KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-34829 Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märtsil 2008, Jõhvis kell 14.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi J S ’i ha

) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealiseks saanud lapsel

§ 61lg 2 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

9.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (½ ) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2007.a. on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ on 1800 krooni; 2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni).

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (

§ 61

lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu (p 1), lapsel on piisav sissetulek (p 2) või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud (p 3). 10. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud, et kuna

§ 61

lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas vajadusi eraldi tõendama. Kui hageja nõuab elatist miinimummääras, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust. Hageja taotleb elatist miinimummääras, kostja sisuliselt ei vaidle vastu elatise väljamõistmisele, vaid elatise summale, seega on poolte vahel vaidlus ainult elatise 2 summa osas.

§ 61

lg 5 ja 6 sätestavad asjaolud, mil on võimalik elatist vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumsuuruse.

1. Kostja on esitanud kohtule oma kahe alaealise lapse 22.01.1998 sündinud I S’i ja 21.01.2003 sündinud A S sünnitunnistused. Kostja on esitanud kohtule palgatõendi seisuga oktoober 2006 kuni september 2007, mille kohaselt kostja on saanud tasu 12 kuu jooksul summas 100 418 krooni, jagades saadud summa 12 kuuga saame 8368,16 krooni, jagades saadud summa nelja inimese vahel (kostja, hageja ja kostja kahe alaealise lapse vahel) saame igaühe osa suuruseks 2092,04 krooni. Samas tuleb arvestada ka asjaoluga, et kostja kahel alaealisel lapsel on ema, kellel lasub pool nende laste ülalpidamiskohustusest. Seega kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine miinimumsummas. Kohus selgitab kostjale, et asjaolude muutumisel on kostjal õigus pöörduda kohtu poole väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks.
2. Juhindudes eeltoodust kohus rahuldab hagi. IV Menetluskulud
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 ja 3 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
4. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine aluseid menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik 3