KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-2458 Haldusasi Andres Koppeli kaebus Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekti 16.11.2006 käskkirja nr 651p tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22.02.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Lääne Politseiprefektuuri apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Andres Koppel, esindaja Harland Paas Vastustaja – Lääne Politseiprefektuur RESOLUTSIOON Rahuldada Lääne Politseiprefektuuri apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.02.2007 kohtuotsus ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata (HKMS § 46 lg 1 p 2). Jätta Andres Koppeli kaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 23.10.2006 tegi Kuressaare politseijaoskonna komissar A. Alliku ettepaneku distsiplinaarjuurdluse algatamiseks. Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekti 26.10.2006 käskkirjaga nr 643t algatati distsiplinaarjuurdlus Kuressaare politseijaoskonnas toimunu kohta. 15.11.2006 koostatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte tehti Andres Koppelile teatavaks 16.11.
- Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekti 16.11.2006 käskkirjaga nr 651p karistati vanemkonstaabel Andres Koppelit distsiplinaarkorras noomitusega. Käskkirja kohaselt ei täitnud ta graafikujärgselt 18.10.2006 kella 20.00-st kuni 19.10.2006 kella 08.00-ni välijuhina patrullteenistuses olles oma teenistuskohustusi kohusetundlikult ja põhjalikult, eirates „Välijuhtimise ja teadetele regeerimise korra Lääne Politseiprefektuuris“ (Kord) punkte 12.1 ja 12.3 ning 3-06-2458 ametijuhendi punkte 2.18., 2.19 ja 2.20, pannes toime avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 84 ps 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo - teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise. Korra p 12.1 kohaselt peavad välijuht ja juhtimiskeskus omama pidevat ülevaadet operatiivalluvuses olevate politseitoimkondade asukohast ja tegutsemisvalmidusest. Korra p 12.3 järgi on politseitoimkond kohustatud teavitama juhtimiskeskust töö alustamisest ja lõpetamisest ja lõunapauside algusest ja lõpust. Korrakaitsetalituse vanemkonstaabli (välijuhi) ametijuhendi p 2.18 järgi teostab välijuht patrulltoimkondade töö üle järelevalvet, koordineerib patrullide paigutust ja kindlaksmääratud piirkonnas liikumist. Välijuhil tuleb p 2.19 kohaselt kontrollida patrulltoimkondade teenistusdistsipliini ja p 2.20 järgi arestimaja tööd.
- A. Koppeli kaebuses paluti tühistada Lääne Politseiprefektuuri 16.11.2006 käskkiri nr 651p. Kaebaja leidis, et käskkiri on ebaseaduslik, sest distsiplinaarmenetluse käigus ei ole väidetavalt kaebaja poolt toimepandud õiguserikkumine tõendamist leidnud. Kaebaja rikkumistena märgiti patrullmeeskonna (A. Koppel ja E. Mänd) eraldumist üksteisest, toimkonnalehe mittenõuetekohast täitmist, arestimaja töö kontrollimise kohta kontrollimise aja ja allkirja puudumist. Käskkirja põhjenduslik külg põhineb komissari muljel ja sissekannetel, mis annavad alust kahtluseks, et distsiplinaarmenetlus toimus juurdluse läbiviija subjektiivsel arvamusel, mida ei toeta tõendid. Juurdluse käigus ei tuvastatud sisulisi rikkumisi kaebaja töös.
- Lääne Politseiprefektuur palus jätta kaebuse rahuldamata. Territoriaalse struktuuriüksuse juht kontrollis 19.10.2006 graafiku alusel patrullitoimkonnas töötanud politseiametnike tööülesannete täitmist ning avastas kaks neist tööruumides magamas ja sellest kaebajale telefoni teel teatades, tekkisid tal kahtlused ka kaebaja ärkveloleku suhtes. Kaebaja oli 19.10.2006 patrulltoimkonna vanema ülesannetes ning tulenevalt tööülesannete iseloomust pidi olema kursis toimuvaga ja tema alluvuses olevate ametnike tegevusega ning osalema tööülesannete täitmises. Distsiplinaarmenetluse käigus ei tuvastatud, et kaebaja oleks töö ajal maganud ja seda ei pandud talle ka süüks. Kaebajale heideti ette üksinda liiklusjärelevalve teostamist ja paarimehe politseijaoskonna ruumidesse jätmist ning arestimaja sujuva töö tagamata jätmist. Nõuetekohaselt täidetud dokumentatsioon oleks saanud kinnitada kaebaja väiteid täidetud tööülesannetest. Patrullilehe täitmise eesmärgiks on patrullis oleva ametniku töö kaardistamine. Arestimaja žurnaal võimaldab saada informatsiooni arestimaja tööst. Teabe edastamisel juhtimiskeskusele saanuks kaebaja kinnitada oma väiteid tööaja kasutamise osas ja andnuks selgust paarimehe hoonesse jäämise põhjustest. Kaebaja käitumises olid hooletuse tunnused.
