2-07-27360/3

2-07-27360 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-27360 Tsiviilasi AS EMT hagi Eduard Grigorjan vastu 5443,96 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende - hageja: AS xxx (registrikood xxx; asukoht xxx) esindajad - hageja lepinguline esindaja: Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS; asukoht Rävala pst 5, Tallinn 10143) - kostja: xxx (isikukood xxx; xxx) - kostja lepinguline esindaja: Ilja Santašev (Lotuse Õigusabi OÜ; asukoht Väike-Ameerika 8-114, Tallinn 10129) Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2008.a; kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest
3. veebruaril 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4. juulil 2007.a Harju Maakohtule saabunud hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja põhivõla summas 2722,48 krooni ja viivise 2721,48 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
5. oktoobril 1997.a liitumislepingu (edaspidi leping), mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr 9801594222, 9712498935, 9711433809 ja 9710379420 kokku summas 3572,90 krooni. Enne hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud kokku 500 krooni, seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlg 2722,48 krooni, mis on kostja poolt tasumata. Hageja on põhivõlgnevuse arvestamisel jätnud tähelepanuta arvetel kajastatud viivise. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas kostjat tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani
6. juuli 2007.a. Kostja on olnud viivituses 3387 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 46 097,07 krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,5%/päevas x 2722,48 krooni = 13,61 krooni/päevas; 13,61 krooni x 3387 päeva = 46 097,07 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 2721,48 krooni. Hagiavalduses teatab hageja TsMS § 363 lg 1 p-st 4 lähtudes, et on nõus asja kirjaliku menetlusega ning ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kirjalikus vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. 04.12.2007.a esitatud kirjalikus vastuses on kostja leidnud, et hagis esitatud nõuded on aegunud ning taotlenud kohtult aegumise kohaldamist. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1 on nõude aegumistähtaeg kolm aastat ja see on möödunud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 2 kohaselt arvestatakse nõuete puhul, mille aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt lühem kui enne
7. juulit 2002.a kehtinud seaduse kohaselt, tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
8. juulist 2002.a. Seega oli hagejal viimane tähtaeg kohtu poole pöördumiseks
9. juunil 2005.a. TsÜS § 142 lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kostja palub jätta kohtul hageja nõude selle aegumise tõttu rahuldamata. Kostja on oma kirjalikus vastuses teatanud nõustumisest kirjaliku menetlusega. MENETLUSE KÄIK
10. jaanuaril 2008.a tsiviilasjas tehtud määrusega otsustas kohus vastavalt TsMS § 403 lg-le 1 2 lahendada asi kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused kohtule 20 päeva jooksul arvates nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. Samuti märkis kohus määruses, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu 20 päeva pärast dokumentide ja taotluste esitamise tähtpäeva möödumist.
11. jaanuari 2008.a kohtumäärus on nii hageja kui kostja esindajale kätte toimetatud
12. jaanuaril 2008.a. Täiendavaid dokumente ega avaldusi pooled määruses antud tähtaja jooksul kohtule esitanud ei ole. Tulenevalt TsMS § 452 lg-st 4 tuleb otsus kohtu poolt avalikult teatavaks teha 20 päeva jooksul pärast asja arutamise viimast istungit või kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Puudub vaidlus selles, et kostja on sõlminud hagejaga
13. oktoobril 1997.a lepingu, mille alusel viimane osutas kostjale teleteenust. Kostja kohustus nimetatud teenuse eest tasuma. Hageja esitas kostjale arved 9801594222, 9712498935, 9711433809 ja 9710379420 kokku summas 3572,90 krooni. Enne hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud kokku 500 krooni, seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlg 2722,48 krooni, mis on kostja poolt tasumata. Kohtu hinnangul on hagis kostja vastu esitatud nõuded aegunud. Kohus nõustub selles osas üldjoontes kostja poolt esitatud põhjendustega. Vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 1 kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne
14. juulit 2002.a tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg-st 2 tuleneb, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
15. juulit 2002.a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
16. juulist 2002.a. Käesoleval juhul on hageja väidetavad nõuded tekkinud enne
17. juulit 2002.a. Asja materjalidest nähtuvalt muutus viimane osa hageja poolt esitatud põhinõudest sissenõutavaks
18. veebruaril 1998.a, mis oli kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtaeg. Enne
19. juulit 2002.a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega kuulub käesoleval juhul kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 2, mille kohaselt on hageja nõude aegumistähtaeg kolm aastat, mis hakkas kulgema
20. juulil 2002.a. Hageja nõue summas 2722,48 krooni kostja vastu aegus
21. juulil 2005.a. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub vastavalt TsÜS §-s 144 sätestatule ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Hagi on kohtule esitatud
22. juulil 2007.a. Seega olid lepingu alusel esitatud nõuded hagi esitamise hetkeks aegunud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 2 võib kostja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui kohus on tuvastanud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile 3 muid vastuväiteid (vt nt: Riigikohtu
23. detsembri
24. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02, p 19). Lähtudes eeltoodust ei analüüsi kohus käesolevas otsuses hageja esitatud väiteid hagi esemeks olevate nõuete olemasolu ja suuruse kohta ning jätab hindamata sellega seonduvad tõendid. Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK 4