-ist tulenevaid kohustusi selgitada võlgnikule õigusi ja kohustusi. Uut enampakkumist alustas kostja kooskõlas
lg 2, täitur saatis kostjale kirjaliku teate enampakkumise toimumisest, eksimus enampakkumise toimumise ajas ei olnud oluline ja võimaldas tegelikkuses hagejal enampakkumise juures viibida, manukate isikukoodide ja elukohtade nimetamise nõuet ei ole õigusaktiga sätestatud. Kostja OÜ B K (endise nimega OÜ B P K ) hagi ei tunnista. Enampakkumine viidi läbi jõustunud kohtuotsuse alusel ning kostja hinnangul menetlusnorme rikkumata, seega on hagi põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja AK hagi ei tunnista ning palub kohtul kohaldada aegumist. Kostja esitas kohtule vastuhagi hageja vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Kostja EG ei tunnista hagi. AS EG pöördus kohtusse tarbitud maagaasi võlgnevuse summas 6826.10 krooni nõudes. Hagi rahuldati tagaseljaotsusega 06.12.2002 tsiviilasjas 2/5/308005/01. AS EG esitas 24.10.2003 kohtutäitur EVele avalduse täitemenetluse algatamiseks võlgnik SKi võla tasumiseks, mis nimetatud kohtuotsusega välja mõisteti. SKi võlgnevus AS EG on tasutud kohtutäitur EVe poolt vastavalt kohtuotsusele. AS EG on seisukohal, et ei saa vastutada SKile kuuluva korteri võõrandamise asjus, kuna see algatati enne AS EG nõuet SKvastu. 3 Kostja Tallinna linn hagi ei tunnista ja palub jätta SKi nõue Tallinna linna vastu rahuldamata. Täitemenetluses oli sissenõudjaks OÜ P KVH, kuna hageja võlgnes korterimaksed KVH ettevõttele ning kohtutäitur täitis otsuse õigele võlausaldajale. Kohtuotsuses oli hagejaks küll Põhja-Tallinna Valitsus, kuid faktiline lepinguline suhe oli korteriomaniku ja hooldamisega ning teenuste osutamisega tegeleva ettevõtte vahel. Puudub alus täitemenetluse kehtetuks tunnistamiseks sel põhjusel, et ei olnud kohast sissenõudjat või et nõue täideti mittekohasele sissenõudjale. VASTUHAGI ASJAOLUD JA NÕUE Põhihagis hageja nõuab tema omandiõiguse tunnustamist XXX, Tallinn korterile, mis müüdi 2001.a. kohtutäituri poolt enampakkumisel AK`ile. Korter müüdi enampakkumisel SK`i võlgnevuse kustutamiseks. Omandiõigus läks A.K üle õiguslikul alusel. Kogu ostuhinna tasumise hetkest on korteri omandiõigus üle läinud A.K `ile. Alates 17.09.2001.a. puudub SKil korteri valdamiseks õiguslik alus. A.K omandiõiguse teostamine on takistatud. SK`il ei ole peale korteri omandiõiguse üleminekut korteri valdamiseks õiguslikku alust. SKkasutab ebaseaduslikult kommunaalteenuseid, mille eest ta ei ole alates A.K omandiõiguse tekkimise ajast arvates kordagi teenuste osutajatele tasunud. Korter on tarbimisvõrkudes välja lülitatud, kuid SKlülitab korteri omavoliliselt ja ebaseaduslikult tagasi tarbimisvõrkudesse. A.K palub vastuhagis tunnustada tema omandiõigust korterile XXX, Tallinn ning nõuda korter välja SK`i ebaseaduslikust valdusest. VASTUKOSTJA SEISUKOHT Vastukostja vastuhagi ei tunnista. Omand kuulub küll antud hetkel vastuhagejale, kuid valdus on vastukostjal. Vastukostja leiab, et korter on läinud tema omandist välja ebaseaduslikult ning on esitanud kohtule enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Kui kohus jätab S.K `i nõude rahuldamata tähendab see seda, et vastuhageja jääb korteri omanikuks. Vastukostja