KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2369 Haldusasi Ain Einbergi kaebus Emmaste Vallavalitsuselt maa õigusvastase tagastamisega tekitatud 23 000 krooni kahju nõudes Tallinna Halduskohtu 23.03.2007 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Ain Einbergi apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja - Ain Einberg Vastustaja – Emmaste Vallavalitsus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 23.03.2007 kohtuotsus ning saata asi uueks arutamiseks samale kohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- ÕVVTK Hiiu Maakonnakomisjoni 09.03.1995 otsusega nr 3467 tunnistati Ain Einberg 1/6 osas, Viktor Juurmann 7/18 osas, Olev Juurmann 5/72 osas, Miralda Ulmre 5/72 osas, Hilda Einberg 5/72 osas ja Adele-Leonore Koppel 17/72 osas omandireformi õigustatud subjektideks X nr 25 maaüksuse, kinnistu nr xxxx, pindalaga 62,639 ha, suhtes. X talule kuulunud maa pindala hulgas arvestati ka 9 talu ühiskarjamaast X talule kuulunud osa 1,75 ha. Hilda Einberg loovutas maa tagastamise nõudeõiguse Ain Einbergile, Adele-Leonore Koppel on loovutanud nõudeõiguse võrdsetes mõttelistes osades Kristjan Kirmele, Kaalu Kirmele ja Ain Einbergile. Osale õigustatud subjektidest kompenseeriti maa, osale tagastati eraldi katastriüksustena. Ain Einberg, Kaalu Kirme ja Viktor Juurmann sõlmisid kirjaliku kokkuleppe ülejäänud maade jagamiseks. Emmaste Vallavalitsuse 08.12.2003 korraldusega nr 292 p 1 otsustati lõpetada Emmaste valla maakasutusõigus 23,55 ha suurusele maale ning Putkaste Metskonna maakasutusõigus 22,11 ha 3-06-2369 suurusele maale ja tagastada see kaasomandisse Viktor Juurmannile ½ osas, Kaalu Kirmele 1/10 osas ja Ain Einbergile 2/5 osas X maaomandi taastamiseks. Korralduse p 1.1 kohaselt koosneb tagastatav maa õigusvastaselt võõrandatud X nr 25, kinnistu nr xxxx, maast pindalaga 62,639 ha, millest tagastatakse 8 lahusmaatükki järgmiste pindaladega: I maatükk 5,84 ha Jausa külas, II maatükk 5,56 ha Jausa külas, III maatükk 2,38 ha Jausa külas, IV maatükk 9,77 ha Valgu külas, V maatükk 8,37 ha Valgu külas, VI maatükk 5,16 ha Valgu külas, VII maatükk 3,25 ha Valgu külas, VIII maatükk 5,33 ha Valgu külas, kokku 45,66 ha.
- Ain Einberg esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles leidis, et talle on õigusvastase Emmaste Vallavalitsuse 08.12.2003 korralduse nr 292 p 1.1 alusel Jausa külas asuva katastriüksuse pindalaga 2,38 ha tagastamisega tekitatud kahju 23 000 krooni. Kaebaja põhjendas kaebust järgmiselt: Emmaste Vallavalitsuse 08.12.2003 korralduse nr 292 p 1 on õigusvastane osas, mis puudutab Jausa külas asuvat maatükki suurusega 2,38 ha (katastritunnus 17502:001:0335). Enne õigusvastast võõrandamist oli maa-ala, kus kõnealune maatükk paikneb, Jausa küla 9 talu (sh ka X talu) ühiskarjamaa. Igal talul oli võrdne 1,75 ha suurune osa ühiskarjamaast, mis oli jaotatud eraldi kasutussiiludeks, kuid oli talude kaasomandis. Endine ühiskarjamaa on praeguseks jaotatud 14 siiluks, millest maatüki 17502:001:0335 kaasomanikeks on kaebuse esitaja, Viktor Juurmann ja Kaalu Kirme. Kõnealune maatükk asub maa endisest kasutuskohast mitusada meetrit eemal ja selle väärtus on tunduvalt väiksem varem X talu kasutuses olnud siilust. Tagastatud maaüksus on ühiskarjamaast eraldatud ilma õigustatud subjektide nõusolekuta ja nendevahelise