2-07-21296 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht
- märtsil 2008.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad 2-07-21296 Narva linna avaldus I. F.`lt vanema õiguste äravõtmiseks Avaldaja: Narva linn Avaldaja seaduslik esindaja: Narva linna Sotsiaalabiamet /registrikood: 70000349; aadress: Linda 4, Narva 20309/ Avaldaja volitatud esindajad: jurist S. S. ja lastekaitseinspektor L. K. Asjast puudutatud isik: I. F. /isikukood: xxx; elukoht: xxx/ Asjast puudutatud isik: A. F. /isikukood: xxx; elukoht: xxx/ Lapse esindaja: vandeadvokaat G. T. /xxx/ Menetluse liik Hagita menetlus Asja läbivaatamise kuupäev 22.02.2008.a, avalik kohtuistung Avaldaja volitatud esindajad S. S. ja L. K. Asjast puudutatud isik I. F. Lapse esindaja vandeadvokaat G. T. Istungil osalenud isikud Resolutsioon
- Jätta Narva linna avaldus I. F.`lt vanema õiguste äravõtmiseks rahuldamata.
- Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.
- Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks
- märtsil 2008.a Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik 05.06.2007.a esitas Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu Viru Maakohtu Narva kohtumajale avalduse alaealise A. F. suhtes isalt I. F.`lt vanema õiguste äravõtmiseks. Esitatud avalduse kohaselt I. F. kasvatab poega üksi, ei tööta. Ta tarvitab alkohoolseid jooke, elab asotsiaalselt, ei täida oma vanemlikke kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Süstemaatilisest ja pikaks ajaks läheb ta kodust ära, jätab lapse ilma järelevalveta ja hoolitsuseta; seoses sellega on A. tänaval hilisõhtuni. I. F. saab lastetoetust, kuni 2006.a märtsikuuni sai toimetulekutoetust, mida kulutab vastavalt oma vajadustele. I. F. ei tegele majanduse ja lapse olme korraldamisega, toitu ei valmista, pesu ei pese, ei tegele lapse arendamisega. Narva Linnakohus 09.12.2005 otsusega mõisteti I. F. süüdi poja suhtes julmuse kasutamise eest ja teda karistati 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, karistus loeti tingimuslikuks ja määrati katseaeg 2 aastat. Isa karistab oma poega tihti ja teeb seda julmal viisil. A. F. oli üle viidud 2A klassi alates 2005 aastast ja oli suunatud õpilaskodusse elama esmaspäevast reedeni. Esmaspäeviti poiss läheb kooli pesemata, nädalate kaupa ei vaheta riideid. Esmaspäeviti A. ei käinud koolis, sest isa sõitis 1
(5)2-07-21296 nädalaks ära ja poiss jäi üksinda. I. F. oli koos pojaga ühiselamust välja tõstetud eluruumi eest võlgnevuse tõttu. Lapse ema sõitis Eestist välja Venemaale 1998 aastal, tema tegelik elukoht on teadmata. A.F. viibib alates veebruarist 2007 Narva Laste Varjupaigas. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes Perekonnaseaduse § 54 lg 1 p-dest 1, 2 ja 4 palub avaldaja võtta ära vanema õigused I. .`lt poja A.F. suhtes. 09.10.2007.a määras kohus alaealisele A. F. esindajaks riigi arvel vandeadvokaat G. T., kes 22.10.2007.a kohtule esitatud kirjalikus arvamuses nõustus Narva linna avaldusega. 18.12.2007.a A. F. ärakuulamise eesmärgil küsis kohus lapse arvamust ning tegi kindlaks, et laps soovib koju tagasi minna ja elada isa juures. A. F. teatas, et isa külastab teda üks kord nädalas. Esmaspäevast reedeni laps viibib õpilastekodus ja mõnikord isa võtab teda koju. Lapse sõnul seda, et isa lõi ja peksis last, enam ei juhtunud ja laps igal juhul tahaks isaga elada. Kohtuistung Kohus määras asja läbivaatamiseks 22.02.2008.a kell 09.00 kohtuistungi. Kohtuistungil toetas avaldaja esindaja avaldust ja palub ära võtta vanemaõigused I. F.lt. Eelmisel kohtuistungil esitas avaldaja