- Tallinna Halduskohtu 22.02.2007 otsusega rahuldati kaebus järgmistel põhjendustel. 1) Vastustaja seletuse kohaselt on käskkirjas märgitud toimkonnalehe nõuetekohane täitmata jätmine rikkumine, mille osas küsiti ka suuline seletus. Käskkirjas on toimkonnalehe täitmise puudused toodud välja näidetena, mitte rikkumise kirjeldustena. Käskkirjas viidati kaebajale ja E. Männile, kuid käskkirjast ei selgu, kes jättis toimkonnalehed nõuetekohaselt täitmata. Kaebaja väitel täitis toimkonnalehe E. Mänd. Seega pole kindlaks tehtud, kes toimkonnalehe täitis ja millise õigusaktiga sätestatud norme rikuti. Kaebaja väitel koostati toimkonnalehele puuduste kõrvaldamiseks juba 15.11.2006 lisaleht koos kellaaegadega. Kaebajalt ja E. Männilt kirjalikku seletust toimkonnalehtede täitmise asjaolude osas ei ole võetud. Vastustaja ei vaidlusta kaebaja väidet lisalehe koostamise kohta. Käskkirjast ega vastustaja selgitustest ei selgu, kas ja mil moel on karistuse määramisel arvestatud toimkonnalehe lisa ning kas lisas on kõrvaldatud toimkonnalehel olnud puudused. 2) Distsiplinaarmenetluses ei antud hinnangut olukorrale, kus üks politseitoimkonna liige võtab puhkepausi, kuid teine jätkab teenistust. Kogutud materjalidest ei selgu, miks tuleb sellist olukorda hinnata Korra p 12.3 rikkumisena, kui kogu koosseisus lõunapausile ei läinud. 3) Vaidlust ei ole selle üle, et välijuhil oli ülevaade politseitoimkonna asukohast. Käskkirjaga tuvastati, et olles teenistuses sõitis A. Koppel 19.10.2006 kella 05.15 paiku Risti-Virtsu2
(5)3-06-2458 Kuivastu-Kuressaare mnt-le, et teostada liikluskontrolli. Kaebaja selgitas kohtus, et ta ei teostanud liikluskontrolli, sõidu eesmärgiks oli üldpreventiivne liikluse jälgimine. Ta sõitis jaoskonnast välja üksi ja jättis liiklusjärelevalveks kohandatud sõiduki jaoskonda. Allik ei väitnud, et A. Koppel teostas üksi liiklusjärelevalvet. Asjas kogutud materjalide ja tunnistaja A. Au ütluse kohaselt ei pannud kaebaja jaoskonnast lahkumisega toime õiguserikkumist. Kaebaja väitel oli tal ülevaade politseitoimkonna tegutsemisvalmidusest, sest E. Mänd jäi jaoskonda ja ta teadis, et E. Mänd on telefoni teel igal ajal kättesaadav. E. Mänd kinnitas ette- kandes, et oli koheselt valmis tööülesandeid täitma. Käskkirjas kirjeldati patrulltoimkonna liikmete eraldumist, kuid käskkirjast ei selgu, millistel põhjustel jõuti distsiplinaarmenetluse käigus järeldusele, et politseitoimkond ei olnud vajalikus tegutsemisvalmiduses. 4) Käskkirja kohaselt A. Koppel ja E. Mänd küll vestlesid omavahel olukorrast arestimajas, kuid arestimaja töö arvestamise raamatu väljavõttest nähtuvalt jättis kaebaja kontrollimise aja ja allkirja sinna kirjutamata, mistõttu leiti, et dokumentides sisalduv teave ei kajasta tegelikku tööd ja annab võimaluse spekulatsioonideks. Tulenevalt käskkirja sõnastusest ei ole kaebajat karistatud arestimaja töö arvestamise raamatusse sissekande tegemata jätmise eest, vaid kande puudumise tõttu ning jõutud järeldusele, et kaebaja ei teostanud arestimaja kontrolli ja rikkus ametijuhendi p 2.
