KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- augustil 2007.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-27754 Tsiviilasi RS hagi RKvastu põlvnemise tuvastamiseks väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks ja elatise Menetlusosalised ja nende Hageja: RS(i.k XXX, elukoht XXX), hageja esindaja adv. Aleksei Ratnikov (Advokaadibüroo XXX) esindajad Kostja: RK(i.k. XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
- august 2007 RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Lugeda tuvastatuks, et RS XXXa. sündinud poeg JS (sünd registreeritud XXX) põlvneb R K.
- Välja mõista R K igakuiselt elatusraha 2780.- (kaks tuhat seitsesada kaheksakümmend) krooni poja J S , sündinud XXX.a., ülalpidamiseks RS kasuks alates 04.10.2006.a., s.o. hagi esitamisest, kuni XXX.a. s.o. kuni lapse täisealisuseni.
- Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas summas 1800.- krooni täitmisele. kuulub viivitamatult Menetluskulude jaotamine. Jätta R S menetluskulud, s.o. põlvnemise hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõiv, ekspertiisikulu ja hageja esindaja kulu, pooles ulatuses tema enda kanda ja pooles ulatuses R K kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.
- 24.02.1994.a. sündis RSpoeg J S . Isa kohta andmeid J S sünniakti kantud ei ole.
- 04.10.2006.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palus RSvälja mõista R K elatusraha J S ülalpidamiseks igakuiselt 2780.- krooni alates 2005.a. augustist kuni lapse täisealiseks saamiseni..
- Tulenevalt kostja kirjalikust vastusest esitatud hagile ja kohtu selgitustest hagejale (t/l 6162) esitas RS 28.02.2007.a. täiendava hagi RK vastu ja palus esitatud hagis tuvastada, et J S põlvneb R K . Kohus liitis esitatud hagid 8.märtsi 2007.a. määrusega ühte menetlusse.
- Hageja väidetel on kostja temal sündinud poja J S isa, mille tõendamiseks taotles hageja määrata kohtul molekulaar-geneetilise ekspertiisi. Pooled elasid hageja väidetel koos, kuid kooselu lõppes enne lapse sündi.
- Hageja väidetel kostja lapse ülalpidamiseks raha ei anna ja kõik kulud seoses lapse kasvatamise ja ülalpidamisega kannab hageja. Lapse ülalpidamiskulud kuus moodustavad kokku summa 5560.- krooni, millest hageja palub kostjalt välja mõista poole ehk 2780.krooni. Lapse igakuised ülalpidamiskulud koosnevad: a.) söögirahast 1100.- krooni, b.) kulutustest riiete ostmiseks summas 800.- krooni, c) jalanõude ostmiseks 700.- krooni, c.) kulutustest ravimite ja vitamiinide ostmisele summas 150.- krooni, d.) kulutustest hügieenitarvetele 150.- krooni, e.) kultuuriüritustele summas 500.- krooni, f.) maiustuste ja puuviljade ostmiseks summas 200.- krooni, g.) taskuraha 200.- krooni, h.) sidekulud 100.- krooni i.) arvuti kasutamise kulud 70.- krooni, j) transpordikulud 90.- krooni, k) inglise keele ja vene keele kursuste tasu kumbki 50.- krooni. Lisaks nimetatule tegeleb J S rattaspordiga, kus treeninguvarustuse soetamiseks kulub kuus 600.- krooni, jalgrattarent on 100.- krooni ning MTÜ R CFC R õppemaks on kuus 100.- krooni. .
- Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, lapse sünniakti ärakirja, oma palgatõendi AS-st S , CFC R tõendi
- juunist 2006.a., mis tõendab J S i osavõttu rattakooli treeningutest, sotsiaalkindlustusameti tõendi makstavast lastetoetusest, maksekorraldused treeningutasu ja varustuse eest maksmise kohta, maksekorraldused, mis kinnitavad eluasemekulude tasumist hageja poolt KÜ-le , Eesti Energia arvete koopiad elektrienergia eest tasumiseks, AS EMT arved mobiilsideteenuse kasutamise eest, ostutšekid erinevatest kauplustest toidu ja muude tarbekaupade ostmise kohta ja koopiad Simpel-kaartidest. Kostja vastuväited ja põhjendused. Lk 2
(5)- Kostja esialgsete vastuväidete kohaselt hagile ei ole hageja tõendanud, et tema on JS isa. Pärast ekspertiisi läbiviimist ja ekspertiisiaktiga tutvumist võttis RK kirjalikult õigeks hageja nõude põlvnemise tuvastamisest.
