lg 2 kohaselt.
lg 2 sätestab, et kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks nende uurimise võimaldamiseks. Kohus tegi vastavalt kostja taotlusele järelpärimised Lõuna Politseiprefektuurile, Eesti Post AS-le ja Tartu Ülikooli Kliinikumile. Saadud vastused (tl 40,41,43) on kostjale edastatud, mille peale kostja vastas, kuid vastuses esitatu ei ole asjakohane, vaid räige süüdistus kohtu aadressil. Eesti Post AS teatas, et ei saa väljastada tõendit Jüri Rõlkovi poolt väljastatud tähtkirja kohta 2003.aastast hoiutähtaja möödumise tõttu. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum teatab, et Jüri Rõlkov on ravil viibinud TÜ Kliinikumi anestisioloogia-intensiivravi kliiniku üldintensiivravi osakonnas ja südamekliiniku osakonnas 9.11.-14.11.2002.a. Lõuna Politseiprefektuur teatas vastuseks, et politsei infosüsteemis POLIS on registreeritud alljärgnev sündmus: 2003.a veebruaris-märtsis omastas LA xxxxx vallas xxx külas Jüri Rõlkovile kuuluvaid esemeid 9960 krooni väärtuses. Eelnimetatud faktis on alustatud KarS § 201 lg 1 alusel kriminaalasi nr 03278003017, milline on lõpetatud 4.09.2003.a KrMK § 5 lg 1 p 2 alusel. Kohus edastas vastused kostjale ja korraldas kohtuistungi kostja osavõtul. Kostja jäi oma vastuväidete juurde. Hoopis EMT on rikkunud lepingu tingimusi, mis tõttu ei ole võimalik kompromiss. Hageja esindaja ei nõustu kostjaga. Kostjal endal oli kohustus kinni pidada limiidist. See, et hageja lubas, ei ole lepingu rikkumine. Kostja suurendas oma nõusolekut tasuda 800 krooni, kuid esindaja ei nõustu. Hageja nõue võiks olla 1336.98 krooni. Kostja pakub osade kaupa tasumist peale vanglast vabanemist. Esindaja peab vajalikuks kooskõlastada hagejaga. Hageja ei nõustu järelpärimisel. Kohus rahuldab kostja taotluse, et ta saaks peale vanglast vabanemist ise üle kontrollida ja võtta õigusabi. Kostjale tehti kirjalikult teatavaks järgmise kohtuistungi aeg, arvestades, et vabanemisel jääks küllaldselt aega kohtuistungiks ettevalmistumiseks. Määrtatud kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjust. Hageja esindaja taotles tagaseljaotsust, jäädes oma esialgse põhi- ja viivisnõude juurde. Taotlusega lisandus sõidukulu 372 krooni nõue. Nii hageja kui kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja oma mitteilmumise põhjust ei teatanud ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Esindaja esitas kirjaliku taotluse. Kohus nõustus esindaja taotlusega ja teeb otsuse lähtudes
§-st 408 lg 1 ja §-st 414 lg 1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel on 11.10.2002.a sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale mobiilside teenust. Lepinguga võtsid pooled endale kohustused, mida kumbki pool pidi täitma. Liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Sõlmimisel on kostja kinnitanud, et on tingimustega tutvunud ja nõustub teenuste kasutamisega üldtingimustega. Hagi asjaolude kohaselt on hageja oma lepingulised kohustused täitnud. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale tasumiseks arved summas 2177.07 krooni. Kostja kohustus teenuse eest tasuma vastavalt lepingus ja üldtingimustes sätestatule. Kostja endale võetud kohustust 3 täitnud ei ole. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Enne hagi esitamist ei ole kostja tasunud. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 2177.07 krooni. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on viivitanud lepinguliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale õiguse leping üles öelda, nõuda lepingu täitmist ja viivist. Hageja on arvestanud kostjale viivist lepinguga kokkulepitud määras, so 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Viivise arvestuse on hageja hagiavalduses esitanud. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumisega viivitanud 20.01.2003 kuni 20.07.2006, mistõttu on hageja arvestanud viivist. Hageja on nõuab viivist 101.23 krooni. Hageja nõue kostjalt osutatud teenuse eest tasu ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtu kogutud päringud kostja vastuväidete kohta ei ole ühtinud tema andmetega. Kostja on olnud sellest teadlik. Kohus andis kostjale võimaluse ise esitada oma väiteid tõendavaid dokumente peale seda kui on vabanenud vangistusest. Kostja ei ole kohtule peale vanglast vabanemist esitanud nende kohtu poolt kogutud tõenditele teistsuguseid tõendeid. Samuti oma mitteilmumisega on kostja kaotanud huvi seista oma õiguste eest.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, so kostja.
lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud. Kohus mõistab esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, kulud õigusabile 1800 krooni ja esindaja sõidukulu 372 krooni, millised tuleb kostjalt välja mõista. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (
lg 1).
Heino-Vello Pihlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.