- Antud järeldust kinnitab vastustaja seletus, mille kohaselt seab kande mittetegemine raamatusse kahtluse alla asjaolu, kas kaebaja üldse kontrolli teostas ja seetõttu on kaheldavad ka arestimaja töötaja seletused. Kaebaja ettekande kohaselt vestles ta enne jaoskonnast lahkumist arestimaja spetsialist G. K, kes kinnitas, et arestimajas on kõik rahulik. Sama kinnitas arestimaja spetsialist oma ettekandes. Kaebaja väitel ei saa ta öösel minna arstimajas kambreid kontrollima, sest ajaks kinnipeetavad üles. Öösel saab olukorda arestimajas kontrollida visuaalselt kaamera kaudu, kuid kuna kaamera näitab üksnes koridori, annab täpsema ülevaate vestlus arestimaja töötajaga. Vastustaja kinnitusel arstimaja töös tõrkeid ei tekkinud. Hinnates kaebaja ja G. K ettekandeid ning kaebaja kohtus antud selgitusi, pidas kohus ettekandeid tõepärasteks. 5) Kaebaja suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus jäeti välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud, millega oluliselt rikuti menetlusnorme ja see võis kaasa tuua ebaõige lahendi. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- Lääne Politseiprefektuuri apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja jätta uue otsusega kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused. 1) Kohus mõistis valesti isikule süüks arvatud tegu ja hindas seetõttu ka ebaõigesti tõendeid. Kohus heitis vastustajale ette tegemata jätmisi. Hinnata ei ole aga võimalik olukordi, millised nõuetele vastava käitumise korral ei oleks saanud tekkida. Tegevusi ei ole võimalik kontrollida muul viisil, kui kirjalike tõendite uurimisega, millised on nõutava korra kohaselt vormistatud. Toimkonnaleht ja selle vormistamine on distsiplinaarjuurdluse tõendiks, mitte rikkumiseks iseenesest. Toimkonnalehe nõuetekohane täitmata jätmine ainult tõendab tegemata jätmisi. 2) Kaebaja pani 19.10.2006 toime rikkumise, jättes täitmata patrulltoimkonna vanema ülesanded. Kui kaebaja toimkonna vanemana jättis patrullilehe (Kuressaares nimetatakse toimkonnaleheks) täitmise toimkonna liikme E. Männi ülesandeks, siis lehel olevate andmete eest vastutab kaebaja. Asjaolu, et toimkonnalehe reaalne täitja oli E. Mänd, ei vähenda kaebaja vastutust toimkonna vanemana. Kaebajale ei heidetud ette toimkonnalehe mittenõuetekohast täitmist, vaid toimkonnaleht on antud asjas tõendi väärtusega ja lükkab ümber kaebaja väited tema poolt toime pandud tööülesannetest. Toimkonnaleht iseenesest ei nõua lisalehe olemasolu, mistõttu see ei oma lisaväärtust. Toimkonnalehelt ei nähtu, et sellel oleks lisasid. Kaebaja ei esitanud seda juurdluse käigus ega kohtuistungil. Kuna distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja kohtuotsuses nimetatud lisalehe tegemise aeg on mõlemal 15.11.2006, ei saanud lisalehe olemasolu olla teada distsiplinaarjuurdluse läbiviijale. Lisalehe koostamine võis olla distsiplinaarjuurdluse tagajärjeks. 3