- Elatise väljamõistmise nõude lahendamisel palus kostja arvestada sellega, et: a.) tal on kooselust MA sündinud XXX.a. tütar KKK ja XXX.a. sündis nende perre veel teinegi tütar OK. Kostjal on tema laste ja oma elukaaslase ülalpidamise kohustus; b.) perekonna varaline seisund on kehv, kostja palga suurus talle kuuluvas äriühingus on 2000.- krooni, dividende ei ole äriühingu kahjumi ja likviidsuse puudumise tõttu välja võtta võimalik; Kostja taotles vähendada hageja kasuks väljamõistetava elatise suurust PkS § 61 lg 5 alusel alla sama seaduse lõikes 4 sätestatud poole kuupalga alammäära, sest tema teised lapsed jääksid hageja poolt nõutavas suuruses elatise väljamõistmisel varaliselt vähemkindlustatuks.
- Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja KKK ja OK sünnitunnistused, tõendi selle kohta, et ta elab koos oma elukaaslase ja tütar KKK (tõend välja antud enne teise lapse sündi), kostja enda kui OÜ V juhatuse liikme ja ainuosaniku poolt allkirjastatud palgatõendi, et tema töötasu suuruseks kuus on 2000.- krooni ja oma laenu maksete aruande SEB Eesti Ühispangast. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, uurinud poolte poolt kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning kohtu poolt kogutud dokumentaalseid tõendeid – pangakonto väljavõtteid krediidiasutustest, Maksu- ja Tolliameti tõendit kostja maksustatud tuludest 2005.a. ja 2006.a. asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele nii põlvnemise tuvastamise nõudes kui ka elatise väljamõistmise nõudes alaealise lapse ülalpidamiseks.
- Kohus asub seisukohale, et materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on Perekonnaseaduse ( edaspidi PkS ) § 42 lg 2, mille kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldab meest lapse isaks pidada. Kohus leiab, et kuigi Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus põlvnemise asjas seotud kostja poolt hagi õigeksvõtuga, tuleb seda siiski hinnata koos teiste kohtule esitatud tõenditega. Kohtu poolt määratud ja Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Kohtukeemia- ja bioloogia laboratooriumi poolt teostatud ekspertiisiga on tuvastatud, et ühegi uuritud DNA piirkonna alusel ei saa eitada RK bioloogilist isadust JS suhtes, mille tulemusel on eksperdid jõudnud järeldusele, et RK on 99,99993 %-lise tõenäosusega JS isa. Kohus on seisukohal, et eeltoodud hagi õigeksvõtt ja teostatud ekspertiis lubavad kohtul jõuda järeldusele, et J S põlvneb RK.
- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest ning kontrollib ka kas kohtul on alust PkS § 61 lg 5 alusel mõista kostjalt elatist välja hageja kasuks vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast nagu taotles kostja. Lisaks eelpoolnimetatud seadusesätetele juhindub kohus otsuse tegemisel ka PkS § 70 sätestatust, mis reguleerib elatise väljamõistmise korda. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning Lk 3
(5)elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, seega käesoleval ajal alla 1800.- krooni ning PkS § 61 lg 5 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista alla lõikes 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest ja sama seaduse § 70 lg 2 sätestab, et hageja nõudel võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid.
- Kohtuotsuse p-s 12 osundatud seadusesätetest tulenevalt peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel seega arvestama nii lapse vajadustega kui ka vanemate varalise seisundiga. Kohus asub seisukohale, et arvestades hageja poolt esiletoodud hagi põhistusi ja esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad poolte ühise poja ülalpidamiskulusid, samuti seda, et kostja ei ole vaidlustanud lapse ülalpidamiskulutusi, tuleb kostjalt väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda sellest, et lapse põhjendatud ülalpidamiskuludeks kuus kokku on 5560.- krooni. .
