaebuse esitaja andis 19.02.2007 ja 05.03.2007 oma allkirjaga nõusoleku (tl 43 ja 46) tõlketööde eest kinnipidamiste teostamiseks. Seoses sellega, et kohus ei ole tuvastanud vastustaja toimingute õigusvastasust. Ei ole vajadust analüüsida kaebuse esitaja rahalist nõuet summas 50 000 krooni, sest see nõue tuleks kõne alla vaid siis, kui vastustaja toimingu õigusvastasus oleks tuvastatud. Ülalnimetatud asjaolude tõttu ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus S.Issajevi kaebuse täies ulatuses rahuldamata. HKMS 92 lg 1 kohaselt kuulub kaebuse esitajalt väljamõistmisele 80.- riigilõivu riigituludesse. Tamara Hristoforova Kohtunik 6