palub jätta vastuhagi rahuldamata, kohtukulud jätta vastuhageja kanda. Avalikku huvi kaitsma õigustatud isikuna vastuhagis protsessi kaasatud Tallinna linn PõhjaTallinna Valitsuse kaudu leiab (tlk 217), et SK on piiratud teovõimega isik, kes ei saa aru oma tegude tähendusest. Põhja-Tallinna Valitsus toetab SK`i omandiõiguse tunnustamise nõuet. Eluaseme kaotamise tagajärjel jääb S.K kodutuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Asja materjalidest nähtub, et 10.04.2001.a. kohtuotsusega (tlk 242) mõisteti hagejalt Põhja Tallinna Valitsuse kasuks välja 32 79,6 krooni ja riigilõiv. Nimetatud kohtuotsuse täitmiseks algatati täitemenetlus. Täitemenetluses toimus hagejale kuuluva korteri suhtes enampakkumine. Hageja palub tunnistada 17.09.2001.a. enampakkumine kehtetuks. Asjas on kostjad tuginenud aegumisele. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on hageja näol tegemist isikuga, kes ei suuda aru saada tema ümber toimuvast. Enampakkumise toimumise ajal oli vaidlusalune korter vallasasi. Enampakkumise ajal kehtinud täitemenetluse seaduse § 647 järgi tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi. 4 Kohus osutab, et hagi korras õiguste kaitsmisel sätestab seadus tähtajad, mille jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamatuse lubamatuse. Viidatud
§-s 647 ettenähtud tähtaeg on hagi esitamise tähtaeg. Enampakkumine, mida vaidlustatakse toimus 17.09.2001.a. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg 1 kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel tunnistada teovõimetuks isiku, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Tema üle seatakse eestkoste. Asjas puudub vaidlus selles, et TsÜS § 13 lg 1 järgi ei olnud S.K teovõimetuks tunnistatud. Viidatud sättest tulenevalt algas aegumine peale enampakkumise toimumist. Kuna hageja ei olnud tunnistatud teovõimetuks, siis aegumine ei peatunud. 01.07.2002.a. jõustus uus TsMS, mille §-st 8 lg 3 tuleneb, et isik on piiratud teovõimega, kui ta vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1 tsiviilseadustiku üldosa seadus ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1.juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1.juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1.juulit 2002. Asja materjalidele lisatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist (tlk 211214) tulenevalt leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud et ajavahemikul 2001.a. septembrist kuni 2003.a. ei olnud SK kestvalt suuteline oma tegudest aru saama ja neid juhtima temal esineva raske psüühikahäire tõttu. Nimetatud aktist nähtub, et 22.03.2000.a. hinnati tema seisundit raske puudena. Seega on antud asjas tõendamist leidnud, et SKoli alates 01.07.2002.a. kehtima hakanud TsÜS mõttes piiratud teovõimega s.o. ajal kui enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue ei olnud veel aegunud. TsÜS § 165 lg 1 järgi kui piiratud teovõimega isikul ei ole seaduslikku esindajat, peatub tema nõuete ja tema vastu suunatud nõuete aegumine kuni isiku teovõimeliseks saamiseni või talle esindaja määramiseni. Kohus leiab, et seega peatus alates 01.07.2002.a. hageja nõude aegumine, kuna tal ei olnud eestkostjat. Asja materjalidele lisatud 14.11.2003.a. kohtuotsuse (tlk 11) järgi määrati SK`ile eestkostja. Kohtuotsus jõustus 01.12.2003.a. TsÜS § 165 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ei aegu enne kuue kuu möödumist ajast, mil isik saab teovõimeliseks või talle määratakse seaduslik esindaja. Hagi esitati kohtusse 22.12.2003.a. Seega leiab kohus, et hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ei ole aegunud. 