) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt 2006.a kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem 1 500 krooni. Lähtuvalt 2007 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. Lähtuvalt käesoleva aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et
lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis kuni 01.01.2008 summas 2 300 krooni ning edaspidi 4 100 krooni. Seega lasub hagejal kohustus tõendada lapsele tehtavate kulutuste osas: 2006 aastal 800 krooni ulatuses; 2007 aastal 500 krooni ulatuses; 2008 aastal 1925 krooni ulatuses. Hageja on kohtule esitanud lapsele tehtavate kulutuste arvestuse, mille kohaselt kulub kuus: kommunaalteenustele – 1100 krooni; lasteaiamaks – 700 krooni; riietele – 1290 krooni; lapse arenguks vajamineva summa 1290 krooni; ravimid – 300 krooni; toit – 1500 krooni; ujula – 790 krooni. Seega kulub lapsele kuus 6 480 krooni ning kummagi lapsevanema kohustuse suuruseks on 3 240 krooni, millele lisandub tulumaks. Koos tulumaksuga moodustab lapse ülalpidamiseks minev summa 4 100 krooni. Kohtule esitatud tõendite kohaselt moodustab Vxxx Bxxx`i igakuine sissetulek: 2005 aastal – 7 662 krooni; 2006 aastal - 10534 krooni ning 2007 aastal – 13 122 krooni kuus. Kostja poolt esitatud konto väljavõtte ja pangalaenu arvestused jätab kohus tähelepanuta. Kohus selgitab, et laenudega võetud kohustustega on ka isik saanud hüve, mida on saanud vabalt hallata ja käsutada. Kohtule esitatud tõendi kohaselt moodustab Lxxx Vxxxx ühe kuu sissetulek 11 535 krooni. Kostja on kohtule esitanud kuludokumendid vaid ühe kuu kohta ja õiendite kohaselt on kulunud 2008 jaanuari kuus kommunaalmaksetele 1752,40 krooni; arve lasteaia tasu kohta 15 päeva eest – 588 krooni. Kohus selgitab, et nimetatud kulud on hageja poolt nimetatud juba lapsele tehtavate kulutuste nimekirjas ja kommunaalmaksed tuleb jagada elanike arvuga st. arvestada lapse osaks 3
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et kuni 6 aastasele linnalapsele kulub 1 875 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Uurimuse kohaselt on järgnevate aastate vastava summa leidmiseks põhjendatud kasutada tarbijahinna indeksit. Eesti Statistikaemaseti veebilehel (http://www.stat.ee) avaldatud tarbijahinnaindeksi alusel on vajalike ülalpidamiskulude määrad alljärgnevad: 2006 indeks 4,4% - ülalpidamiskulu 2 099 krooni; 2007 indeks 6,6% - ülalpidamiskulu 2 238 krooni. Seega ühe lapsevanema kohustus on kanda 1 119 krooni ühes kuus lapse ülalpidamiskohustuse osas. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (
, 50 ja § 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele.
kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suuremad kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Kohus selgitab hagejale, et kuigi kostja ei ole nõuetekohaselt ülalpidamiskohustust täitnud, ei saa kohus panna kostjat otseselt raskesse majanduslikku olukorda, mis võib kaasa tuua olukorra, kus seoses makseraskuste tekkimisega halvendatakse kostja majanduslikku olukorda ning seoses sellega ka poolte ühise lapse olukorda. Arvestades poolte majanduslikku olukorda ning nõude ulatust leiab, kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb elatis välja mõista alates 05. juulist 2006 summas 2 300 krooni. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi. Menetluskulud Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine. Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.