2-06-37858/24

1 2 – 06 – 37858 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „22“veebruaril 2008.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 06 – 37858 Tsiviilasi: J S hagi S S vastu alaealise lapse: D S (isikukood: xxx , sündinud: „xx “oktoobril xxx .a.), ülalpidamiseks elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: J S (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hageja lepinguline esindaja (kohtu poolt määratud riigi õigusabi osutaja): advokaat S P (isikukood: xxx , asukoht: Ida – Viru Advokaadibüroo); Kostja: S S (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostja lepinguline esindaja: S G (isikukood: xxx , asukoht: xxx, postiaadress: postkast nr. xxx ,); Ülalpidamist vajav alaealine laps: D S (isikukood: xxx sündinud: „xx “oktoobril xxx ., elukoht: xxx ) Kohtuistungi toimumise aeg: „04“veebruar 2008.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär, Laila Üleoja, tõlk, Juta Jalonen, hageja, J S ja tema lepinguline esindaja, advokaat S P ning kostja, S S ja tema lepinguline esindaja, S G; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Mõista S S (isikukood: xxx , elukoht: xxx ) välja elatusraha alaealise lapse: D S (isikukood: xxx, sündinud: „xx “oktoobril xxx .a.), ülalpidamiseks 1 500.- krooni (üks tuhat viissada krooni ja 00 senti) kuus alates „11“detsembrist 2006.a. kuni „31“detsembrini 2006.a.; 1 800.- krooni (üks tuhat kaheksasada krooni ja 00 senti) kuus alates „01“jaanuarist 2007.a. kuni „31“detsembrini 2007.a. ning 2 175.- krooni (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni ja 00 senti) kuus (kuid mitte vähem kui „Perekonnaseadusega“ kehtestatud alamäära ühe lapse kohta kuus) alates „01“jaanuarist 2008a. kuni „xx“ oktoobrini xx .a. so kuni alaealise lapse: D S (isikukood: xxx , sündinud: „xx “oktoobril xxx a.), täisealiseks saamiseni J S (isikukood: xxx elukoht: xxx) kasuks. Ülejäänud osas jätta 2 hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Välja mõista S S (isikukood: xxx , elukoht: xxx) riigilõiv 1 000.- krooni (üks tuhat krooni ja 00 senti) riigituludesse. S S tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas konto nr. xxx (Hansapangas konto nr. xxx ). Maksekorraldusele märkida viitenumber xxx ning selgitus: „S S, tsiviiltoimik nr.2 – 06 – 37858, riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt ja nõuetekohaselt riigilõivu tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. J S riigi õigusabi korras advokaat S P poolt osutatud õigusabikulud summas 3 717.krooni (kolm tuhat seitsesada seitseteist krooni ja 00 senti) jätta Eesti Vabariigi kanda. Kõik ülejäänud kohtukulud jätta J S ja S S endi kanda. Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks TsMS §467 ja §568 sätestatud korras. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD J S ja S S elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.5), registreeritud abielus kuni 29.novembrini 2005.a.. Poolte registreeritud abielust sündis alaealine laps: D S (isikukood: xxx , sündinud: „xx “oktoobril xxx a.), kes elukohatõendi kohaselt (tl.14), on hageja, J S, kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, S S, hagiavalduse esitamise momendil pere juures ei elanud ning alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha ei maksnud. S S oli Jõhvis alaline töökoht ja kindel sissetulek, mis võimaldas S S alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha maksta. 3 Hageja, J S, hagiavalduse esitamise hetkel ei töötanud, õppis Ida – Virumaa Kutsehariduskeskuses. J S väikesest sissetulekust ei jätkunud alalise lapse üksinda ülalpidamiseks. Palus hagi rahuldada ning S S välja mõista alaealise lapse: D S (isikukood: xxx , sündinud: „xx “oktoobril xxx a.), ülalpidamiseks elatusraha 2 400.- krooni kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast so alates 11.detsembrist 2006.a.. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, S S, kirjalikus vastuses kohtule (tl.63-64), tunnistas hagi osaliselt summas 1 000.- krooni elatusraha kuus, kuna väikese sissetuleku tõttu ei ole S S rohkem võimeline J S alaealise lapse: D S (isikukood: xxx , sündinud: „xx “oktoobril xxx a.), ülalpidamiseks elatusraha maksma. Kirjaliku vastuse kohaselt on S S loonud uue pere ja tema ülalpidamisel on abikaasa – I K, kes ei tööta ja viibib lapsehoolduspuhkusel. Peresse on sündinud alaealine laps M S (isikukood: xxx ), kes samuti on S S ülalpidamisel. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, J S ja tema lepinguline esindaja, advokaat S P paluvad kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt ja mõista S S välja elatusraha alaealise lapse: D S (isikukood: xxx sündinud: „xx “oktoobril xxx a.), ülalpidamiseks „Perekonnaseadusega“ kehtestatud minimaalsuuruses ühe lapse kohta kuus alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast, arvestades kostjal, S S, täiendavate ülalpeetavate olemasolu, aga samuti S S varalist olukorda. Elatise väljamõistmise riigilõivu palusid J S ja tema lepinguline esindaja, advokaat S P, välja mõista riigituludesse S S. Riigi õigusabikulud palusid jätta Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud kohtukulud palusid jätta poolte endi kanda. Kostja, S S ja tema lepinguline esindaja, S G tunnistasid hagi osaliselt 1 000.krooni kuus. Selgitasid kohtule, et S S palk on 5 000.- krooni kuus, mis ei võimalda S S rohkem J S elatusraha maksta. Kõik kohtukulud palusid jätta poolte endi kanda. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Alaealise D S (isikukood: xxx , sündinud: „xx “oktoobril xxx .a.) sünnitunnistusega (tl.6). J S ja S S abielulahutuse tunnistusega (tl.5). J S riigi õigusabi taotlusega (tl.7). Viru Maakohtu määrusega 13.detsembrist 2006.a. (tl.8-9). J S poolt esitatud haginõude täpsustustega (tl.12). Ida – Virumaa Kutsehariduskeskuse tõendiga (tl.13) selle kohta, et J S õpib. Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist (tl.14), mille kohaselt on alaealine laps: D S 4 (isikukood: xxx , sündinud: „xx “oktoobril xxx .a.), J S ülalpidamisel. Viru Maakohtu määrusega 16.jaanuarist 2007.a. (tl.36). Viru Maakohtu 17.jaanuari 2007.a. määrusega J S riigi õigusabi andmise kohta. Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist S S kohta (tl.46). S S kirjaliku vastusega hagile (tl.50-51). S S ja I K abielutunnistusega (tl.52). Ida – Viru Keskhaigla Naistenõuandla tõendiga I K raseduse kohta (tl.53). Osaühingu A L tõendiga (tl.54) S S palga kohta. SEB Eesti Ühispanga tõenditega (tl.55-56) S S laenukohustuste olemasolu kohta. J S poolt kohtule esitatud kirjaliku hagist osalise loobumise avaldusega (tl.60), milles J S taotleb S S elatusraha väljamõistmist „Perekonnaseadusega“ sätestatud minimaalsuuruses. S S veekordse kirjaliku vastusega hagile (tl.63-64). Alaealise M S (sündinud: xx .mail xxx .a.) sünnitunnistusega (tl.65). S S eluruumi üürilepinguga ja selle tõlkega (tl.66-67). J S kirjaliku avaldusega kohtule (tl.72). Advokaat S P poolt esitatud avaldusega õigusabikulude hüvitamiseks (tl.85). Kohtuistungi protokolliga (tl.86-88). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §60 sätteid, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et J S hagi S S vastu on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et kostja, S S, lapsevanemana ei täida alaealise lapse: D S (isikukood: xxx , sündinud: „xx “oktoobril xxx a.), ülalpidamiskohustust, mille tõttu mõistab kohus teise vanema, J S, nõudel S S välja elatise lapsele nõude esitanud vanema 5 kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Arvestades J S rasket materiaalset olukorda ja S S varalist seisukorda, aga samuti arvestades S S täiendavate ülapeetavate olemasolu (alaealise lapse M S ja koduperenaisest abikaasa I K näol), pidas kohus otstarbekaks ja mõistlikus kõigi S S ülalpidamisel olevate isikute suhtes mõista S S välja elatusraha J S kasuks „Perekonnaseadusega“ kehtestatud minimaalsuuruses ühe lapse kohta kuus. Kohus asus seisukohale, et S S kohustused pankade ees ja üürileandjate ees, ei tohi halvendada tema ülalpidamisel olevate alaealiste laste materiaalset olukorda. Kuna S S ei täida ülalpidamiskohustust, siis mõistab kohus temalt elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Samuti pidas kohus vajalikuks mõista S S riigituludesse 1 000.- krooni riigilõivu. J S advokaat S P poolt osutatud riigi õigusabikulud summas 3 717.- krooni pidas kohus vajalikuks jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta J S ja S S endi kanda. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Johannes Külaots Kohtunik