dokumendid, mis tõendavad seda, et poja ja isa kooselamine edaspidi ei ole õige. Laste varjupaiga esindaja leiab ka, et isa edaspidine kooselu lapsega on absoluutselt ebaõige. Psühholoogiline ekspertiis näitab, et lapse emotsionaalne seisund, mis domineerib viimasel ajal, annab põhjust arvata, et lapse suhtes kasutatakse moraalset vägivalda. Avaldaja esindaja esitas tõendi, mille esitas avaldajale sotsiaalpedagoog sellest koolist, kus õppis A. F.. Vastavalt tõendile kostja I. F. oli korduvalt kutsutud kooli, sest lapsel puudusid koolitarbed, spordivorm ja olid probleemid käitumisega. Kuid midagi ei ole muutunud. Isa ei teinud mitte midagi selleks, et lapsel oleksid vajalikud asjad olemas. Lapse käitumine on väga agressiivne ja ta kasutab ebatsensuurseid väljendeid. Jaanuari kuus lahkus ta koolist lubamata, ütles, et teda kodus ootab isa, kuid isa sellest teatanud ei ole isiklikult ega telefoni teel. Avaldaja esitas kohtule tõendid selle kohta, et käisid I. F. kodus. Avaldaja arvamus oli selline, et perekonna elutingimused on hetkel rahuldavad, kuid ei tea, mis tuleb edaspidi. Korteris on nagu kõik olemas, kuid kõik on vana. Asjast puudutatud isik I.F. teatas, et elab koos naisega. Laps nimetab teda emaks. Lapsel on riided ja ta ei ole näljas. Teeb kingitusi. Lapse käitumisega on probleemid nagu igal lapsel. Kooli õpetajatega olid kõned lapse käitumise kohta. Nemad suhtlevad. Püüab teda veenda. I. F. kinnitas, et füüsilist vägivalda ei kasuta. Sissetuleku kohta kinnitas, et vähem kui 170 krooni päevas ei teenida. Aitab inimesi arvutiga. Näiteks keegi on ostnud endale uue tarkvara, kuid ei tea, kuidas programm töötab, siis aitab. Tasu leppivad kokku suuliselt. Kommunaaltasu võlgnevused olid varem. Ema korteri vahetas ühiselamu korteri vastu. Ema ei suhtle lapsega mai kuust 1998.a. Peale seda kuupäeva laps ema ei näinud. Ta isegi ei saatnud lapsele postkaarti. Oma poolt I. F. teeb kõik lapse kasvatamiseks. Ei saa öelda, et kõik on normaalne, sest alati on veel midagi, mis saab paremini teha. Lapse esindaja avaldust ei toeta viidates Perekonnaseaduse § 54. Puuduvad andmed selle kohta, et I.F. kuritarvitab alkoholi. Üks kord leidis aset füüsiline vägivald, kuid I. F. oli kriminaalkorras karistatud ja kannab karistus. Tõendid selle kohta, et vägivald kehtib tänapäevani, ei ole. Lapsel on enda voodi ja laud. Siin on kõik korras. Lapsel on juurdepääs nii arvutile kui ka televiisorile. Lapsel ei ole koolitarbeid mõni aeg, kuid see juhtub ka teiste lastega. Laps on raske muidugi, aga mida saab oodata lapselt, kes on kasvatatud ilma emata. I. F. tahab säilitada oma perekonda oma lapsega. Psühholoogiline ülevaade ei veennud, et I. F.lt tuleb vanemaõigused ära võtta. Koolides on olemas psühholoogid, kes peavad töötama raskete lastega. Sellest tööd ei ole näinud. Kui isa soovib lapse endale jätta, siis ei arva, et see on ainult kasusaamise soov. Lapse esindaja ei näe mingit olulist põhjust vanemaõiguste ära võtmiseks ning palub jätta avaldus rahuldamata. 2
(5)2-07-21296 Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja esindajate, asjast puudutatud isiku ja lapse esindaja seletused ning hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmise nõudes ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele lähtudes esmajärjekorras lapse huvidest. Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette isesesivaks eluks ühiskonnas. Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele, § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama õigus on sätestatud perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-s 50 lg 1. Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on teinud eestkosteasutus. Tuvastatud on, et I. F. kasvatab oma alaealist poega A. F. üksinda. Narva Linnakohtu 09.12.2005.a. otsusega on I. F. karistatud karistusseadustiku § 122 alusel järjepideva ja suurt valu põhjustanud väärkohtlemise eest poja suhtes 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega 2 aastase katseajaga. Katseaega on Viru Maakohtu määrusega pikendatud 1 aasta võrra s.o. kuni 08.12.2008.a., samuti on I. F.le määratud täiendava kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul. Narva Laste Varjupaiga tõendiga nr 05.06.2007.a. on tõendatud, et A. F. viibis Narva Laste Varjupaigas alates xxx.a. kuni xxx.a. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p-de 1, 2 ja 4 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kuritarvitab vanema õigusi või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Nimetatud sättest tulenevalt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ja selleks puuduvad mõjuvad põhjused. Avaldaja leiab, et I. F. ei ole osalenud lapse kasvatamisel ja tema ülalpidamisel mõjuvate põhjusteta. Vanema õiguste äravõtmine on äärmuslik abinõu ning PKS §-s 54 lg 1 p 1 sätestatud aluste kohaldamise eelduseks on vanema süüline käitumine, mis on toonud kaasa vanema kõrvalehoidumise lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel ning seda sõltumatult teise vanema käitumisest. Antud juhul ei ole avaldaja seda tõendanud. Vaidlust ei ole, et I. F. on oma lapse suhtes toime pannud väärkohtlemise, mille eest teda karistati 09.12.2005.a. I. F. kahetses kohtuistungil toimunut ja kinnitas, et rohkem sellist julma vägivalda kodus lapse suhtes tarvitatud ei ole. Ka A. F. teatas kohtunikule isa ei ole teda julmalt rohkem kohelnud. Kohus leiab, et I. F. on teinud omad järeldused lapse väärkohtlemise eest seoses vägivalla kasutamisega. I. F. suhtes on vanemaõiguste äravõtmise avaldus esitatud 05.06.2007.a. samas teod, mida Narva Linnakohtus I. F.le ette heidetakse toimusid ajavahemikul 01.04.2004.a. kuni 09.08.2005.a., seega kohus leiab, et julma kohtlemist lapse suhtes kaks aastat tagasi ei ole põhjust käesoleval hetkel võtta arvesse sellise asjaoluna, et kohus oleks veendunud, et praegusel hetkel on lapsel ohtlik olla koos isaga. Selliseid tõendeid julma käitumise kohta lapse suhtes kohtule esitatud ei ole. Samuti pole tuvastatud, et I. F. kuritarvitab alkohoolseid jooke, selliseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Asjaolu, et I. F. kuritarvitab vanema õigusi seoses sellega, et I. F. kasutab toimetulekutoetusi enda tarbeks ja mitte lapse huvides ei ole veenvalt tõendatud. I.F. kommunaalteenuste võlad ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, seega kohus ei hinda miks ja kas I. F. on korterites, kus ta elas, jätnud tasumata kasutamata kommunaalteenuste eest. Kohtule esitatud tõendid seoses A.F. koolikohustuste täitmata jätmise kohta, et lapsel puuduvad 3
(5)2-07-21296 vajalikud riided ning et ta on pesemata ja korrastamata viitavad sellele, et kodus on probleeme lapse kasvatamisel, kuid kohtu arvates ei ole need argumendid piisavad, et kohtul oleks põhjust arvata, et lapse isa ei hoolitseks lapse eest või avaldaks lapsele kahjulikku mõju, mis tingiks I. F.lt vanema õiguste äravõtmise. Lapsele riigi poolt määratud esindaja kirjalikust arvamusest on näha, et kui tema lapsega suhtles oli laps puhaste riietega ja ka korter kus laps elas oli puhas. Samuti oli lapse esindaja arvamusel, et laps elab igapäevaeluks rahuldavates tingimustes. Ka Narva