10.04.2001.a. kohtuotsuse (tlk 242), millega oli Põhja-Tallinna Valitsuse kasuks SK`ilt välja mõistetud 32 769,56 krooni võlg ja riigilõiv 2 450 krooni, alusel esitas sissenõudjana OÜ Pelgulinna Kinnisvarahooldus avalduse täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäitur avas täitetoimikud täiteasjades nr 022/2001/3709 (täitetoimiku lk 1) ja nr 022/2001/3708 (täitetoimiku lk 8) sissenõudja 02.08.2001.a. avalduste alusel. Täitemenetlus algatati kohtukulu 2 450 krooni (täitetoimik nr 022/2001/3709) ja võla 32 769,56 krooni (täitetoimiku nr 022/2001/3708) nõudes. Asjas ei saa olla vaidlust, et sissenõudjana märgiti täitedokumenti vale isik, kuna täitedokumendi järgi sai sissenõudjaks olla Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu. Täitemenetluse algatamise avalduse on sissenõudja esindajana esitanud EO. Täitetoimikus on Põhja-Tallinna Valitsuse volikiri (täitetoimiku lk 10), millega volitatakse OÜ Pelgulinna Kinnisvarahooldus juristi EO Tallinna linna nimel sh. kohtus asjaajamiseks Põhja-Tallinna Valitsusega kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmisega seotud asjades. 5 Seega oli EO`l õigus esitada 10.04.2001.a. kohtuotsus täitedokumendina kohtutäiturile täitmiseks. Asjas puudub vaidlus Tallinna linna ja OÜ B K vahel (OÜ P K õigusjärglane), et täitedokument on täidetud õigele isikule. Kuna ebatäpsus sissenõudja nimes ei ole sissenõudja seisukoha järgi põhjustanud täitemenetluse läbiviimisel mingeid probleeme, siis leiab kohus, et hageja tuginemine nimetatud asjaolule ei ole enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks põhjendatud. Täiteasjas nr 022/2001/3709 on vormistatud 09.08.2001.a. täitekutse (esmane) (täitetoimiku lk 3). Väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatus on 09.08.2001.a. jknr. XXX all kohtutäituri märge, et hagejale saadetud esmane täitekutse. Nimetatud täiteasjas on järgmiseks dokumendiks vallasvara enampakkumise akti koopia ja seejärel täitemenetluse lõpetamise otsus (täitetoimiku lk 7). Täiteasjas nr 022/2001/3708 on vormistatud 09.08.2001.a. täitekutse (esmane) (täitetoimiku lk 11). Väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatus on 09.08.2001.a. jknr. XXX all kohtutäituri märge, et hagejale saadetud esmane täitekutse. Täitetoimikus (täitetoimiku lk 8 pöördel) on kohtutäituri märge, et 09.08.2001.a. on võlgnikule täitekutse toimetatud isiklikult. Võlgniku allkiri täitekutsete saamise kohta asja materjalide juures puudub. 29.08.2001.a. on vormistatud täitekutse (korduv)(tlk 14). Väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatus 29.08.2001.a. all puudub kohtutäituri märge, et hagejale oleks saadetud korduv täitekutse. Selle täitekutse üleandmise kohta puuduvad ka muud andmed. Käesolevas asjas tugineb hageja sellele, et hageja esmaseid täitekutseid kätte saanud ei ole.