kokkuleppeta. Emmaste Vallavalitsus on kohelnud õigustatud subjekte ebavõrdselt, sest osadele subjektidele on tagastatud ühiskarjamaast nende nõudeõiguse osast tunduvalt suurem osa maad. Rikutud on kaebaja õigustatud ootust, et maa tagastatakse enne selle õigusvastast võõrandamist asunud kohas. Piiriprotokollide allkirjastamise ajal 16.04.2003 ei näidatud X kinnistu õigustatud subjektidele maatüki asukohta looduses. Piiriprotokollile lisatud endise ühiskarjamaa kaart on puudulik. Piiriprotokoll on maamõõtja poolt allkirjastamata. Emmaste Vallavalitsuse õigusvastase tegevuse ja haldusaktiga on kaebajale tekitatud varaline kahju. X kinnistu on endisest ühiskarjamaast kõige metsavaesem, vesisem ja väheväärtuslikum. X kinnistut läbib oja, mille tõttu ei ole kinnistul võimalik ehitustegevus, mis aga on võimalik mitmel teisel tagastatud maaüksusel. Arvestades kaebajale kuuluva kaasomandi mõttelise osa suurust, hindab kaebuse esitaja temale tekitatud kahju suuruseks ligikaudu 23 000 krooni. Kahju suurus on tuletatav võrdlevast arvutusest kasvava puidu koguse kohta X ja Matse kinnistutel (viimane asub ühiskarjamaa osas, mida X talu kasutas enne maa õigusvastast võõrandamist). Metsa väärtuse suhe nimetatud kinnistutel on 1:8 kuni 1:11 praeguse X kinnistu kahjuks. Hiiumaa Erametskond OÜ-lt tellitud hinnapakkumise kohaselt on X kinnistu väärt 11 000 krooni ja Matse kinnistu 70 000 krooni.
- Emmaste Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu. Maareformi seaduse (MRS) § 15 lg 4 kohaselt kasutas Emmaste Vallavalitsus maa omandiõiguse tõendamiseks ja tagastatava maa suuruse määramiseks 1938.aastal koostatud „Maksualuste maade nimekirja“ endiste talupiiridega kaarti, millel on näidatud 9 talu (talud nr 23-31) ühisomandis olnud ühiskarjamaa piirid, ja 1939.aasta Maalehte, millel on kirjas ühiskarjamaa osa pind. Vallavalitsusele ei ole esitatud dokumente, mis tõendaksid konkreetsele talule kuuluva osa piire ühiskarjamaast. Emmaste Vallavalitsus jagas antud ühiskarjamaa nii, et kõik talud, kes olid seal 1938.aastal omanikud, saaksid siilu. Samuti arvestati maakorraldusnõudeid. Maa tagastamisel ei pea lähtuma maaüksuse või kasvava metsa väärtusest ja võimalikust ehitusõigusest. Emmaste Vallavalitsuse arvates on tagastatud rannakarjamaa jätkuvalt kasutatav rannakarjamaana. 2
(7)3-06-2369 X talu kõik õigustatud subjektid on 16.04.2003 alla kirjutanud piiriprotokollile ja seega olnud nõus tagastatava maa piiridega. Maa tagastati kaasomandisse nende endi avalduse alusel. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja poolt teostatud ühiskarjamaa osast tagastatud siilude hindamine, sest vallavalitsus ei tagasta maid vastavalt nende väärtusele. Vastustaja on kohelnud kõiki maaomanikke rannakarjamaast osa saamisel võrdselt ega ole tekitanud kaebuse esitajale varalist kahju. 4. Tallinna Halduskohtu 23.03.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
- a)Kaebaja poolt esitatud tõendid endise ühiskarjamaa mõtteliste osade kasutuskorra kohta (Jausa küla elanike poolt oma mälule tuginevalt antud seletused ja kirjavahetus kaebajaga) ei võimalda kindlaks teha X talu kasutuses olnud ühiskarjamaa õigusvastase võõrandamise aegseid piire MRS mõttes. Emmaste Vallavalitsusel ei olnud võimalust ega kohustust nimetatud maa tagastamisel lähtuda maa endisaegsetest piiridest.
