kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 22 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast
) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Esitatud kirjalikke tõendid ei saa pidada seotud olevaks kriminaalmenetluses tuvastatud sündmusega. Kuivõrd NK ei ole tõendanud materiaalse kahju tekkimist summas 2132.70 krooni seoses kostja poolt 23.10.2001.a tekitatud kehavigastusega, jätab kohus hagi nimetatud nõude osas rahuldamata. NK on palunud kostjalt välja mõista moraalse kahju hüvitamiseks 25 000.00 krooni. Hagiavalduse kohaselt on väljendub kostja poolt tekitatud moraalne kahju hageja materiaalse ja sotsiaalse ning psüühilise heaolu languses, välimuse muutumises ning olulises psüühika ja närvitegevuse häires, samuti loodetud heaolu loomise võimaluse kaotuses. NK on seisukohal, et moraalse kahju olemasolu tõendab ka asjaolu, et tal on diagnoositud neuroos. Milles konkreetselt seisneb materiaalse, sotsiaalse ja psüühilise heaolu langus, välimuse muutus ning loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus, ei ole NK kohtule selgitanud. Samuti pole NK kohtule esitanud ühtki dokumenti, millest nähtuks, et tal on peale 23.01.2001.a asetleidnud sündmusi diagnoositud neuroos. Riigikohus on oma kohtuasjas nr 3-2-1-34-05 tehtud lahendis asunud seisukohale, et moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, milles selline kahju seisneb, s.t missugused on õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Moraalse kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmise nõude lahendamisel peab kohus tuvastama, kas hagejal on tekkinud sellist liiki kahju. Kuna NK ei ole moraalse kahju tekkimist summas 25 000.00 krooni millegagi tõendanud, jätab kohus ka selle nõude osas hagi rahuldamata. VB on esitanud vastuhagi NK vastu moraalse kahju summas 35 000 krooni hüvitamiseks. Vastuhagi kohaselt seisneb VB`le tekitatud moraalne kahju asjaolus, et tal on depressioon, samuti on pidev stress süvendanud astmat ning sundinud VB`d tarvitama tõhusamaid ravimeid, oma käitumisega on NK põhjustanud VB`le füüsilist ja hingelist valu ning alandanud tema inimväärikust. Vastuhagi esitamisel on VB tuginenud VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 4, § 1046 lg 1 ning § 1047 lg 2. VÕS § 1043 alusel peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega ning kannatanud isikliku õiguse rikkumisega. Vastavalt VÕS § 1046 lg 1 on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnangu, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1047 lg 2 alusel loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Vastavalt
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, käesolevas menetluses on pooled taotlenud asjaolude kinnitamiseks tunnistajate ärakuulamist. Tunnistajate LK`i, AL`i, LV, VT, IK`i, LA ja SK`i ütlustega on tõendatud, et VB ning NK omavahelised suhted on väga probleemsed vastastikku, kuid ei tõenda otseselt kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. VB on kohtule esitanud AS Ida-Tallinna Keskhaigla 07.07.2004.a, 16.09.2004.a, 03.03.2005.a, 30.01.2006.a, 24.08.2004.a, 20.12.2005.a, 01.12.2004.a, 01.06.2005.a konsultatsiooni otsused (tlk 78 – 84), ning AS Ida-Tallinna Keskhaigla Kuulmiskeskuse taotluse, millest nähtuvalt esineb VB`l kuulmislangus, mille tõttu vajab patsient kuulmise kompenseerimist kuuldeaparaadiga (tlk 85). Samuti on VB esitanud kohtule koopia oma tervisekaardist Ida-Tallinna Keskhaiglas (tlk 137 – 139), Mustamäe Haigla väljavõtte haigusloost nr 15087 (tlk 142) ning AS Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendikaardist (tlk 143 – 145), milledest nähtuvalt on VB`l diagnoositud asthma bronchiale. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, AS I –T K konsultatsiooni otsustes diagnoositud haigused, samuti VB`l esinev kuulmislangus ning asthma bronchiale oleksid põhjustatud NK käitumisest. VB on soovinud tõendada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumile NK poolt esitatud vastusega VB kaitsja advokaat RB apellatsioonkaebusele kriminaalasjas nr 1-1591/04 (tlk 109 – 111), Korteriühistu XXX asutamiskoosoleku protokolliga (tlk 112), samuti Maksuameti Maksupettuste Uurimise Keskuse teatisega (tlk 113) ja Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti teatisega (tlk 114) oma nõuet. Esitatud tõendid aga ei kinnita konkreetselt tervisehäire( te) tekkimise põhjuseid. Ka asjaolu, et GB`l oli konflikt garaažikooperatiivi XXX juhatusega, ei tõenda moraalse kahju tekkimist VB`l. Tallinna Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna 13.11.2001.a teatisest kriminaalmenetluse alustamise kohta (tlk 115) nähtuvalt tungis I K VB`le ning tekitas talle kehavigastusi. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka AS B tõendiga, töövõimetuslehega ning kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr 2158. Kuivõrd kõnealustest tõenditest nähtuvalt põhjustas VB`le kehavigastusi IK, jääb kohtule arusaamatuks nende tõendite seos VB nõudega NK vastu. Asjaolu, et IK on NK abikaasa, ei ole aluseks NK`lt moraalse kahju hüvitise väljamõistmiseks. VB nõuet ei tõenda ka NK`le väljastatud sularahaarve (tlk 121) ning Kotka Apteegi juhatajale adresseeritud seletuskiri (tlk 122). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et VB ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid piisavalt tõendanud ning sellest lähtuvalt leiab kohus, et vastuhagis esitatud nõue ei ole põhjendatud ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
lg 4 kohaselt peab kohus kogu menetluse kestel tegema kõik endast sõltuva, et asi lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus tegi menetlusosalistele vastavasisulise ettepaneku, ka pärast tunnistajate ülekuulamist, kuid hageja jäi oma nõude juurde. NK on palunud VB`lt välja mõista menetluskulud 11 250.00 krooni, mis koosnevad riigilõivust 1750 krooni ning õigusabi kuludest 9500 krooni. VB on palunud NK`lt välja mõista õigusabi kulud summas 3000 krooni ning riigilõivu 2000 krooni, kokku 5000 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud
sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud
lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel kelle kasuks on otsus tehtud teiselt poolele selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuivõrd kohus jätab nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata, tuleb kummagi poole kohtukulud jätta kummagi poole enda kanda. Osaliselt tühistatud TRK otsus nr.2-05-17742 18.09.2007 Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.