KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-130 Haldusasi Evore AS (registrikood 10078612) kaebus Haapsalu

§ 11lg 31 p 5).

1. Saata määruse ärakiri kaebuse esitaja esindajale Villu Otsmannile ja Haapsalu Linnavolikogule. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates, lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ASJAOLUD:
2. Haapsalu Linnavolikogu 21.12.2007 otsusega nr 175 „Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiride kooskõlastamine“ nõustuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekuga ning kooskõlastati Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiripunktide koordinaadid. Sama otsusega tunnistati kehtetuks Haapsalu Linnavolikogu 26.05.2004 otsusega nr 105 antud akvatooriumi piiride kooskõlastus alates Vabariigi Valitsuse korralduse, millega muudetakse kehtivaid koordinaate, jõustumisest.
3. Evore AS esitas 21.01.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Haapsalu Linnavolikogu 21.12.2007 otsuse nr 175 tühistamist. Kaebuse kohaselt on akvatooriumi piiride vähenemisega tegemist kaebaja kavandatud tuludevõimaluse äravõtmisega, mis võib viia sadamategevuse lõpetamisele. Kui valitsus uute piiridega akvatooriumi kinnitab, väheneb hooajaks 2008 kaebaja akvatooriumi vähenemisega tagalahel olemasolevate kaikohtade arv kaebaja kaikohtade võrra ning see võib viia halvimal juhul sadama sulgemiseni. Kaebaja leiab, et ta on vaidlustatud Haapsalu Linnavolikogu 21.12.2007 otsuse nr 175 tagajärjel sattunud 1 ebamäärasesse olukorda, kus puudub selgus kas lähtuda kehtivatest akvatooriumi piiridest või uutest kooskõlastatud piiridest. KOHTU PÕHJENDUSED:
4. Kohus leiab, et Evore AS kaebuse menetlusse võtmisest tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 31 p 5 alusel keelduda ja kaebus tuleb kaebuse esitajale tagastada. Vastavalt

§ 11

lg 31 p-le 5 halduskohus tagastab kaebuse, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. 4.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Sama lõike teise lause kohaselt võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemaolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

§ 7

lg 1 teine lause ei anna õigust pöörduda halduskohtusse, kui isikul puudub selleks põhjendatud huvi. Seega lähtub Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab ning, kui vaidlustatud haldusakt või toiming kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku või kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla kaebuses märgitud põhjendatud huvi, puudub isikul kaebeõigus.

