2-07-17101 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-07-17101 Otsuse kuupäev Jõhvi, 27. veebruar 2008.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Oxxx Bxxx`i hagi Ax

§28

lg4, §29 lg1, §51, §58 alusel lahutada poolte abielu ja määrata poolte ühine laps Axxx Bxxx elama hageja juurde. KOSTJA VASTUS

2. juunil 2007.a esitatud vastuses kostja nõustus hagiga abielu lahutamise osas, leides, et poolte abielusuhted on lõppenud ja nende taastamine on võimatu.
3. Lapse hageja juurde elama jätmisega kostja ei nõustunud. Kostja väitel lahkus hageja kodust 2003.a, kui tütar oli 4-aastane. Kogu selle aja on lapse kasvatamisega tegelenud kostja. Hageja ei ole kordagi lapse vastu huvi tundnud, ei ole osalenud lapse ülalpidamisel ega last külastanud. Hageja on lapsele võõras isik.
4. Ei ole õige hageja väide selle kohta, et kostja ei tegele lapsega ja unustab lapse lasteaeda. Kostja viib lapse lasteaeda ja õhtul pärast tööd võtab lapse lasteaiast. Hageja väited kostja alkoholijoobes viibimise ja lapse eest mittehoolitsemise kohta on paljasõnalised ja pahatahtlikud, hageja ei ole lisanud ühtegi seda väidet tõendavat dokumenti. Kostja töötab, tal on pidev sissetulek.
5. Hageja väide, et ta suudab pakkuda lapsele paremat ja stabiilsemat elu, ei ole õige. Kostjale teadaolevalt töötas ja töötab hageja nn „kergete elukommetega naisterahva„ ametikohal ning teda on selle eest kahel korral väärteokorras karistatud. Selline elu 8-aastase lapse jaoks ei ole sobiv. Laps on 4 aasta jooksul elanud koos kostjaga, tal on olemas kõik vajalik normaalseks eluks ja arenemiseks.
6. Kostja palus lahutada poolte abielu ja määrata laps Axxx elama kostja juurde, kaasata protsessi arvamuse andmiseks xxx linn, jätta kohtukulud hageja kanda. HAGEJA ARVAMUS
8. juunil 2007.a esitatud arvamuses hageja ei nõustunud kostja väidetega ja teatas, et laps on käinud pidevalt hageja juures Txxx, viibides seal nii nädalavahetustel kui suviti. Hageja suhtleb lapsega ka telefonitsi. Seevastu ei ole kostja näidanud üles initsiatiivi lapse kokkuviimiseks hagejaga, selleks sõitis hageja ise Kxxx. Hageja on osalenud lapse ülalpidamises, ta on teinud lapse jaoks ülekandeid vastavalt pooltevahelistele kokkulepetele. Hageja ei ole nõus kostja 2

§59nõudis arvamuse Kxxx linnalt.

