2-06-26540/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 15.06.2007.a., Kentmanni tn 13, Tallinn esindajad 2-06-26540 JL hagi IL vastu elatise nõudes KL ja ML elatise nõudes Hageja: JL(isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja: IL(isikukood XXX, elukoht: XXX) Kohtuistungi toimumise 19.04.2007.a. aeg Kohtuistungil osalejad hageja : JL kostja: IL kostja esindaja Lauri Liiv Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista IL`ilt igakuine elatis poja KL(isikukood XXX) ülalpidamiseks 2400 krooni kuus ja poja ML`i (isikukood XXX) ülalpidamiseks 2400 krooni kuus JL(isikukood XXX) kasuks. alates 01.01.2007.a. kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 28.09.2006.a. esitas JL kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse IL vastu elatise nõudes. Võlgnik esitas 09.11.2006 makseettepanekule vastuväite.09.01.2007.a. esitas JL hagi IL vastu elatise nõudes. Poolte abielu sõlmiti XXXa. Abielust sündisid kaks poega: KL(isikukood XXX) ja ML (isikukood XXX), kes elavad koos emaga aadressil XXX. Kostja IL elab eraldi aadressil XXX. Laste ülalpidamiseks kulutab hageja maksimaalse kokkuhoiu tingimustes umbes 3500 krooni kuus. Hageja soovib elatist ML 3400 krooni kuus ja KL 3000 krooni kuus alates 1 aasta enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista, kuna kostja ei ole rikkunud laste ülalpidamise kohustust. Kostja on maksnud perioodil alates 01.10.2005 kuni 1.10.2006 laste ülalpidamisiks elatist sularahana vähemalt 25 000 krooni. Lisaks elatise tasumisele rahas on IL muretsenud lastele tarbeesemeid ning tasunud elamiskulusid, interneti eest. Lapsed on kuni 2006.a. sügiseni koos JL iga elanud tema tänava korteris nädalavahetustel ja koolivaheaegadel. Kogu abielu vältel ei ole hagejal sissetulekuid olnud ja ta on asunud tööle alles hiljuti. Kostja on nõus maksma elatist 1800,- krooni kummalegi lapsele. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Perekonnaseaduse § 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema , eestkosteasutuse või eestkostja nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtuistungil on leidnud tõendamist, et hageja töötab müüjana ja tema kuupalk on 4000,- krooni kuus, kostja töötab AS-is F E keskmise netopalgaga 13000 krooni kuus, millest kostjale endale kulub 6650 krooni kuus. Igakuisteks kulutusteks on kulunud ema arvutuste kohaselt M 2180,krooni ja K 1950,- krooni (toimiku lk. 25), kuid paremate võimaluste korral kuluks M 6800,krooni ja K 6850 krooni (toimiku lk.55) Kostja on kohtule tõendanud, et on kandnud üle elatist 06.02.2007.a. 8000,- krooni, 19.04.2007.a. 8400,- krooni, kokku 16 400,- krooni. Sotsiaalministeerium on tellinud 2004.aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 14 või üle selle läheb maksma 3210 krooni kuus. Kohus arvestab asjaoluga, et uuring on aastast 2004 ja vahepeal tõusnud elukallidusega ja arvab, et mõistlike vajaduste rahuldamise korral läheb lapse ülalpidamine linnas vanusegrupis üle 14 aasta maksma 4000 krooni . Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning seega tuleks mõlemal vanemal kanda lapse ülalpidamiskuluna 2000 krooni lapsele. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu. Kohus arvestab elatise maksmise alguse määramisel kostja poolt menetlemise ajal tasutud elatist ja asjaolu, et hageja on kulutanud senini M 2180,- krooni (kostja osa 1090,- krooni) ja K 1950,krooni (kostja osa 925,- krooni) TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg.2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt pärast asjas tehtud lahendi jõustumist TsMS § 179 lg.1 alusel väljamõistmisele riigilõiv , mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg.2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.Osaliselt tühistatud otsus nr.2-06-26540 15.06-2007 Põhjendusi on muudetud Tallinna Ringkonnakohtuga Maie Seppo kohtunik 2