1. Sadamaseaduse (SadS) § 4 lg 2 kohaselt meresadama akvatooriumi piirid määrab majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepaneku ja kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse alusel Vabariigi Valitsus. Nimetatud sättest tuleneb, et lõpliku otsuse tegija on Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus on 02.02.2007 korraldusega nr 71 määranud Suur-Holmi sadama akvatooriumi piirid. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. Nimetatud korraldus on tänase päevani kehtiv, keegi ei ole seda kehtetuks tunnistanud ega tühistanud ning puuduvad muud Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 sätestatud kehtetuse ja HMS § 63 sätestatud tühisuse alused.
2. Haapsalu Linnavolikogu 21.12.2007 otsusest nr 175 nähtub, et Haapsalu Linnavalitsus pöördus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole taotlusega teha ettepanek Vabariigi Valitsuse korralduse muutmiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 05.12.2007 kirjaga nr 5-1/10174 tegi ettepaneku nihutada Suur-Holmi sadamale Vabariigi Valitsuse 02.02.2007 korraldusega nr 71 eraldatud akvatooriumi piiripunkte nr 2 ja 3 kalda poole. Piiripunktide muutmine on kooskõlastatud Veeteede Ametiga. 20.12.2007 on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitanud täiendava ettepaneku viia Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiri koordinaatidesse sisse täiendav täpsustus.
3. Tallinna Halduskohus on 04.10.2006 jõustunud kohtuotsuses haldusasjas nr 3-04-192 (Evore AS-i kaebuses majandus-ja kommunikatsiooniministri kohustamiseks Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemiseks Haapsalus Westmeri 3 asuva akvatooriumi piiride määramiseks) asunud järgmisele seisukohale: „Sadama akvatooriumi piirid määrab kindlaks Vabariigi Valitsus otsusega ja kaebajal on võimalus tema õiguste rikkumise korral alustada kohtuvaidlust. Kaebuses on ekslikult käsitletud majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.06.2004.a vastust kaebajale eelhaldusakti välja andmata jätmisena. Majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepaneku näol Vabariigi Valitsusele on tegemist menetlustoiminguga.“ Nimetatud haldusasjas oli üheks pooleks Evore AS ja seda otsust vaidlustatud ei ole. Seega on kaebuse esitaja 2 nõustunud varasemas kohtuasjas kohtu käsitlusega, et majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepaneku näol Vabariigi Valitsusele on tegemist menetlustoiminguga. Kuna kohalik omavalitsus ei tee lõplikku otsust, vaid annab kooskõlastuse akvatooriumi piiride määramiseks, siis kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse näol on tegemist samuti menetlustoiminguga.
4. Haapsalu Linnavolikogu 21.12.2007 otsuses nr 175 on märgitud, et otsuse näol on tegemist HMS §-s 16 sätestatud kooskõlastusega, mis oma iseloomult on toiming, millega ei tekitata, muudeta ega lõpetata isiku õigusi ega kohustusi. HMS § 16 lg 1 kohaselt, kui taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust ja seda ei ole antud, edastab haldusorgan taotluse koopia koos dokumentidega teisele haldusorganile, näidates ära tähtaja, mille jooksul tuleb teha otsus kooskõlastuse andmise kohta või esitada arvamus. Taotleja võib ise korraldada kooskõlastuse või arvamuse saamise, kui see on menetluse kiiruse ja ökonoomia huvides vajalik. Nimetatud sätte eesmärk on käsitleda kooskõlastusi kui asutustevahelist asjaajamist, mitte kui menetlusosalistele suunatud (eel-) haldusakte. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui teine haldusorgan ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse kooskõlastus antuks. Seega kooskõlastus on konkreetses asjas põhiorganile siduva jaatava või eitava seisukoha väljendamine. Sellise juhtumiga on tegu eelkõige siis, kui haldusakti andmisest keeldumise alusena on nimetatud kooskõlastuse andmisest keeldumine, samuti võib selline kohustuslikkus olla muul viisil õigusaktis sätestatud. Käesoleval juhul ei ole seadusandja SadS §-s 4 sätestanud kooskõlastuse siduvust lõpliku otsustuse suhtes. Seda seisukohta kinnitab ka Tallinna Halduskohtu 04.10.2006 otsuses haldusasjas nr 3-04-192 esitatud arvamus: „Kohus nõustub, et majandus- ja kommunikatsiooniminister ei ole seotud sadama akvatooriumi piiride kindlaksmääramist taotleva isiku ega ka mitte vastava kohaliku omavalitsuse nägemusega kõnealuse sadama akvatooriumi piiridest, kuivõrd sadama akvatooriumi piiride määramisel tuleb arvestada ka kaalukate avalike huvidega, näiteks laevaliikluse ohutusega.“
5. Teise haldusorgani seisukoht kooskõlastuse vormis, ei ole iseseisvaks haldusaktiks. Ta ei evi väljapoole suunatud mõju ega too vahetult kaasa õigusi või kohustusi väljapool seisvatele isikutele. Vaatamata sellele, et menetluses osaleb ka teine haldusorgan, jääb vastutus õiguspärase haldusakti andmise eest menetlusosaliste ees ikkagi lõppotsustajale, kes ei saa oma tegevuse õigustusena toetuda teise haldusorgani kooskõlastuse olemasolule. Kooskõlastus ei välista uurimisprintsiibist tulenevat haldusorgani kohustust välja selgitada kõik asjas tähtsust omada võivad asjaolud.
6. Riigikohtu halduskolleegium on 12.01.2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-72-05 p 10 asunud seisukohale: /.../ akvatooriumi piiride määramine ja kooskõlastamine on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniline volitus /…/. Riigikohtu halduskolleegium on 10.06.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-38-03 p 22 asunud seisukohale /.../ kooskõlastuse andmine ei saanud seisneda pelgalt kasutusloa olemasolu konstateerimises. Käesoleval juhul teeninuks kooskõlastuse andmine kui menetlustoiming oma eesmärki vaid juhul, kui selle andja oleks võrrelnud kasutusloas sätestatud ehitise sihtotstarvet ja kauplemisloa taotluses märgitud teenust, mille osutamist soovitakse, ning andnud selle võrdluse tulemusena sisulise seisukoha teenuse osutamise sobivusest selles ehitises. /…/ Riigikohtu halduskolleegium on 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 p 4 asunud seisukohale /…/ Pealegi ei kujuta kooskõlastused endast iseseisvaid haldusakte, vaid toiminguid ehitusloa andmise menetluses. Ehitusloa vaidlustamisel on vaidlustatud ka kooskõlastusi, seetõttu ei saa pelgalt kooskõlastuse andmise fakt tagada ehitusloa õiguspärasust. /…/ Seega on riigikohus oma varasemates lahendites asunud seisukohale, et kooskõlastuste puhul on tegemist menetlustoimingutega. 3
7. Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Vastutus õiguspärase haldusakti väljaandmise eest lasub lõplikul otsustajal, kes on kohustatud välja selgitama kõik olulised asjaolud, kohaldades sealjuures vajadusel uurimispõhimõtet. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus seisukohal, et käesolev kaebus on esitatud ennatlikult. Haldusmenetluse praeguses etapis ei riku Haapsalu Linnavolikogu 21.12.2007 otsus nr 175 kaebuse esitaja õigusi ning Evore AS-l puudub subjektiivne õigus halduskohtu kaudu haldusmenetluse selles staadiumis menetlustoimingut vaidlustada. Eeltoodut arvestades ei saa Evore AS-l ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust ning kaebus tuleb

§ 11lg 31 p 5 alusel tagastada.

12. Kuna kohus tagastab Evore AS kaebuse, siis puudub vajadus Evore AS esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamise järele. Seega tuleb Evore AS esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata. 13.

§ 84

lg 4 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu § 11 lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Aili Maasik Kohtunik 4