- b)Kaebuse esitaja on tulenevalt endiste talude maa klassifitseerimise registrites ja boniteerimise aktides märgitud andmetest leidnud, et ühiskarjamaa suuruseks oli 15,75 ha (9 x 1,75 = 15,75), praeguseks on tagastatud aga 14 maaüksust kokku pindalaga 30,07 ha. Kui jagada 30,07 ha üheksa talu vahel, peaks iga katastriüksuse suuruseks olema 3,34 ha. Endise 9 talu ühiskarjamaad ei ole tagastatud taludele, vaid endiste talumaade suhtes õigustatud subjektiks tunnistatud isikutele ja nende õigusjärglastele. Ühiskarjamaa tagastatud maadel on moodustatud mitte 9, vaid 14 kinnistut, seega on ühe tagastatud kinnistu keskmiseks suuruseks 2,15 ha (30,07 : 14 = 2,15). Kaebajale ja teistele kaasomanikele tagastatud X kinnistu suuruseks on 2,38 ha. Tagastatud maal moodustatud kinnistud ei ole ega saagi olla ühesuurused, sest maa tagastamine toimub MRS § 6 lg-s 1 sätestatu kohaselt, võttes arvesse maakorralduse nõudeid. Tagastatud maa suuruse erinevus ei tähenda, et tegemist on õigustatud subjektide ebavõrdse kohtlemisega. Võrdse kohtlemisena tuleb antud juhul käsitleda seda, et kõik endise ühiskarjamaa maade suhtes nõudeõigust omavad subjektid on saanud sellest oma osa vastava maasiilu näol.
- c)Asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja Ain Einberg, Viktor Juurmann ja Kaalu Kirme 26.08.2002 sõlminud kirjaliku kokkuleppe X talu nr 25 kinnistu maade jagamise suhtes. Tõendeid kokkulepete sõlmimise kohta endise ühiskarjamaa maade jagamiseks ei ole kohtule esitatud. Kui endise ühiskarjamaa õigustatud subjektid oleksid soovinud maa tagastamist kaasomandisse, siis oli õigustatud subjektidel võimalik seaduses ettenähtud tähtaja jooksul Emmaste Vallavalitsuse tegevus maa tagastamisel vaidlustada. Seda tehtud ei ole.
- d)Piiriprotokoll X katastriüksuse piiride kättenäitamise kohta on koostatud 16.04.2003 Matto Maakorralduse ja Kinnisvarabüroo OÜ juhataja Sulev Matto poolt. Piiriprotokollist nähtuvalt on selle koostamise juures viibinud ja sellele alla kirjutanud nii kaebuse esitaja kui ka teised X kinnistu õigustatud subjektid. Kaebaja väitel rikkus Emmaste Vallavalitsus Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määrusega nr 264 kehtestatud „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra“ § 19 lg 3. Nimetatud määrus jõustus alles 03.11.2003, seega ei kehtinud see X katastriüksuse piiriprotokolli koostamise ajal, teiseks ei räägi määruse § 19 lg 3 piiride kättenäitamisest looduses ning kolmandaks sisaldub kõnealuses 16.04.2003 piiriprotokollis märge selle kohta, et asjaosalistele on kätte näidatud piirid vastavalt 08.04.2003 koostatud katastriüksuse plaanidele, st et protokollile allakirjutamine on toimunud pärast katastriüksuse plaani koostamist. Seega on tõendamata kaebaja väited, et piiriprotokolli koostamise ajal ei olnud neile kätte näidatud katastriüksuse piire ja asukohta.
- e)Kaebajale ei ole maa tagastamisega tekitatud varalist kahju. MRS ega ükski sellega seonduv õigusakt ei pane kohalikule omavalitsusele kohustust lähtuda maa tagastamisel selle väärtusest. Tagastatud maa sihtotstarve on maatulundusmaa, mis eeldab selle kasutamist põllumajandusliku tootmise otstarbel, mitte aga ehitustegevuseks, seega ei ole arvestatavad kaebaja väited ehitustegevuse takistatuse kohta seoses oja paiknemisega kinnistul. 3
(7)3-06-2369 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Apellatsioonkaebuses palub Ain Einberg tühistada Tallinna Halduskohtu 23.03.2007 otsuse ja kaebuse rahuldada.