lg 1 kohaselt saadab kohtutäitur pärast täitemenetluse algatamist võlgnikule kutse ilmuda kohtutäituri vastuvõtule ja teatab võlgnikule täitedokumendi saamisest, võlgniku õigustest ja kohustustest ning teeb ettepaneku võlg tasuda. Kohus leiab, et
MS §-s 28 kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 28 lg 1 kohaselt tuleb kohtukutse reeglina anda adressaadile kätte allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise aeg. Viidatud TsMS sätestab ka kutsete kätteandmise kohta erandid, kuid nendele tuginetud ei ole. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS § 5 lg 2 ja § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väiteid. Hageja suhtes on täitekutse mittesaamise tõendamisel tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega, mida on raske teha. Seetõttu peab kohtutäitur tõendama, et hagejale on täitekutsed edastatud. Kuna asjas väidab hageja, et ta ei ole esmaseid täitekutseid ja korduvat täitekutset kätte saanud ning kohtutäitur on täitekutsete edastamise kohta esitanud ainult enda kinnituse täitekutsete üleandmise ja saatmise kohta, siis leiab kohus, et asjas ei ole tõendamist leidnud esmaste (09.08.2001) ja korduva (29.08.2001) täitekutse üleandmine hagejale kehtinud TsMS § 28 mõttes. Seega on asjas tõendamata, et võlgnik oleks enne 30.08.2001.a. täitemenetlusest olnud teadlik. 30.08.2001.a. on võlgniku juuresolekul arestitud võlgniku vara. Kohus leiab, et alates korteri arestimisest s.o. 30.08.2001.a. pidi võlgnik olema teadlik täitemenetlusest ning kohtutäitur pidi olema teadlik võlgniku tegelikust elukohast. Asjas puudub vaidlus, et väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldati 06.09.2001.a. kohtutäituri kuulutus hagejale kuuluva korteri enampakkumise kohta 17.09.2001.a. kell 12.00. Sellele on asjas viidanud hageja ise (tlk 134). Hageja on tuginenud asjaolule, et ta ei teadnud enampakkumisest. Seega tuleb asjas analüüsida kas väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 6 kuulutuse avaldamine enampakkumise kohta on võlgniku nõuetekohane teavitamine täitetoimingust. Täitetoimingust teatamise kord pärast esmase täitekutse edastamist on sätestatud
lg-s 1, mille kohaselt teatatakse võlgnikule, sissenõudjale, asjatundjale ja teistele täitetoimingust osavõtvatele isikutele täitetoimingust ning nende kohustustest kirjaliku täitekutsega. Kohtutäitur võib täitekutse edastada ka faksiga või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga. Sel viisil edastatud tekst lisatakse täitetoimikusse. Seega tuleb
lg 1 alusel ka enampakkumisest võlgnikku ja teisi täitemenetlusosalisi teavitada täitekutsega.
järgi kui täitemenetlusosaline ei ilmu kohtutäituri kutse peale kohtutäituri büroosse või kui tema viibimiskohta ei teata, kutsutakse isik välja ajalehekuulutuse kaudu. Kohus osutab, et üldjuhul on hilisemast täitetoimingust teavitamine väljaandes "Ametlikud Teadaanded" vajalik ja piisav üksnes juhul, kui esmane täitekutse on võlgnikule edastatud väljaande "Ametlikud Teadaanded" vahendusel ja vahepeal ei ole õnnestunud võlgniku viibimiskohta välja selgitada ega tagada võlgniku informeerimist täitemenetlusest muul viisil. Käesolevas asjas võlgnikule esmaseid täitekutseid väljaande „Ametlikud Teadanded“ vahendusel ei edastatud. Antud asjas oli ja pidi olema kohtutäitur teadlik võlgniku elukohast, kuna võlgniku juuresolekul arestiti tema korter. Seega leiab kohus, et võlgniku teavitamine enampakkumise toimumisest ajalehekuulutuse kaudu ei olnud piisav. 