linn on olnud arvamusel et laps elab rahuldavates tingimustes. Asjaolu et korteris olevad asjad on vanad, ei ole kohtu arvates piisav, et mitte arvata nagu tänapäeva lapsed ei võiks elada korteris kus on vanemad, aga kasutuskõlblikud kuid mitte uued asjad. Asjaolu, et lapsel puuduvad vajalikud õppevahendid või et õpikud on korrast ära või lapse liialdatud huvi seksuaalelu vastu ja konfliktid teiste õpilastega, ei ole siiski sellised asjaolud, mille põhjal kohus otsustaks vanemalt vanema õiguste äravõtmist. I. F. seletas kohtule, et ta on last alates 1998.a. üksinda kasvatanud ja püüab teha kõik et laps oleks kasvatatud ja hooldatud. Ta möönab, et lapse käitumises on probleeme, kuid ta on rääkinud pojaga ja poeg teab, mis on lubatud ja mis mitte. I. F. elab praegu koos elukaaslasega, kes on pojale ema eest. Kuigi ta ametlikult ei tööta, on tal töö olemas seoses arvutitega, kus ta oskab teisi inimesi aidata ja mille eest talle tasutakse piisavalt, et ära elada. Alkoholi ta tarvitab, kuid ei liialda. MTÜ Psühholoogilise abi keskuse A. psühholoogilise uuringu kohaselt on A. avaldanud, et soovib elada isaga, kuna kardab sattuda lastekodusse, psühholoog on avaldanud, et lapsel on kartus ebamäärase tuleviku ees ja seetõttu eelistab ta jätta kõik muutusteta. Psühholoogilise arvamuse kohaselt A. emotsionaalsed läbielamised annavad tunnistust lapse suhtes kasutatud füüsilisest ja ka moraalsest vägivallast. Kohtu arvates selline psühholoogi järeldus viitab pigem vajadusele, et perekond vajab psühholoogilist nõustamist. Kuid ka psühholoogi järeldus ei veena kohut niivõrd, et ainuõige lahendus A. jaoks oleks, tema isalt vanema õiguste äravõtmine. Kohus leiab, et I. F. ei avalda lapsele sellist halba mõju, et laps ei saaks elada ja kasvada ka edaspidi koos isaga. Narva linna arvates on lapsel parem kasvada koos emaga, samas on kohtus tuvastatud, et laps ei ole alates oma esimesest eluaastast ema näinud, samuti ei esitanud Narva linn kohtule andmeid lapse ema kohta (hoolimata sellest et lapse ema elab Venemaal), et kohtul oleks võimalus olnud ema ärakuulamiseks. Kohus leiab, et teoreetiline võimalus lapsel elada koos emaga Venemaal, ei veena kohut, et sellega seoses oleks põhjendatud võtta I. F.lt ära vanema õigused A.i suhtes. Vaidlust ei ole, et lapse ema lapse kasvatamisel ja hooldamisel seda seniajani osalenud ei ole. Põhjused, miks ema seda teinud ei ole, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Perekonnaseaduse kohaselt on lapse vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma last ja lapse eest hoolitseda. Kohus leiab, et lapse huvidest lähtudes on lapsel parem kasvada koos isaga kui jätta lapse elu edaspidi vaid kohaliku omavalitsuse korraldada. Vastavalt PKS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Kohus leiab, et kuna nii laps A.F. ise on avaldanud kohtule, et tema kindel soov on elada koos isaga, lapsele riigi poolt määratud esindaja leiab, et lapse huvides on elada koos isaga ning kohtus ei ole leidnud tuvastamist, et I.F. ei täidaks oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel sellisel määral, et oleks põhjendatud temalt vanema õiguste äravõtmine, siis leiab kohus et Narva linna avaldus I.F.lt vanema õiguste äravõtmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus rahuldab avaldus vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse §-dele 24, 25 lg 1 p 1, 2 ja 3, PKS §dele 50 lg 1, 54, 58, LaKS §-dele 8, 27 lg 1 ning juhindudes TsMS §-dest 436, 442, 452 lg 1, 550 lg 1 p 2, 558, 559, 661 lg 2. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4
(5)