- Vanemate varalise seisundi tõendamiseks on kohtu käsutuses järgmised dokumentaalsed tõendid: poolte palgatõendid, kostja pangakontode väljavõtted, tõendid vararegistritest pooltele kuuluva vallas- ja kinnisvara kohta, äriregistri väljavõte, mis kinnitab, et kostja on OÜ V ainuosanik ja juhatuse liige, Maksu- ja Tolliameti teatis, mille kohaselt ei ole RK esitanud 2005.a. ja 2006.a. küll tuludeklaratsioone, kuid samas on OÜ V teinud Maksu- ja Tolliameti andmetel RK väljamakseid 2005.a. 15.300.- krooni ja 2006.a. 18.000.- krooni ja kostja laenu maksete aruanne SEB Eesti Ühispangast, mis tõendab, et kostjal on seisuga 24.10.2006.a. pangalaen 141.744,64 krooni, mida ta igakuiste maksetena pangale tagasi maksab. Hageja palgatõend AS-st S tõendab, et tema keskmise palga suuruseks kolmel viimasel kuul enne hagi esitamist oli 5154,80 krooni. Kostja palgatõend kinnitab, et tema palga suuruseks kuus tema enda äriühingus on 2000.- krooni. Kohus suhtub kriitiliselt kostja enda poolt allkirjastatud ja väljastatud tõendisse, mis peaks tõendama tema töötasu suurust OÜ-s V . Kohus on seisukohal, et nimetatud tõend, mille kohaselt on kostja palga suuruseks umbes pool Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäärast, ei kajasta tegelikke kostja sissetulekuid. Tegelikke kostja sissetulekuid kajastab kostja pangakonto väljavõte SEB Eesti Ühispangast, millest nähtub, et kostja on oma pangakontole teinud tuhandetes kroonides sularaha sissemakseid ning lisaks sellele on kostjal olnud rahalisi vahendeid, et laenata raha veel näiteks F E OÜ-le ja AL ning teistele füüsilistele isikutele, kes kostja pangakontole sularaha sissemaksetega laenu tagasimakseid teostavad. Eeltoodu võimaldab kohtul jõuda järeldusele, et kostja varanduslik olukord ei ole sedavõrd kehv ja tema poolt juhitava äriühingu majanduslik olukord nii halb nagu kostja kohtule näidata püüab. Lisaks eeltoodule kinnitavad poolte varalist seisundit ka kohtu poolt tehtud elektroonilised väljatrükid vararegistritest. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmete kohaselt kuulub kostjale sõiduauto XXX ning kostja elukaaslase MA nimele on registreeritud sõiduauto XXX, mille kasutajaks on samuti kostja. Hageja nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel on kostja omandiks maatulundusmaa XXX ja Lk 4
(5)kostja elukaaslasele MA kuulub korteriomand XXX ning ½ mõttelist osa kinnistust XXX. R S seevastu kuulub vaid korteriomand XXX, see on eluruum kus hageja koos poolte alaealise lapsega elab. Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et käeoleva vaidluse lahendamisel puudub igasugune alus kohaldada kostja poolt taotletud PkS § 61 lg 5 sätteid ja mõista elatis kostjalt välja väiksemas suuruses kui sätestab sama paragrahvi lõige
- Kohus leiab, et kostja varanduslik olukord on piisavalt hea, et kindlustada elamisväärne ülalpidamine kõigile oma kolmele lapsele ja elatis hageja kasuks JS ülalpidamiseks tuleb kostjalt välja mõista hagetavas summas. Tähelepanuta ei saa elatise väljamõistmisel jätta ka asjaolu, et hagejal kui füüsilisel isikul tuleb kohtuotsuse alusel kostjalt saadavalt elatiselt maksta tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu ning ka seda, et Janar Suleimanov on käesoleval ajal juba 13-aastane ning kuni käesoleva ajani ei ole kostja oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud ja last on kasvatanud hageja üksi.
- Lõpuks võtab kohus seisukoha selles kas elatis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest või alates augustist 2005.a. nagu taotleb hageja. Elatise väljamõistmise korda reguleerib PkS § 70 nagu eespool märgitud. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd PkS § 70 lg 1 sätestab, et kohus mõistab elatise välja reeglina alates elatisehagi esitamisest, saab elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ühe aasta eest PkS § 70 lg 2 alusel toimuda vaid erandlike asjaolude esinemisel. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine, mis tagantjärele ei ole võimalik. Kuna käesoleval juhul ei ole hageja esile toonud erandlikke asjaolusid mis saaksid olla aluseks elatise väljamõistmisel tagasiulatuvalt ja hagejal endal oleks tulnud PkS § 50 lg 2 alusel pöörduda kostja vastu kohtusse lapse huvide kaitseks kohe kui kostja rikkus lapse õigust saada temalt elatist, puudub kohtul seaduslik alus mõista elatis kostjalt välja tagasiulatuvalt enne hagi esitamist. Elatis kuulub seega väljamõistmisele alates elatise hagi esitamisest, s.o. alates 4.oktoobrist 2006.a. Menetluskulude jaotamine. Menetluskulude jaotamine.
- Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 164 lg 1 ja lg 2 sätetest. Hageja palus kohtuistungil jätta tema menetluskulud, millisteks on kohtukuluks olev riigilõiv põlvnemise hagi esitamisel ja eksperdikulu ning kohtuväliseks kuluks hageja esindaja kulu, kostja kanda. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et hageja on kasvatanud poolte alaealist last 13 aastat üksi ilma kostja materiaalse toetuseta ja tema varanduslik olukord on kohtuistungil uuritud tõendite kohaselt oluliselt halvem kui kostjal, oleks ebaõiglane jätta hageja menetluskulud ainuüksi hageja kanda nagu sätestab TsMS § 164 lg
- Juhindudes TsMS § 164 lg 2 sätestatust peab kohus põhjendatuks jaotada hageja menetluskulud poolte vahel võrdselt. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kohtunik: Lk 5
(5)