) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja enda kohustusi ei täitnud.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt
lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel on sõlmitud rendileping, mille alusel kostja rentis hagejalt seadmeid, kohustudes nende kasutamise eest tasuma vastavalt lepingule ning tähtaegselt tagastada.
sätestab üürilepingu mõiste, millega üks isik (üürileandja) kohustub andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. 2 2-05-19573
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist 0,15% päevas. Hageja palub viivist välja mõista 10 045.82 krooni.
lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma hagejale üüri summas 1 440 krooni, haldustasu 3,45 krooni korteri üldpinna ruutmeetrilt ühes kalendrikuus ning tasu tarbitud kommunaalteenuste eest.
Kostja enda kohustusi ei täitnud.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Kooskõlas 01.01.2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Käesolevas asjas on hageja palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna (kohtukuluna) hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1 750 krooni. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1 750 krooni. Merike Varusk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.