- a)Enne õigusvastast võõrandamist oli maa-ala, kus asub katastriüksus 17502:001:0335 Jausa küla 9 talu ühiskarjamaa (talud nr 23 kuni 31). Nende üheksa talu hulka kuulus ka X nr 25. Vastavalt MRS § 14 lg 4 tulnuks kaasomandis olnud maa tagastada kaasomandisse, v.a juhul, kui õigustatud subjektid oleks kokku leppinud teisiti. Õigustatud subjektide kokkulepped selles osas puuduvad. Hoolimata sellest ei tagastanud Emmaste Vallavalitsus maad kaasomandisse, vaid jaotas selle maa oma suva kohaselt eraldi siiludeks. Tagastatud maasiilud ei asu endistes kasutuskohtades.
- b)Kohus ei ole arvestanud Kaalu Kirme ja Ain Einbergi väiteid, et piiriprotokoll allkirjastati enne piiride kättenäitamist. Kohus ei ole hinnanud piiriprotokolli kaarti, kus vaidlusaluse ühiskarjamaa maasiilu piirid on vaevumärgatavad, piiriprotokolli esilehekülje allosa tekstis viidatud piirimärke kaardil üldse märgitud ei ole ja puuduvad ka katastriüksuste numbrid, mille järgi oleks võimalik maatükkide identifitseerimine. Õigustatud subjektidel, s.t apellandil, V.Juurmannil ja K.Kirmel ei olnud põhjust arvata, et neid püütakse Emmaste Vallavalitsuse või Matto maamõõdubüroo poolt petta ja nende endist maatükki endisest kasutuskohast välja viia. Samuti ei ole kohus arvestanud seda, et piiriprotokolli allakirjutamisel ei viibinud ei piirinaabrid ega maamõõtjad. Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruse nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra” § 19 lg 3 mõte seisneb selles, et piiride kättenäitamine, olgu looduses või ka ainult kaartidel, tähendab õigustatud subjektide selget arusaamist, kus maatükid asuvad.
- c)Kohtu arvates on kõik siilud võrdselt väheväärtuslikud. Põhjenduseks on toodud Emmaste Vallavalitsuse väide, et pool tervest rannakarjamaast on madal ja mudane roostik ja teisel poolel kasvab segamets, mis on kõrgvee ajal vee all. Vallavalitsuse väide on tõendamata. Kohtu seisukoht maasiilude võrdväärsuse kohta on põhjendamata. Katastrikaartidelt on selgelt näha, et maasiilud on erinevad – ühtedel on metsa-ala suurem, teistel väiksem, osa maasiile on kõrgemad ja osa madalamad.
- d)MRS § 14 lg 4 kohaselt oleks tulnud ühiskarjamaa tagastada kõigi selle õigustatud subjektide kaasomandisse või jagada kogu ühiskarjamaa üheksaks võrdseks siiluks, kusjuures kõik siilud oleksid pidanud suurenema proportsionaalselt - 30,07 ha : 9 = 3,34 ha. Praegu on ühiskarjamaa jaotatud 14 siiluks, seega on õigustatud subjekte rohkem kui endiseid talusid.
