lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult.
lg 2 sätestab, et vanemat, kellel vanema õigusi ei ole või kelle lapsed on antud eestkoste alla, ei pea kohus ära kuulama, kui ärakuulamine asja lahendamisele või asjaolude selgitamisele ilmselt kaasa ei aita.
lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus kuulas ära alaealise MJ XXX a. M avaldas kohtule, et viimati nägi ta ema 2007.a. aasta suvel vanaema sünnipäeval. Tihti ta ema ei näe ja mõnikord tuleb igatsus ema järele. Isa nägi M viimati 2006.a. jõulude ajal. M teab kohtuasja sisu ja ei ole vastu, et tema emalt ja isal vanema õigused ära võetakse. Vastavalt sünnitunnistusele on MJ ema AS ja isa HJ. Asja arutamisel on leidnud dokumentaalsete tõenditega tuvastamist, et AS ja HJ ei ole täitnud oma kohustusi laste kasvatamisel. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt on 22.05.2000.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/5/34-1976 2000.a. määratud MJ eestkostjaks SS. AS’ilt ja HJ’lt on välja mõistetud elatis SS’i kasuks MJ ülalpidamiseks. Kohtule on esitatud tõendid, mille kohaselt on HJ’t ja AS’it karistatud vabadusekaotusega. Vabanemisel kinnipidamisasutusest 16.03.2004.a. asus AS elama SS’i juurde, kuid juba paari kuu möödudes lahkus mujale elama. Käesoleval ajal AS ei oma eluega töökohta ning mingeid sissetulekuallikaid. Samuti kuritarvitab AS alkoholi. HJ lahkus AS’i ja nende tütre juurest umbes 9 aastat tagasi ning ei ole sellest ajast aidanud tütart kasvatada ja ülal pidada. HJ ei ole kordagi tundnud huvi lapse käekäigu ega toimetuleku kohta. HJ elab Soomes ja töötab ehitajana ning tal on uus perekond, kes ei tea M olemasolust midagi. AS ja HJ ei ole mõjuva põhjuseta lapse eest hoolitsenud ja on jätnud ta ilma vanemlikust hoolitsusest. Nii AS’i alkoholisõltuvus kui AS’i ja HJ pikaajaline huvipuudus on takistanud kasvatamast ja hoolitsemast oma alaealise lapse eest. AS’il ja HJ’l puuduvad oskused ja soov M eest hoolitsemiseks. Nad on pidanud olulisemaks enda heaolu ja sõprust alkoholiga. Sellises kasvukeskkonnas ei ole lapsele tagatud arenguks elementaarsemaidki võimalused ning seatakse ohtu tema julgeolek. AS’i ja HJ käitumist saab kirjeldada kui vastutustundetut, hoolimatut, ebastabiilset, ebaadekvaatset. Kohus leiab, et Tallinna Linna (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada, kuna AS’i ja HJ käitumine on vastutustundetu, hoolimatu, ebastabiilne, ebaadekvaatne. AS’il puudub elu- ja töökoht ning sissetulek. Ta kuritarvitab alkoholi ja ei tunne huvi lapse käekäigu kohta. HJ ei ole peale perekonna juurest lahkumist Soome Vabariiki lapse vastu huvi tundnud ning avaldas kohtistungil, et ei sobi lapsevanemaks ja palus Tallinna linna avaldus rahuldada. Samuti ei olnud MJvastu, et tema vanematel vanema õigused ära võetakse. 4 Eeltoodu alusel kohus leiab, et AS ja HJ ei ole võimelised lapse eest hoolt kandma. AS’ilt ja HJ’lt tuleb vanema õigused ära võtta tütar MJsuhtes ja kohustada Tallinna Linna (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) korraldama MJ elu. PKS § 53 lg 4 kohaselt võib kohus lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel vanema nõudel otsustada laps tagasi anda.
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, jätta avaldaja kanda. Taimi Kollom Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.