, §174 lg.1, §462 lg.1, §§463-§466 ja §661, kohus määras: Jätta rahuldamata AS x taotlus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kümne
) (RT 49/05-395) 18.ptk. mõtte ja regulatsioonieesmärgi kohaselt toimub menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine menetlusosaliste vahel kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse vormistamise menetlusstaadiumis (§173 lg.1) ning menetluskulude rahaline kindlaksmääramineväljamõistmine alles pärast kohtulahendi jõustumist (§174 lg.1, §177), kusjuures menetluskulude kindlaksmääramise määrus on vaidlustatav (§178). Kohus möönab, et eelnimetatud kord erineb varemkehtinud regulatsioonist, kuid arvestades sellekohase seadusemuudatuse kehtivusaega (enam kui 2 aastat) ning menetlusõiguse üldpõhimõtet, et menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi (
), peab kohus asjakohatuks ja küündimatuks kvalifitseeritud juristi viidet kehtiva õiguse mittetundmisele ja seeläbi menetlustähtaja ennistamise põhjendatusele. Kohtu sellekohase järeldusotsustuse õigsust veenab ka asjaolu, et AS x poolt valitud lepingulised esindajad on varasemates kohtumenetlustes üles näidanud oma ebapiisavaid teadmisi nii materiaal- kui ka protsessuaalõigusnormides. Seega ei loe kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja seisukohta selles, et varemkehtinud seaduse järgi esitatud menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb lugeda kehtiva õiguse järgi kohaselt esitatuks ning seeläbi menetlustähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena.
lg.1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsusega määras kohus lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse, jättes asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud kostja kanda ning fikseerides ka kohtuotsuse selgitustes menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse esitamise korra ja tähtaja. Seega võis ja pidi hageja olema teadlik vastava menetlustoimingu sooritamise õigusest ja –korrast. Kohtuotsus antud tsiviilasjas tehti avalikult teatavaks 07.03.2007.a. ning toimetati hageja lepingulisele esindajale kätte. Kuna kostjale toimetati kohtuotsus kätte 29.03.2007.a., hakkas nimetatud tähtajast kulgema otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg (
Kumbki pooltest otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud, mistõttu kohtuotsus jõustus 30.04.2007.a. ning sellest tärminist hakkas kulgema menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse kohtule esitamise tähtaeg.
lg.1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Kuna kehtiv seadusandlus ei nõua jõustunud kohtuotsuse kohtu poolt menetlusosalistele väljastamist, on põhjendamatud hageja lepingulise esindaja viited jõustunud kohtuotsuse ärakirja mittekättesaamise kohta. Kohtuotsus avalikustati Kohtulahendite Registris (KIS) 13.06.2007.a. ja oli avalikult kõigile (s.h. hagejale) kättesaadav. Kohus leiab, et seadusandja poolt võimaldatud 30 päeva pikkune menetlustähtaeg on piisav menetlustoimingu nõuetekohaseks sooritamiseks ning kuna ka kohus hilines jõustunud otsuse avalikustamisega, oleks aktsepteeritav menetlustähtaja ennistamine ajaperioodi suhtes, mil kohus oli viivituses otsuse avalikustamisega. Eelnimetatud tähtaeg lõppes 13.07.2007.a., kuid hageja lepinguline esindaja on esitanud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse kohtule alles 22.10.2007.a. /tl.56/. Kohus leiab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat kvalifikatsiooni (magistrikraadiga jurist) ja –kogemusi (nn. „masshagid“) ning esindusõigussuhet (õigusabileping sõlmitud hageja ja inkassofirma vahel) ja soovitava teabe hankevõimalusi (KIS), on ebamõistlik ja põhjendamatu lugeda tähtaja möödalaskmine mõjuvaks. Eeltoodud põhjustel leiab, kohus, et antud juhul puudusid hagejal mõjuvad põhjused, mis takistanuks tal menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse tähtaegset esitamist, mistõttu hageja lepingulise esindaja taotlus menetlustähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Aare Kaldma kohtunik 04.03.2008.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.