) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 15.augustil 2006.a. tarbijakrediidileping nr 0604614/96kt (tl 8-9), mille alusel on kostja saanud 62 969.00 krooni krediiti intressimääraga 25,01 % aastas. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S (tl 13-15). Hageja sõlmis 15.augustil 2006.a. Katrin Kipperiga käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 283 346.00 krooni ja käenduse tähtajaks 01.september 2018.a. (tl 16-17). Kostja endale võetud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja hageja kirjalikele meeldetuletustele ei reageerinud. Hageja saatis kostjatele 06.märtsil 2007.a (tl 18-19), 22.mail 2007.a.(tl 20-21) kirjalikud meeledetuletused ning 15.juunil 2007.a. lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis tähtaja kaks nädalat võlgnevuse likvideerimiseks, teavitas kostjaid lepingu ülesütlemise ohust ja andis võimaluse kokkuleppe sõlmimiseks (tl 22-23). Hageja ütles lepingu üles 05.juulil 2007.a. ja nõudis kostjatelt lepingust tulenevate kohustuste täitmist (tl 24-25). Hageja nõue koosneb 62 608.13 kroonist tagastamata krediidisummast, 10 279.68 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intressist, 6327.83 kroonist kui viivisest, 12 521.63 kroonist leppetrahvist, 1400.00 kroonist sissenõudmisega seotud kuludest ja 31 862.73 kroonist kahjuhüvitisest. Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-de 1, 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjad ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, s.t. viivitasid nende kohustuste täitmisega. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma kostjatelt viivist vastavalt üldtingimuste punktile 6.1. Hageja on viivise arvestust hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja on arvestanud viivist perioodi eest 06.juuli 2007.a. kuni 29.november 2007.a. Kostjad on tasumisega viivitanud 147 päeva ja hageja on arvestanud viivist 6306.22 krooni.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 6.3 alusel on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Arvestades, et kostjatel oli lepingu ülesütlemise ajaks tagastamata 62 608.13 krooni, on hageja nõue 12 521.63 krooni leppetrahvi saamiseks hagis kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohutuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
Hageja nõuab kostjatelt kahju hüvitamisena 31 862.73 krooni, mis moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Kahju hüvitamise nõue on hagiavalduses kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Et käendaja ei ole täitnud
lg-s 1 ja käenduslepingu p-des 1,2 ja 2.1 sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võgnetavad summad.
lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning
Seega tuleb kostjatelt välja mõista võlgnevus 62 608.13 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 10 279.68 krooni, viivis 6327.83 krooni, leppetrahv 12 521.63 krooni, võla kohtuvälise sissenõudmisega seotud kulu 1400.00 krooni ja kohustuse mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju 31 862.73 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 139 lg 2 p 1 ning lg 3 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub hagihinnast. Hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt 5250.00 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg-le 2 tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 1 kroon iga lehekülje eest. Hageja esitas digitaalselt allkirjastatud hagiavalduse koos lisadega kohtule elektroonilisel teel 19 lehel ning tasus selle eest vastavalt riigilõivuseadusele 50.00 krooni. Seega on hageja menetluskulu kokku riigilõiv 5300.00 krooni. Hageja võib nõuda täiendavate menetluskulude kindlaksmääramist 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest . TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.