1. Kxxx Sotsiaalhoolekandekeskuse
2. augusti 2007.a vastuse kohaselt alaealine Axxx elab isa juures, ka peretoetus on ümber vormistatud isale. Laps käis lasteaias „Axxx“ ning läbis koolieelse õppekava, et asuda õppima Pxxx Põhikooli
3. klassi. Lapse isa töötab ALTT AS-is, töökohast iseloomustatakse teda hästi, ta omab stabiilset sissetulekut. Isa elab koos tütrega 2toalises korteris, korter on läbi imbunud tugevast suitsuhaisust, samuti vajab korter põhjalikku koristamist. Lapsel puudub oma voodi, laps magab koos isaga, mis on ebaeetiline. Külastuse ajal viibis Axxx Txxx oma ema juures. Lapse ema omab sissetulekut ja kindlat töökohta. Ta on hoidnud pidevat kontakti tütrega. Vestlusest alaealise lapse Axxx Bxxx`iga selgus, et laps soovib elada koos emaga, hoolib emast ja igatseb ema järgi.
4. Txxx Kesklinna Valitsuse
5. oktoobri 2007.a vastuse kohaselt elab hageja koos tütre Anastassiaga kahekesi 2-toalises üürikorteris aadressil Xxx. Korteris on olemas kõik vajalik, lapsel on elutoas eraldi õppimisnurk koos arvutiga ning eakohaste vahenditega sisustatud mängunurk teises toas. Peres on veel väike koer ja paar kassipoega, kelle eest laps hoolitseb. Axxx õpib Txxx Jxxx Gümnaasiumi
6. klassis, koolis läheb tal väga hästi. Lisaks sellele osaleb ta tantsutreeningutes ja käib ujulas. Vestlusest lapsega selgus, et ta on oma eluga väga rahul ja soovib jääda elama ema juurde. Alates 28.03.2007.a ema ja laps on sisseregistreeritud aadressile Xxx. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt vastavad alaealise Axxx elutingimused ja elukorraldus ema juures lapse huvidele ja kehtivatele tingimustele ning laps on avaldanud soovi jääda elama ema juurde. KOHTUISTUNGID
8. jaanuari 2008.a toimunud kohtuistungil hageja ja tema esindaja toetasid hagi. Hageja väitel abielu jätkamine on võimatu, kostja tarvitab endiselt alkoholi. Iga kord telefonivestluses lapsega oli kuulda, et kostja on purjus. Lapse võttis hageja enda juurde enne lapse kooliminekut. Kostja ei hooliste enda eest ega hoolitsenud lapse eest, kodus ei koristata. Laps elas kostja juures sel põhjusel, et hagejal puudus elukoht. Praeguseks on hageja leidnud töö. Ta üürib korterit ja hageja elu on paranenud. Laps käib Txxx koolis, tal on seal sõbrad ja selle olukorra muutmine võib teha lapsele halba.
9. Hageja esindaja seletuste kohaselt on kostja olnud lapse suhtes vägivaldne. Algul, kui laps jäi elama isa juurde, oli see lapse jaoks parem vairant, sest emal puudus töö- ja elukoht. Eestkosteasutuste arvamuste järgi hageja juures on lapsele paremad elamistingimused. Laps juba elab Tallinnas, tal on seal sõpru. Sellises olukorras lapse kostja juurde jätmine ei ole lapse huvides.
10. Kostja ja tema esindaja jäid vastuse juurde. Abielu lahutamisega nad nõustusid. Kostja ei nõustunud lapse hageja juurde elama jätmisega, põhjendusel, et lapsel on parem elada tema juures ja käia koolis Xxxx. 3

) peatükkis 5.

§26ja §27 lg1 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka abielu lahutamisega kohtus.

Sama seaduse §29 lg2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

1. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Hagiavalduse ja poolte seletuste kohaselt nende vahelised suhted lõppesid 2003.a. Sellest ajast alates elavad pooled lahus, hageja - Txxx, kostja Xxx. Hagiavalduse esitamine ei mõjutanud pooli, nende vahelised suhted pärast hagi esitamist ei ole paranenud. Kohus vastavalt TsMS §346 lg2 kuulas pooli isiklikult ära. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada, kohtuistungitel selgelt väljendatud poolte tahteks oli abielu lahutamine.
2. Kohus menetleb asja alates 30.04.2007.a, s.o 10 kuud. Sellises olukorras ei ole enam otstarbekas menetlust peatada. Kostjal ei ole vaidlust abielu lahutamisele, oma vastuses hagile ja kohtuistungitel ta on nõustunud abielu lahutamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel kui kostja võtab hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt põhineb eksimusel või on mõjutatud pettuse või vägivallaga, kohus ei tuvastanud. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamist, mistõttu tuleb abielu lahutada. Lapsesse puutuv vaidlus
3. Sünnitunnistuse järgi lapse Axxx Bxxx’i vanemateks on hageja ja kostja (t.lk.6).

§ 29

lg 3 esimesest lausest lähtudes abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel ka lapsesse puutuva vaidluse. Kuna kohus abielu lahutamise osas hagi rahuldab, peab ta

§51alusel ka lahendama lapsesse puutuva vaidluse.

23. Hagi esitamise ajal elas poolte ühine laps kostja juures. Pärast hagi esitamist on tegelikult lapse elukoht muutunud, poolte seletuste kohaselt nüüdselt elab laps hageja juures Txxx.

§58

tulenevalt lapssesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10 aastase lapse soovi, kui 4