(5)3-06-2458 3) Kaebajat ei süüdistatud politseijaoskonna hoonest lahkumises, vaid selles, et ta läks teostama tööülesandeid üksi, ilma teise patrulltoimkonna liikmeta. Nii liiklusjärelvalve teostamine kui ka preventiivne töö peab toimuma kahe patrulliliikme poolt, sest rikkumiste tuvastamisel peavad nad sellele reageerima. Kaebaja ei saanud ette prognoosida, kas tema üksiolek olnuks piisav. 4) Kaebajat süüdistati tööülesannete mittenõuetekohases täitmises. Kaebaja kui välijuht pidi ise veenduma olukorras kohapeal, tema eest ei saanud anda hinnangut arestimaja spetsialist. Kontrolli eesmärk on olukorra reaalne kontrollimine. Politseiliste ülesannete täitmisel tuleb lähtuda reeglitest. Kontroll on vajalik, mitte ei sega arestikambris olijaid. Kõrvalkambritesse viiakse ka kainenema toimetatud isikuid, kelle tervislikku seisundit tuleb tähelepanelikumalt jälgida, kontrollimise eesmärgiks on ka põgenemise välistamine. See, kas arestimaja töös tekkis vahetuse ajal tõrkeid või mitte, ei ole siinjuures oluline. 5) Kohtu järeldused rikkumise olemuse ja toimepanemise asjaolude kohta on arusaamatud ning mõttekäik ei ole jälgitav. Kaebaja ja E. Mänd pidid olema kogu toimkonna vahetuse jooksul koos, mis tähendab, et ka puhkepausi pidamisel oleks pidanud nad olema koos. Kaebaja pidanuks teavitama juhtimiskeskust puhkepausi võtmisest. Ta pidi teadma, et vajadusel asendab Kuressaare piirkonda Orissaare piirkonda teenindav patrulltoimkond ning korraldama asenduse.
- A. Koppeli vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista vastustajalt välja tasu õigusabi eest 3000 krooni. Apellatsioonkaebuse seisukohad kaebaja süü tõendatuse kohta ning selleks esitatud selgitused ja põhjendused ei sisaldu vaidlustatud käskkirjas ega distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes. Vastustaja ei esitanud oma seisukohti sarnasel kujul ka halduskohtus. Seega ei saa apellatsioonkaebuses toodud täiendatud põhjendused olla halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Käesolevas asjas tuleb kindlaks teha, kas kaebaja poolt distsiplinaarüleastumise toimepanemine on tõendatud, kas menetlus distsiplinaarkaristuse määramiseks on toimunud õiguspäraselt ja kas karistus vastab süüteo raskusele.
- Kaevatavas distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on kaebajat süüdistatud ATS § 84 ps 1 ettenähtud süüteo toimepanemises, leides, et kaebaja jättis 19.10.2006 täitmata patrulltoimkonna vanema ülesanded – ei teavitanud juhtimiskeskust E. Männi poolt puhkepausi võtmisest, ei omanud ülevaadet vahetuse ajal toimuvast, läks ilma teise patrulltoimkonna liikmeta täitma tööülesandeid ning ei kontrollinud arestimaja tööd. Halduskohus käsitles ekslikult kaebajale süüks arvatud tegudena toimkonnalehe puudulikku täitmist ja arestimaja töö arvestuse raamatus kande puudumist. Toimkonnalehte ja arestimaja töö arvestuse raamatut on käsitletud käskkirjas tõenditena. ATS § 84 p 1 määratleb distsiplinaarsüüteona teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohane täitmise, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimise.
