Obsah (5)

§ 230§ 229§ 219§ 47§§ 434

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2008.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-353 Tsiviilasi SA Narva Linn

§ 230

lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 229lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohtuistungil hageja jäi oma nõuete juurde ning palus nõuda välja kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 4109,20 krooni ja kohtukulud ning tõsta kostja korterist välja. Hageja esindaja selgitas, et SA Narva Linnaelamu hakkas tegelema alates 01.07.2003.a. Tol ajal kostja ei elanud korteris aadressil xxx tn x-xx xxx, korteri uks oli naeltega kinni pandud. Võlg 4109,20 krooni on tekkinud novembrist 2003 kuni detsembrini 2004.a. Sinna kuulub soojus ja hooldus. Kostja on maksejõuetu ja sotsiaaltoetusel ning munitsipaalkorterit ta ei vaja. Korteris on registreeritud R. U. ning peale R. U. selles korteris ei elanud keegi. Kostja ei täitnud oma kohustusi, ei maksnud arveid. Üürileandja esitas kostjale nõude üürileping ennetähtaegselt lõpetada ja eluruum vabastada tähitud kirjaga 20.12.

1. nr
2. Üürnik ei ole reageeritud – ei ole tasunud võlgnevust ega vabastanud eluruumi. Hageja arvab, et üürileping on lõpetatud. Kostja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et on nõus hagiga. R. U. on haige inimene ning vajab kõrvalist abi, mida saab anda ainult eriasutus. Alates 1985.a. R. U. on psühhiaatril arvel ja invaliidsuspensionil. Alates 2000.a.(pärast kostja ema surmast) osutati igasugust abi kostjale. 2003-2006.a. oli kostja sundravil Viljandi haiglas. Haiglast vabanes märtsis 2006.a. Komisjon juunis 2006.a tegi otsuse, et Narva linn võib suunata kostjat Viljandi haiglasse ravile, kus ta oli veel üks aasta. Pärast seda pannisid R. U. Sallamäe Hooldekodusse, kus ta asub. R.U. on pension 1259 krooni. Hagi tunnistame selles osas, et eluruumi kasutamis- ja valdamisõigus tuleb kostjalt ära võtta. Kostjal R. . puudub soov ja kogemus korterit kasutada. R.U. peab olema eriasutuses. 06.02.2003.a. kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-856/02 lõpetati kriminaalasi R. U. suhtes KrK § 141 lg 2 p 1 järgi ja kohaldati R.U. suhtes psühhiaatriline sundravi, paigutades ta Viljandi tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse kuna ta oli vastutusvõimetu. 22.04.2002.a. ambulatoorse kohtu-arstliku ekspertiisi nr 27 arvamuse kohaselt põeb R.U. vaimuhaigust, ta on ohtlik ühiskonnale ja vajab ravi. U. on võetud arvele psühhiaatri juures alates 1987.a. Aastas 5-6 korda viibib ta haiglas. Eestkostjat tal ei ole. Kostja R. U. seaduslikuks esindajaks on Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, juhindudes

§ 219lg 1 ning perekonnaseaduse § 95 lg 5, § 92 lg 4, § 98 lg 1.

Narva linn täidab eestkostja ülesandeid R. U.suhtes. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Üürileandja poolt saadetud kostjale nõude üürileping ennetähtaegselt lõppemisest ja eluruum vabastamisest tähitud kirjaga 20.12.2004. nr 1194 loetakse kostjale kättetoimetatud 12.05.2005.a.. Nimelt 12.05.2005.a. sai kätte kostja seaduslik esindaja hagiavaldus koos lisadega. Kostja seaduslik esindaja ei vaidlustanud üürilepingu lõppemist. Kohus tuvastas, et kostja R. U. ei ela korteris xxx x-xx alates 2003.a., kuna ta oli paigutatud psühhiaatrihaiglasse sundravile ning praegu ta asub Sillamäe Hooldekoduses. 03.09.2000.a. munitsipaaleluruumi üürileping nr 02200300321/143 on lõppetud. Hageja kinnitas, et kostja ei täitnud oma kohustusi üürilepingu p 4.6 alusel ning omab üürivõlgnevus summas 4109,20 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadustele. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama. Seoses sellega, kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtukulud Hageja esitas kohtule hagi 07.02.2005.a, seega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kuulub menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud

sätteid. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu summas 620 krooni. Hageja palub mõistja kostjalt hageja kasuks kohtukulud 620 krooni. Enne 01.01.2006.a kehtinud TMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

§ 47

lg 1 p 1 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõivu seaduses sätestatud suuruses tasuda hagilt. Kui hageja on esitanud mitu nõuet, tuleb riigilõivu tasuda igalt nõudelt. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks 620 krooni. Kohus teeb otsuse, juhindudes VÕS § 76 lg 1, 271, 334 lg 1;

§§ 434

-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, § 164 lg 1; tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3. Natalja Losevtsova Kohtunik