Obsah (5)

§ 113§ 101§ 103§ 396§ 94

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 31 jaanuar 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-07-24729 AS Hansapank versus Riho

§ 113lg-1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas).

Muud otsustused

1. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.2 välja mõista Riho Saarelt 650 (kuussada viiskümmend) krooni menetluskulu AS Hansapank kasuks; 2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises
2. Selgitada: 3.1 TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses; 3.2 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul; 3.3 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Menetluse käik Kohus on vastavalt TsMS § 317 lg 4 toimetanud kostjale avalikult kätte hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes
4. novembril 2007 ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja 40 kalendripäeva, hoiatades, et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Hagiavaldus koos lisadega loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel teadaande ilmumisest Ametlikes Teadaannetes. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.
5. Kohtu põhjendused 2.
6. Seisukoht hagis Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine. 2.
7. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus Vastavalt TsMS §-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi võla väljamõistmiseks tuleb rahuldada võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 alusel, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi ega tasunud kokkulepitud summasid kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. Võlausaldajal on õigus

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt

§-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raja maksmise kohustust.

§ 103

sätestab, et rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole hagejale esitanud ühtegi tõendit vääramatu jõu esinemise kohta lepingustest tulenevate maksete tasumata jätmisel. Seega pole lepingute rikkumine vabandatav ning kostja vastutab kohustuse rikkumise eest.

§ 396

lg 1 kohaselt peab laenusaaja lepingu sõlmimisel laenusumma laenuandjale tagasi maksma.

§ 94

ja § 397 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras.

§ 113

sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). 2.3. Menetluskulude jaotus 2 Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivuseaduse kohaselt riigilõivu hagilt 550 krooni, menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eest 100 krooni, kokku 650 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 178 lg 2 kohaselt on kohtu otsustus menetluskude kindlaksmääramisele vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Helle Tamm Kohtunik 3