Obsah (7)

§ 230§ 162§ 429§ 645§ 150§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Urmas Reinola ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2008. a., Tallinn Tsiviilas

) § 405 lg. 1 alusel. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne

1. juulit
2. a., enne selle seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lõike 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule.

§ 230

lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poolte vahel on sõlmitud liitumisleping nr.

1. Võlgnevuse põhisumma tuleneb kostjale esitatud arvetest nr. 9807982268 ja
2. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 2338, 56 krooni. TsK § 191 lg.1, § 192 ja § 231 lg. 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Vastavalt NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja punktile
3. 7 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0, 5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni kuus abonendi iga telefoninumbri eest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 2337, 56 krooni. Vastavalt

§ 162lg.

1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palus kostja Harju Maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata või saata asi uueks arutamiseks Harju Maakohtusse. Maakohus rikkus oluliselt õigusliku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõtet sellega, et ei võimaldanud apellandil mõistliku aja jooksul esitada kirjalikku vastust hagile ja vaielda hagile vastu. Apellant viibis Soomes tööl ja sai määruse, millega kohus hagi menetlusse võttis ja kohustas kostjat hagile vastama, kätte oma õe kaudu alles

1. detsembril
2. a., s. o. vahetult enne jõulupühi ja aastavahetust. Apellant viibis puhkusereisil
3. detsembrist
4. a. kuni
5. jaanuarini
6. a. ning pidi
7. jaanuaril
8. a. sõitma tagasi Soome tööle. Kohus jättis arvestamata, et nii lühikese aja jooksul ei olnud apellandil võimalik kohtule vastata. Apellant ei olnud ka teadlik ohust, et kohus võib teha otsuse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Postisaadetise väljastusteate lehed, mis maakohtusse edastati, ei sisaldanud andmeid kohtumääruse kättesaaja kohta, allkirja andja nime väljastusteatele märgitud ei ole. Seda asjaolu ei oleks kohus tohtinud jätta tähelepanuta. Apellant hagi ei tunnista, kuna ei ole hagejaga liitumislepingut sõlminud. Liitumislepingu sõlmimisel on kasutatud apellandilt röövitud ja seejärel võltsitud passi. Allkirja liitumislepingul ei ole apellant kirjutanud ning võltsitud passil oleval pildil ei ole apellant. Uue passi sai apellant
9. septembril
10. a. 3 Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Edasine menetlus
11. märtsil
12. a. esitas hageja ringkonnakohtule avalduse hagist loobumiseks, paludes tsiviilasja menetluse lõpetada. Avalduses taotles hageja hagiavalduselt 250 krooni ulatuses tasutud riigilõivust poole tagastamist summas 125 krooni. Hageja märkis, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le
13. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

§ 429lg.

1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kolleegium leiab, et asjas ei esine asjaolusid, mis võiksid olla aluseks hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumisele ja asjas menetluse jätkamisele.

§ 645lg.

1 lause 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel või kompromissi kinnitamisel määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Hageja on

§ 150lg.

2 p. 2 alusel taotlenud hagiavalduselt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Osundatud normi kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seega põhineb hageja taotlus seadusel ja tema taotlus hagiavalduselt tasutud 250 krooni suurusest riigilõivust 125 krooni tagastamiseks tuleb rahuldada.

§ 168lg.

2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti. Et osundatud paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teistsugust menetluskulude jaotust, siis jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Kui kostjal on menetluskulusid, mille hüvitamist ta seaduse kohaselt võib nõuda ja ka soovib, on tal võimalus taotleda esimese astme kohtult menetluskulude kindlaksmääramist

§ 174alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Urmas Reinola Ande Tänav Malle Seppik