- e)Vastavalt kohtule esitatud katastriüksuste dokumentidele olid esimesed ühiskarjamaast moodustatud katastriüksused Peeduranna ja Aasaranna, mis moodustati 26.01.2000. Peeduranna ja Aasaranna katastriüksuse plaanil on Emmaste vallavanema, plaani koostaja ja ka oma nõusolekut plaanil oleva piiri ja pindalaga kinnitanud õigustatud subjektide Peedu Harjaku ja Aasa Harjaku allkirjad. Emmaste Vallavalitsus tegi kinnistusavaldused nende maatükkide kohta 2000.aastal. Kui nende kinnistute puhul olid olemas õigustatud subjektide nõusolek ja vastavad nõusolekut kinnitavad allkirjad, siis X kinnistu ühiskarjamaa osa tagastamine toimus ilma apellandi ja teiste X kinnistu õigustatud subjektide nõusolekuta. Apellandile saabus alles 2002. aasta jaanuaris Emmaste Vallavalitsuse kiri, mis vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2002 määrusele nr 189 nõudis 01. juuliks 2003 õigustatud subjektide vahelisi kokkuleppeid. Endise ühiskarjamaa õigustatud subjektide kokkulepped 2003. aastal või hiljem ei olnud enam võimalikud, sest ca kaks aastat varem oli osa endisest ühiskarjamaast juba tagastatud ja ka kinnistusraamatusse kantud. Sellega oli ühiskarjamaa tagastamine kaasomandisse välistatud. Samuti oli välistatud õigustatud subjektide omavaheline kokkulepe, et kõik endise ühiskarjamaa tagastatavad maatükid tagastatakse endistesse kasutuskohtadesse. Seega ei koheldud apellanti võrdselt kõigi teiste ühiskarjamaa õigustatud subjektidega ega järgitud õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. 4
(7)3-06-2369
- Emmaste Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna ükski ühiskarjamaa osa õigustatud subjekt ei esitanud Emmaste Vallavalitsusele dokumente tõendamaks konkreetsele talule kuuluva osa piire ühiskarjamaast, siis ei saanud vastustaja A.Einbergile tagastada ühiskarjamaa osa tema poolt väidetud piirides. Emmaste Vallavalitsus jagas antud ühiskarjamaa osa nii, et kõik talud, kes olid seal 1938.aastal omanikud, saaksid sealt siilu. X talu maad tagastati kolmele õigustatud subjektile – Ain Einbergile, Viktor Juurmannile ja Kaalu Kirmele kaasomandisse just seetõttu, et nad ei suutnud piire omavahel kokku leppida. Nimetatud vaidluse tõttu viibis apellandile maa tagastamine. Väide, et X talule tagastatud siil rannakarjamaast on kõige väheväärtuslikum, ei vasta tõele. Antud alal on ka käesoleval ajal tegemist rannakarjamaaga – ca pool tervest rannakarjamaast on madal, mudane ja kaetud roostikuga (Natura 2000 ala) ning ca poolel rannakarjamaal kasvab segamets, mis on samuti kõrgveeseisu ajal vee all. X talu kõik õigustatud subjektid on 16.04.2003 alla kirjutanud piiriprotokollile, järelikult olnud nõus tagastatava maa piiridega. Maa tagastati kaasomandisse nende endi avalduse alusel. Emmaste Vallavalitsus on kohelnud kõiki maaomanikke võrdselt ega ole tekitanud A.Einbergile kahju.
- Kaebaja ei nõustu vallavalitsuse väitega, et maade tagastamist takistas kaebaja tegevusetus. Vallavalitsuse kiri, mis võiks seda väidet tõendada, on kaebajale lähetatud alles juunis
- Emmaste Vallavalitsus oleks pidanud kõiki õigustatud subjekte informeerima sellest, et ühiskarjamaa tuleb tagastada kaasomandisse või sõlmida subjektidel vastavad kokkulepped selle jagamiseks. Seda kohustust vallavalitsus ei ole täitnud.
- Emmaste Vallavalitsus teatas täiendavalt, et ei nõustu kaebaja poolt pakutud kahju arvutamise meetodiga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et Jausa külas asuv 2,38 ha suurune tagastatud maatükk on osa enne õigusvastast võõrandamist üheksa talu kaasomandis olnud karjamaast. X talu oli üks neist taludest ning ühiskarjamaa X talu omandis olnud osast kuulus X talu maadest õigustatud subjektidest tagastamisele V.Juurmannile ½ osa, K.Kirmele 1/10 osa ning kaebajale 2/5 osa. Vaidlus käib selle üle, kas kohalik omavalitsus on käitunud õiguspäraselt, kui ta on ühiskarjamaast erinevate talude õigustatud subjektidele määranud kindlaks nende omandisse tagastatava endise ühiskarjamaa osa, kas selle osa suurus on määratud õigesti, arvestades varem talude kasutuses olnud osa suurust ja nüüdseks mere arvelt juurde võidetud maad, ning kas kaebaja on seeläbi kannatanud kahju, et talle tagastatud maaüksus on väiksem ja asub praegu teises kohas kui enne õigusvastast võõrandamist kasutada olnud ühiskarjamaa siil.
