← Eesti

3-07-1586/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1586 Otsuse kuupäev 01.11.2007 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Mihhail Jevdokimov´i kaebus Tartu Vangla direktori 22.01.2007.a käskkirja nr 1-4/86 õigusvastaseks tunnistamiseks 15.10.2007 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Mihhail Jevdokimov Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 08.08.2007.a saabus Tartu Halduskohtusse Mihhail Jevdokimov´i kaebus Tartu Vangla direktori 22.01.2007.a käskkirja nr 1-4/86 õigusvastaseks tunnistamiseks. Vaidlustatud käskkirja kohaselt pani M. Jevdokimov toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et 04.01.2007.a kell 15.00 E-hoone kartseri laoruumis sõimas kinnipeetav vanglaametnikku ebatsensuursete sõnadega, peale korraldust siseneda kambrisse, alustas M. Jevdokimov kambri nr 1007 ukse lõhkumist. Vanglaametniku seaduslikule korraldusele, lõpetada ukse lõhkumine, kinnipeetav ei reageerinud. Käskkirjas otsustati kaebuse esitajat karistada eelpool kirjeldatud teo eest 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebuse põhjendused ja taotlus Kaebuse kohaselt viidi Mihhail Jevdokimov 04.01.2007.a kell 15.00 kartseri laoruumi, et ta saaks võtta endale sooje asju, sest oli kartseris viibimise ajal haigestunud. Kaebuse esitaja käis 04.01.2007.a arsti vastvõtul ning arst andis loa kartseri kambrisse soojade asjade võtmiseks. 1 Kaebuse esitaja läks laoruumi koos kontaktisik Elar Tarkus´ega ja valvur Andres Pärn´aga. Kontaktisik lubas kaebuse esitajal võtta sooja kampsuni, mille peale M. Jevdokimov küsis, et talle antaks ka püksid, sest arst oli tal lubanud võtta sooja kampsuni ja soojad püksid. Kaebuse kohaselt ignoreeris kontaktisik E. Tarkus kaebuse esitaja avaldust ning väitis, et kaebaja saab ainult need asjad, mida tema lubab. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kontaktisik provotseeris spetsiaalselt skandaali, sest soovis kätte maksta selle eest, et M. Jevdokimov on kirjutanud kaebusi selle kohta, et E. Tarkus ei saa hakkama oma tööülesannetega. Peale seda, kui kontaktisik ei lubanud kaebuse esitajal võtta sooje pükse, läks M. Jevdokimov endast välja ja ning hakkas E. Tarkus´e peale karjuma, et viimane lubaks tal võtta kampsuni ja püksid ning selgitaks, miks talle neid ei lubata, kuigi arst lubas. M. Jevdokimov viskas kampsuni tagasi oma kasti ning valvur viis kaebuse esitaja tagasi kambrisse. Kambris soovis M. Jevdokimov kutsuda valvuri, et viimane kutsuks arsti, kes selgitaks, et talle oli lubatud soe kampsun ja püksid. Kuna kambris nr 1007, kus kaebuse esitaja viibis, oli selektor katki, ei saanud M. Jevdokimov kutsuda valvurit ning ta oli sunnitud koputama ukse peale. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kontaktisik Elar Tarkus provotseeris spetsiaalselt skandaali, et kätte maksta selle eest, et kaebuse esitaja on tema vastu kirjutanud kaebusi. M. Jevdokimov palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla direktori 22.01.2007.a käskkiri nr 1-4/86, millega teda karistati distsiplinaarkorras. Kaebuse esitaja põhjendab käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõuet sellega, et nimetatud käskkiri võib olla takistuseks tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla leiab, et Mihhail Jevdokimov´i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuse kohaselt on M. Jevdokimov´i põhjendatud huvi käskkirja tühistamiseks selles, et nimetatud käskkiri võib olla takistuseks tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel. Mihhail Jevdokimovil avaneb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise võimalus 12.02.2009.a. Vangistusseaduse (VangS) § 65 lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus, kui kinnipeetav ühe aasta jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest ei ole toime pannud uut distsipliinirikkumist. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus kustub 22.01.2008.a, seda muidugi juhul, kui ta ei pane toime uut distsipliinirikkumist. Justiitsministri 17.01.2007.a määrusega nr 4 kehtestud „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalide ettevalmistamise korra“ § 3 lg 4 loetleb üles 8 punkti mida kontaktisik võtab aluseks kinnipeetava kohta iseloomustuse koostamisel ning kinnipeetava käitumine vanglas ning distsiplinaarkorras karistatus on ainult üheks näitajaks, mitte otsustamise aluseks. Otsuse teeb kohus kogutud materjalidele kogumis hinnangu andmisel. 2 Tartu Vangla direktori 22.01.2007.a käskkirjaga nr 1-4/86 karistati Mihhail Jevdokimov´it kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks, selle eest, et tema 04.01.2007.a kell 15.00 asudes eeluuritavate eluhoone kartseri lao ruumis sõimas vanglaametnikku ebatsensuursete sõnadega, kambrisse nr 1007 tagasi pöördudes lõhkus kambri ust ning ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele ukse lõhkumine lõpetada, millega rikkus Tartu Vangla Kodukorra (TVKK) p-de 7.1.1, 7.1.4 ja 7.1.6 nõudeid. Mihhail Jevdokimov tutvus käskkirjaga 22.01.2007.a. TVKK p 7.1.1 kohustab kinni peetavat isikut täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. TVKK p 7.1.4 kohustab kinnipeetavat isikut suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse. Vangla poolt kasutusse antud elu- ja olmeruumide rikkumise eest kannavad kinnipeetavad isikud distsiplinaar-ja materiaalset vastutust. TVKK p 7.1.6 kohustab kinnipeetavaid isikuid olema vanglateenistujatega viisakas. Mihhail Jevdokimov on mitmeid kordi tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega, viimati 02.01.2007.a ja seega on teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. Kaebuse kohaselt leiab Mihhail Jevdokimov, et inspektor-kontaktisik Elar Tarkus on kirjutanud nimelt tema kohta ettekande ja seda põhjusel, et Mihhail Jedokimov on korduvalt esitanud kaebusi inspektor-kontaktisiku tööülesannete täitmise peale. VangS § 64 sätestab distsiplinaarmenetluse läbiviimise ning lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik. Kaebaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse viis läbi inspektor-kontaktisik Tõnu Männaste. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristus vormistatakse käskkirjaga ja seda tuleb põhjendada. Seega ei vasta tõele kaebaja väited, et distsiplinaarkaristuse määramine on tingitud Elar Tarkuse poolt ettekande kirjutamisest vaid kaebaja enda käitumisest. Mihhail Jevdokimov rikkus Tartu Vangla Kodukorra sätteid oma süülise käitumisega, mis on VangS § 64 nõuetekohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ning tühistamiseks puudub alus. Kõnealune haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Direktori otsus on kaalutletud ja määratud karistus on proportsioonis üleastumise raskusega Tuginedes eeltoodule palub Tartu Vangla jätta Mihhail Jevdokimov´i kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. VangS § 63 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi ja distsiplinaarkaristusi on loetletud p-des 1-4 ning p-s 4 on märgitud kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. 