- Kaebaja leidis käskkirja vaidlustades, et juurdluse käigus ei tuvastatud sisulisi rikkumisi tema töös ja süütegude toimepanemine ei ole tõendatud. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et E. Mänd jäi majja tegelema arvutiga. Juhtimiskeskusele tuleb teatada juhul, kui mõlemad patrullis olevad politseinikud teevad pausi. E. Mänd oli pausil, kaebaja aga tegutsemisvalmis. Kaebaja lahkus majast ja läks linnast välja politseivärvides autoga üldpreventiivsel eesmärgil liiklust jälgima, liiklusjärelevalve teostamise eesmärki tal polnud, sest ta oli üksinda. Kuna E. Mänd asendab tihti välijuhte, ei näe kaebaja õiguste rikkumist selles, et E. Mänd täitis ja allkirjastas patrullilehe. Kaebaja väitel ei ole tal õigust öösel arestimajja minna ja kontroll piirdub öösel arestimaja töötajaga vestlemisega. Kaebaja leidis, et ta ei ole toime pannud midagi sellist, et teda peaks karistama. 4
(5)3-06-2458
- Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja süü ATS § 84 p-s 1 nimetatud süüteos tõendatud. Kaebaja oli koos E. Männiga patrulltoimkonna liikmeks ja pidi täitma graafikujärgsele patrulltoimkonnale pandud ülesandeid. Kaebaja sõitis üksinda linnast välja liiklust jälgima, liiklusjärelevalve teostamine polnud tal eesmärgiks (kaebaja seletus kohtuistungil toimiku lk 71). Politseijaoskonna komissar A. A leidis 19.10.2006 hommikul kella 5.50 ajal patrulltoimkonna auto seismas jaoskonna hoovis, E. Männi magamas tööruumi laual, kaebaja patrulli teise liikmena oli välja sõitnud, puhkepausi võtmisest ei olnud keskust informeeritud (vt A. Au ettekanne toimiku lk 30 ja tema ütlused kohtuistungil toimiku lk 67, kaebaja ettekanne toimiku lk 34 ja tema seletus kohtuistungil toimiku lk 71, E. Männi ettekanne toimiku lk 36). Kella 05.15 ajal vestles kaebaja arestimajas tööl olnud G. K ja läks välja patrullima (G. K ettekanne toimiku lk 35 ja kaebaja ettekanne toimiku lk 35). Seega ei teavitanud kaebaja juhtimiskeskust E. Männi poolt puhkepausi võtmisest, läks ilma teise patrulltoimkonna liikmeta üksinda täitma tööülesandeid ja ei omanud ülevaadet E. Männi tegevusest ning jättis arestimaja töö sisuliselt kontrollimata. Arvestades ATS § 84 p 1 sätestatud rikkumise koosseisu ja politseipeadirektori 11.03.1993 käskkirjaga nr 51 kinnitatud patrullteenistuse määrustiku punkti 4 (patrull on liikuv toimkond, koosneb vähemalt kahest patrullijast ja täidab temale pandud ülesandeid avaliku korra kaitsel kindlaks määratud piirkonnas või marsruudil), rikkus kaebaja E. Männi poolt puhkepausi võtmisest teavitamata jätmisega korra punkti 12.3 (politseitoimkond on kohustatud teavitama juhtimiskeskust töö alustamisest ja lõpetamisest ja lõunapauside algusest ja lõpust); minnes üksinda tööülesandeid täitma, ei omanud kaebaja samal ajal ka ülevaadet E. Männi tegevusest, rikkudes korra punkti 12.1 (välijuht ja juhtimiskeskus peavad omama pidevat ülevaadet operatiivalluvuses olevate politseitoimkondade asukohast ja tegutsemisvalmidusest) ning korrakaitsetalituse vanemkonstaabli (välijuhi) ametijuhendi punkte 2.18 (välijuht teostab patrulltoimkondade töö üle järelevalvet, koordineerib patrullide paigutust ja kindlaksmääratud piirkonnas liikumist) ja 2.19 (välijuht kontrollib patrulltoimkondade teenistusdistsipliini); arestimajas sisulise kontrolli teostamata jätmisega rikkus kaebaja ametijuhendi punkti 2.20 (välijuht kontrollib arestimaja tööd). Seega kaebaja ei täitnud nõuetekohaselt kaevatavas käskkirjas toodud patrulltoimkonna vanema ülesanded. Tegemist on teenistusülesannete süülise täitmata jätmisega ja distsiplinaarsüüteo toimepanemisega.
- Ringkonnakohus leiab, distsiplinaarmenetluse käigus ei ole menetlusnõudeid rikutud. Kaebaja on saanud selgitada üleastumise asjaolusid ning menetleja on kogunud asjakohased tõendid ja teinud kindlaks olulised asjaolud.
- Ringkonnakohtu arvates ei ole rikkumine ebaoluline ega määratud karistus ülemäära raske. Tulenevalt ATS § 85 lg 1 p-st 1 on noomitus kergeim distsiplinaarkaristus. Politseiametnikud peavad patrullteenistuseks kehtestatud reegleid järgima täpselt, et ennetada ohtlike olukordade tekkimist, samas olles nende tekkimiseks valmis.
- Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad õigusabikulud kaebaja kanda (HKMS § 92 lg 1). Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 5
(5)