- Kaebaja viitab õigesti MRS § 14 lg-le 4, mis reguleeris perioodil 06.03.2001 kuni 27.11.2005 antud olukorda järgmiselt: „Kui õigusvastaselt võõrandatud maa oli kaasomandis, tagastatakse maa kaasomandi osade suhtes õigustatud subjektide kaasomandisse vastavalt nende osadele. Kui mõnda kaasomandi osa ei taotleta tagasi ja teiste osade õigustatud subjektid taotlevad selle endale tagastamist, tagastatakse kogu kinnistu võrdeliselt oma osast suurema osa tagastamist taotlevate subjektide osadega nende kaasomandisse, kui õigustatud subjektid ei ole katastriüksuse moodustamise alguseks kokku leppinud teisiti. Kui õigustatud subjektid lepivad katastriüksuse moodustamise alguseks kokku maa jagamises, tagastatakse maa vastavalt kokkuleppele. Maa jagamisega seotud kulud kannavad maa jagamist taotlenud isikud. Kui aga teiste kaasomandi osade õigustatud subjektid ei taotle nimetatud osa tagastamist, tagastatakse üksnes kaasomandi osadele vastav maa, mille tagastamist taotletakse.“ 5
(7)3-06-2369 Ka enne 06.03.2001 jõustunud seadusemuudatust maa jagamises kokkuleppimise võimaluse andmise kohta tuli õigusvastase võõrandamise ajal kaasomandis olnud maa tagastada kaasomandisse.
- Käesolevas asjas ei ole ühiskarjamaa kaasomanike õigusjärglased kokkuleppeid maa jagamiseks sõlminud. Kohtu ja vastustaja poolt viidatud X talu maade tagastamise õigustatud subjektide kokkulepe maa tagastamise kohta ei puutu käesoleval juhul asjasse. Kokkuleppe kaasomandis oleva maa jagamiseks oleks pidanud sõlmima ühiskarjamaa endiste kaasomanike õigusjärglased. Sellise kokkuleppena ei saa käsitleda allkirju piiriprotokollil katastriüksuse piiridega nõusoleku kohta. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ punktist 52 pidi kokkulepe, millele seadus ei näe ette kohustuslikku notariaalset vormi, olema sõlmitud lihtkirjalikus vormis ning osaliste allkirjad võis tõestada kohalik omavalitsus. Seega on kohalik omavalitsus käitunud õigusvastaselt, kui asus ühiskarjamaa tagastamiseks karjamaad siiludeks jagama ja siile erinevate õigustatud subjektide omandisse tagastama. Kohalik omavalitsus oleks pidanud andma õigustatud subjektidele tähtaja õiguseellaste kaasomandis olnud maa jagamiseks kokkuleppe sõlmimiseks ning kui kokkulepet poleks sõlmitud, oleks maa tulnud tagastada kõigi õigustatud subjektide kaasomandisse mõttelistes osades vastavalt nende nõudeõiguse suurusele.
- Maade suuruse osas on kaebaja leidnud, et talle koos teiste X talu maade õigustatud subjektidega oleks tulnud ühiskarjamaast tagastada 2,38 ha asemel 3,34 ha (tagastatav maa 30,07 ha jagatud 9 kaasomaniku õigusjärglaste vahel). Kaebaja arutluskäik tagastamisele kuuluva maa suuruse osas oleks loogiline, kui arvestada, et endise 15,75 ha suuruse ühiskarjamaa arvel tagastati kokku 30,07 ha maad. Ilmselt on tegemist mere taganemise tõttu juurde tekkinud maismaaga, mis maakorralduse nõuetest tulenevalt (MaaKS § 5 lg 2 p 5 - vajadus arvestada looduslikke piire) liideti uute kinnistutega. Samas võis arvestades MRS § 6 lg 1 sätestatut planeeringu või maakorralduse nõuetest tulenevalt tagastatava maaüksuse pindala erineda tagastamisele kuuluva maa pindalast kuni +/- 8 protsenti, kuid mitte rohkem kui 5 ha. Kuna praegu on tagastatud maaüksuse pindala võõrandatud maaüksuse pindalast üle 14 ha suurem, on selge, et kohalik omavalitsus poleks tagastamisel tohtinud mereäärset maad ühiskarjamaale juurde arvata. Seega oleks tagastada saanud ühiskarjamaa alla kuulunud 15,75 ha, millest X talu õigustatud subjektide nõudeõiguse osa moodustaks pindalaliselt 1,75 ha. Eelnevast nähtub, et X talu maade õigustatud subjektide õigusi maaüksuse suuruse osas ei ole rikutud. Kaebaja ei saa nõuda kahju hüvitamist pelgalt võrdse kohtlemise printsiibile tuginedes, kui teistele isikutele antud soodustused ei põhine avaliku halduse õiguspärasel käitumisel ega ole vähendanud kaebajale õiguspäraselt kuuluvat osa. Kahjuna saab käsitleda kaebaja nõudeõigusega kaetud saamata jäänud tulu.