14.09.2001.a. vormistas kohtutäitur võlgnikule teate (täitetoimiku lk 17) milles teatab, et 17.09.2001.a. kell 10.00 toimub enampakkumine võlgnikule kuuluva korteri sundmüügiks. Väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatu järgi – jknr 2803 on hagejale 14.09.2001.a. saadetud teade enampakkumisest. Puudub vaidlus, et tegemist oli lihtkirjaga. Arvestades asjaolu, et 14.09.2001.a. oli reede ning enampakkumine toimus juba esmaspäeval s.o.17.09.2001.a. oli ka praktiliselt väga väike võimalus, et võlgnik enampakkumisest enne selle toimumist teada saab. Hageja väidete kohaselt ei ole ta nimetatud teadet kätte saanud. Kohus osutab, et kättesaamise kohta puuduvad ka igasugused tõendid. Kohus osutab, et enampakkumisest teatamise peamine eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud asja väljaminekut võlgniku omandist. Kuna käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja oli enampakkumisest teadlik, siis ei olnud täitemenetluses tagatud võlgniku õigus teada täitetoimingust. Kui see aga ei ole täitemenetluses tagatud, on oluliselt rikutud võlgniku õigust viibida täitetoimingu tegemise juures. Sellist rikkumist tuleb lugeda
kohaselt enampakkumise oluliste tingimuste rikkumiseks ning see on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
järgi tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Kohus leiab, et 17.09.2001.a. läbiviidud enampakkumine, millega müüdi hagejale vallasasjana kuuluv korter aadressil XXX, Tallinn, tuleb tunnistada kehtetuks, kuna rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. A.K`i poolt enampakkumisel ostetud eluruum aadressil XXX, Tallinn on kantud 09.03.2004.a. kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse 24.05.2004.a. Kohus leiab, et vallasasjast korteri müümiseks korraldatud enampakkumise kehtetuks tunnistamist ei välista asjaolu, et hiljem on moodustatud korteriomand ja see on kinnistusraamatusse kantud. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisega kaotab täitemenetluses enampakkumisel asja omandaja tagasiulatuvalt omandamise õigusliku aluse. Seega A.K`il omandiõigust enampakkumisel müüdud vallasasjast korterile ei tekkinud. Kuivõrd enampakkumine on kehtetuks tunnistatud, siis vallasasjast korter hageja omandist välja ei läinud. Kuna 7 vaidlusalune korter hageja omandist välja ei läinud oli hageja tegelikult korteriomandi tekkimise ajal vaidlusaluse vallasasjast korteri omanik. Kui korteriomandi esmakinnistamisel kanti selle omanikuna kinnistusraamatusse A.K, kes ei omanud korterit vallasasjana, siis tuleb sellist kannet omandiõiguse kohta pidada ebaõigeks, kuna see ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale. AÕS § 80 lg 2 järgi on omanikul õigus esitada nõue oma omandiõiguse tunnustamiseks. Eelpooltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue tema omandiõiguse tunnustamiseks korteriomandile aadressil Tallinn XXX, tuleb rahuldada. Vastuhagis A.K on esitanud nõude sama korteriomandi omandiõiguse tunnustamiseks ja asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. AÕS § 80 lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et A.K on vaidlusaluse korteriomandi omanik eelpooltoodud põhjendustel, seega tuleb vastuhagi jätta rahuldamata.
1 lg 2 järgi on ostja kohustatud pärast enampakkumise lõppemist viivitamata tasuma vähemalt kolmandiku tema pakutud hinnast. Enampakkumise aktist nähtub, et esimene enampakkuja A.P kolmandikku tema poolt pakutud hinnast ei tasunud.