3 Kaebaja taotleb tunnistada õigusvastaseks ülalnimetatud käskkirja, sõltumata sellest, et karistus on ära kantud, sest tema põhjendatud huvi on, et distsiplinaarkaristus võib osutuda takistuseks tema enne tähtaega vangistusest vabastamisel. Kohus leiab, et nimetatud põhjusel vaidlustatav käskkiri võib kaebaja õigusi piirata ja seega kohtusse pöördumisel on kaebajal põhjendatud huvi. Kaebaja leiab, et kontaktisik E. Tarkus provotseeris teda oma käitumisega skandaalitsema ja kaebaja läks endast välja (tl 59). Skandaal kestis 1-3 minutit, kaebajal kästi laost tagasi oma kambrisse minna ning kaebaja täitis seda käsku vabatahtlikult. Kaebaja väitel ta ei lõhkunud ust vaid koputas sellele, sest kambris ei töötanud selektor. Ta peksis vastu ust käega ja karjus, et keegi kutsuks arsti. Kaebaja ei saanud kontrollida oma käitumist, sest oli endast väljas. Kaebaja väitel ei ole ta kedagi solvanud, ei ole ebatsensuurseid sõnu kasutanud ja leiab seega, et käskkiri on õigusvastane (tl 6). Kaebaja ülalmärgitud väited on ümberlükatud järgmiselt: 22.01.07 käskkirja nr 1-4/86 kohaselt pani M. Jevdokimov toime distsiplinaarrikkumise, mis väljendus selles, et 04.01.07 kell 15.00 E-hoone kartseri laoruumis kaebaja sõimas vanglaametnikku ebatsensuursete sõnadega (tl 4). Peale korraldust siseneda kambrisse, hakkas M. Jevdokimov lõhkuma kambri nr 1007 ust ja ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele lõpetada ukse lõhkumine. Karistuse määramisel (kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks) oli arvestatud, et kaebajal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus analoogse rikkumise eest, kuid tegudest ja käitumisest nähtub, et kaebaja ei soovi pöörduda õiguskuulekale käitumisele (tl 4). See, et kaebaja sõimas vanglaametnikku ebatsensuursete sõnadega, on tõestatud: 1) Inspektor-kontaktisik E. Tarkuse ettekandega– selle kohta, et kaebaja kasutas ebatsensuurseid sõnu, ei allunud seaduslikule korraldusele lõpetada kambris ukse lõhkumine(tl 5); 2) Nooremvalvur A. Pärn´a ettekandega selle kohta, et kaebaja käitus agressiivselt, sõimas ebatsensuursete sõnadega, ei rahunenud kambris nr 1007, kus tagus jõuliselt kambri ust(tl 6); 3) Kaebaja seletuskirjaga, milles on märgitud, et kaebaja läks endast välja ja tal oli närvipinge, mille käigus ta ei saanud ennast kontrollida (tl 42); 4) Distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 39); 5) Kohtuistungil kaebaja poolt antud ütlustega selle kohta, et tal oli intsident E. Tarkusega ja ta nimetas teda „saunakorstnaks“ vene keeles. Kaebaja väitel oli ta vihane, agressiivne ja karjus kontaktisiku peale ning ei olnud suuteline ennast kontrollima (tl 59-60). Seega, on kohtu arvates tõestatud kaebaja süüline käitumine Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 (kinni peetav isik on kohustatud täitma Vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorda, alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele); p7.1.4 (kinni peetav isik on kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevaid elu-ja olmeruume. Vangla poolt välja antud esemete ning kasutuses olevate elu-ja olmeruumide rikkumiste eest kannavad kinni peetavad isikud distsiplinaar-ja materiaalset vastutust); p 7.1.6 (kinni peetav isik on kohustatud olema vangla teenistujate ning teiste kinni peetavate isikutega viisakas) – rikkumistes. 4 Kohtul ei ole alust kahelda ülalnimetatud kirjalikes dokumentides ja kohus leiab, et kaebaja õigustab ennast selleks, et saavutada kaebuse esitamise eesmärk – distsiplinaarkaristuse määramise õigusvastaseks tunnistamiseks. Kohus leiab, et distsiplinaarkaristuse määramisel oli vastustaja poolt järgitud VangS § 63-64 sätestatut ja VangS § 63 lg 3 kohaselt on distsiplinaarkaristuse valikul võetud arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Vaidlustatava 22.01.07 käskkiri nr 1-4/86 kontrollimisel kohus tuvastas, et selle haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnistatud põhimõtteid ja vastustaja kaalutlused on fikseeritud käskkirjas ja karistuse määr on valitud diskretsiooni alusel. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.