- Kaebaja on väitnud, et kahju on talle tekitatud ka piiriprotokolli tutvustamisega – piiriprotokoll ei ole täpne ning looduses piire kätte ei näidatud. Ringkonnakohus ei näe, et piiriprotokolli tutvustamise läbi, isegi kui see ei toimunud kooskõlas seadusega, oleks kaebajale võinud kahju tekkida. Piiriprotokolli tutvustamisega seonduv omab ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas tähendust üksnes hindamaks, kas kaebajal oleks olnud võimalik maa tagastamist vaidlustades kahju tekkimist ära hoida. Selles kontekstis on kaebaja piiriprotokolliga seonduvat ka esitanud, märkides, et isegi, kui ta oleks saanud aru, et maaüksuse asukoht ei vasta tema ootustele, oli selleks ajaks osa ühiskarjamaa arvelt tagastatud maaüksusi juba kinnistussegi kantud ning tagastamise tagasipööramine võimatu.
- Riigivastutuse seaduse (RVS) alusel saab nõuda avalik-õiguslikus suhtes õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik 6
(7)3-06-2369 seos ning kahju tekkimist polnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega. RVS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Eelpool toodust nähtub, et kohaliku omavalitsuse tegevus kaebajale maa tagastamisel oli õigusvastane ning kaebajale võis selle tegevuse läbi tekkida kahju, kui talle tagastatud maaüksus on väiksema väärtusega, kui oleks olnud kaasomandi osa väärtus juhul, kui maa tagastamisel oleks järgitud MRS § 14 lg 4 sätestatut.
- Ringkonnakohus leiab, et kuna kohus ei ole käesolevas asjas kahju küsimust üldse käsitlenud, tuleb asi saata uueks arutamiseks tagasi halduskohtule. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja poolt näidatud kahju arvutamise metoodikaga. Kaebaja lähtub eeldusest, et talle oleks kuulunud tagastamisele praegu Matse kinnistu alla kuuluv maasiil. Samas ei ole tagantjärele võimalik asuda seisukohale, et ka juhul, kui kohalik omavalitsus oleks teinud kaasomanike õigusjärglastele ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks, oleks X talule just see väidetavalt endises kasutuses olnud maaüksus jagatud. Ringkonnakohtu arvates ei ole käesolevas asjas esitatud materjalide põhjal võimalik kindlaks teha, kas kaebajale on maa õigusvastase tagastamisega kahju tekitatud või mitte. X talu maade õigustatud subjektidele tekitatud kahjuna võiks olla käsitletav 15,75 ha suuruse ühiskarjamaa 1/9 väärtuse ja X talu taastamiseks tagastatud maaüksuse (2,38 ha suurune lahustükk)väärtuse vahe, kusjuures kaebaja kahjuks oleks 2/5 sellest väärtuste vahest.
- Kohus saab asja uuel arutamisel suunata kaebajat asjakohaste tõendite esitamisele. Menetlusosalistel on võimalik asi lahendada ka kokkuleppel, et vältida kulutusi kahjusumma tõendamisele. Kuna asja arutamine jätkub halduskohtus, ei lahenda ringkonnakohus menetluskulude jaotuse küsimust. Käesolevaks ajaks ei ole veel selge, kelle kasuks asi laheneb. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 7
(7)