lg 2 teise lause kohaselt tasumata jätmise korral alustatakse väljakuulutatud enampakkumist kohe uuesti. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et enampakkumise uuesti alustamisega ei rikkunud täitur enampakkumise korda. Samuti leiab kohus, et täitur ei pidanud kuulutama enampakkumist nurjunuks. Enampakkumise nurjunuks kuulutamise alused sätestab
Asjaolu, et A.P allkiri enampakkumise aktis puudub ei ole samuti kohtu arvates enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Nimelt, võrreldes enampakkumisel osalenud isikute nimekirja (täitetoimiku lk-d 18, 19, 21) ja isikuid, kes andsid eraldi lehtedele (täitetoimiku lk-d 22-36) allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest nähtub, et isikute arv on sama. Tuvastatav on, et allkirja on andnud A.P (täitetoimiku lk.26). Seega hageja väide, et esimese enampakkumise võitis isik, keda kohal ei olnud, on paljasõnaline. Asjas on esitatud kohtutäituri pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et nii A.K kui ka A.P tasusid 17.09.2001.a. enampakkumise osalemise tasu. Seega ei ole hageja väited, et eelnimetatud isikud tagatisraha ei tasunud, tõendamist leidnud. Kohus asub seisukohale, et hageja esitatud väited, mille kohaselt ei kasutanud kohtutäitur võlgniku sundtoomise võimalust ja müüs väidetavalt vara liiga väikese hinnaga, ei ole põhjendatud. Kohus märgib, et ainuüksi hageja omandiõiguse tunnustamine korteriomandile ei tähenda veel automaatselt hageja kandmist kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Tulenevalt AÕS §-st 65 ja KRS §-st 341 saab hageja nõuda kostjalt tema omandiõigust tunnustava lahendi alusel nõusoleku andmist kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna ebaõigesti kantud kostja kustutamiseks ja hageja sissekandmiseks omanikuna. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 järgi võib asendada kostja nõusolekut selle andmiseks kohustav kohtuotsus. Kostja võib omakorda nõuda hagejalt korterile tehtud ja korteri kinnistamisega seoses kantud kulutuste hüvitamist AÕS § 88 ja VÕS § 1042 järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja on 24.12.2003.a. detsembri kohtumäärusega vabastatud riigilõivu tasumisest. 8 Puudub vaidlus, et hagiavalduse esitamisel oli korteri hinnaks 250 000 krooni. Kuna hagi omandiõiguse tunnustamise nõudes tuleb rahuldada ning korteri omandiõiguse tunnustamise nõue on suunatud A.K`i vastu, siis tuleb A.K`ilt välja mõista riigituludesse riigilõiv 14 000 krooni. Vastuhageja on vastuhagi esitamisel tasunud riigilõivu 19.07.2004.a. maksekorralduse järgi 8000 krooni. Korteri turuväärus oli vastuhagi esitamisel 250 000 krooni. Riigilõivu omandiõiguse tunnustamise nõudelt tuli tasuda 12 000 krooni. 22.12.2004.a. kohtumäärusega vabastas kohus A.Ki kohustusest tasuda riigilõiv summas 6000 krooni riigituludesse hagiavalduse esitamisel. Kuna vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb riigilõiv summas 6000 krooni A.K`ilt välja mõista riigituludesse. Asjas teostati kompleksekspertiis ja 17.03.2005.a. määras kohus mõlemale ekspertiisi teostanud eksperdile tasuks 1 691,76 krooni. Ekspert TK`ele tasuti eksperditasu hageja poolt deposiitarvele tasutud summast ja ekspert AE`ile kohtu eelarvest. Arvestades vaidluse olemust sh. asjaolu, et hageja teovõime piiratus pidi või oleks pidanud tuvastatama kohtutäituri või Tallinna linna poolt leiab kohus, et eksperditasud tuleb võrdsetes osades jätta kohtutäituri ja sissenõudja Tallinna linna kanda. Hageja on palunud välja mõista õigusabikulud järgmiselt (tlk 496) - E.V hageja kasuks 27 000 krooni ja A.K`ilt hageja kasuks 6 000 krooni. Hageja on märkinud taotluses, et õigusabikulud moodustavad 33 000 krooni. Arvestades hagi ja vastuhagi hinda omandiõiguse tunnustamise nõudelt, leiab kohus, et A.K`ilt on põhjendatud hageja kasuks välja mõista õigusabikulude katteks 6000 krooni. Arvestades vaidluse keerukust ning asjaolu, et kõik hageja väited enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes ei leidnud tõendamist, leiab kohus, et E.V tuleb hageja kasuks välja mõista samuti 6000 krooni õigusabikulude katteks ja riigituludesse 60 krooni riigilõivu enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude eest. Ülejäänud kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda. Krista Kirspuu Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.