Obsah (5)

§ 127§ 1045§ 139§ 130§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10.oktoober 2007.a. k

§ 127lg 4).

Hageja on tõendanud, et kandis seoses tervisekahjustusega ravikulutusi ja sellega on 6 tõendatud vastutust täitev põhjuslik seos. Kahju tekitamine on antud juhul õigusvastane, kuna see seisneb õigushüve – kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamises (

§ 1045lg 1 p 2).

Kostja S. Ti vastuväidetest võib teha järelduse nagu oleks ta tegutsenud hädakaitseseisundis (

§ 1045lg 2 p 3).

Nimetatuga kohus ei nõustu, kuna asjas on leidnud tuvastamist, et just kostja käitus agressiivselt tüli alguses ja tekitas hagejale kehavigastuse. Kostja süü hindamisel on kohus seisukohal, et arvestada tuleb ka asjaoluga, et hageja laskis end kostja agressiivsusest kaasa viia ja hakkas kostjaga kaklema. Hageja enda poolne osalus järeldub kohtu arvates järgmistest ütlustest. Kannatanu ülekuulamise protokollist (tl 52-53) nähtub, et 01.04.2006.a on hageja Põhja Politseiprefektuuris andnud ütlusi, mille kohaselt tekkis tal sõnelus garderoobi baaris tundmatu noormehega, tülisse sekkus veel tema sõber ja käiku läksid käed. Täiendava kannatanu ülekuulamise protokolliga (tl 54-57) loeb kohus tõendatuks, et intsident sai alguse sellest, et hageja vestles oma tuttava HH , keda ilmselt tundis ka kostja S.T ja ütles hagejale „niimoodi ei räägita H ”, võõras hakkas kehaga hageja poole liikuma ja hageja pani käe ette, eesmärgiga tõkestada tema lähenemist, „võib-olla ma kogemata riivasin teda käega, kuid meelega ma pole teda esimesena löönud”, „pärast esimest lööki toimus meie vahel rüselus, rüselus toimus noormehe ja tema sõbra, kes tuli juurde, ning minu vahel”, „üritasin noormeest kinni hoida, proovisin oma nägu kätega kaitsta”. Piir tõukamise ja löömise vahel võib olla väga väike ja ainult asjaolu, et kostja S.T hagejat esimesena tõukas, et anna põhjust järeldada, et kostja oli kakluses ainuke agressiivne pool ja hageja ainult kaitses ennast. Kõik tunnistajad iseloomustavad intsidenti kui kaklust ja mitte kui hageja kui kaitsetu isiku piinamist ja peksmist. Kohus on seisukohal, et vähemalt raske hooletuse vormis aitas hageja kaasa sellele, et tõukamisest ja löömisest kujunes kaklus, mistõttu kohus on seisukohal, et kahjuhüvitist tuleb vähendada 30 % ulatuses hageja kahjuks (

§ 139lg 1 ja 3).

Hageja nõue varalise kahju osas on tõendatud summas 21’011.- krooni ja 30 % nimetatust on 6’303,30 kr. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista 21’011.- - 6’303,30 kr = 14’707,70 krooni varalise kahju katteks (

§ 130lg 1).

Kehavigastuse – hamba kaotuse ja selle järelmõjude tõttu – on hageja kandnud ka mittevaralist kahju füüsilise ja hingelise kannatuse näol, mis kostjal tuleb hüvitada (

§ 128

lg 5 ja § 130 lg 2) ja mille suuruse on hageja palunud kohtul määrata.

§ 127

lg 6 alusel kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus lähtub seejuures kohtupraktikas väljakujunenud hüvitise määradest, mille kohaselt kergemate kehavigastuste puhul on kostjalt välja mõistetud hüvitis keskmiselt 6’000.- krooni. Ka nimetatu väljamõistmisel kostjal tuleb arvestada kahjuhüvitise vähendamisega 30 % ulatuses, mistõttu kostjalt tuleb välja mõista 4’200.- kr mittevaralise kahju hüvitamiseks hagejale. Kokku kuulub kostja S.T hageja kasuks väljamõistmisele 14’707,70 + 4’200.- =18’907,70 krooni. Kohus ei tunnista otsust viivitamatult täidetavaks varalise kahju osas, kuna pole nõudnud hagejalt ja hageja ei ole maksnud vastavat tagatist (TsMS § 469 lg 1), mis on nimetatu eelduseks. Kostja K.K suhtes tuleb hagi jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi S.T vastu rahuldatakse 70 % ulatuses. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud 70 % ulatuses jätta 7 kostja kanda ja kostja kulutused 30 % ulatuses jätta hageja kanda. Hagi jääb rahuldamata kostja K.K kanda, mistõttu nimetatud kostja kohtukulud jäävad hageja kanda. Pooltel on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv Kohtunik 8