← Eesti

2-07-51833/3

Obsah (5)§ 177§ 174§ 175§ 178§ 466

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluskulude kindlaksmääramine Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Jõustunud kohtulahend nr 2-07-51833 MTÜ Eesti Liik

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused

  1. Tsiviilasja menetluskuludes välja mõista Toomas Abermannilt menetluskulu 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni Lindorff Eesti AS (konto nr 17000034108 Nordea Pangas) kasuks (selgitusse märkida toimiku nr 4232260). Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
  2. Seoses menetluskulude määruse tegemisega toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Selgitused kohtumääruse täitmises ja edasikaebamises
  3. Selgitada: 3.1

§ 177

lg 3 kohaselt võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes; täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest; 3.2 kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Kohtus on jõustunud kohtulahend, milles on jaotatud menetluskulud. Kohtulahendi kohaselt on menetluskulude kandjaks kostja. Hageja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude hüvitamiseks. Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid: 1) tasutud riigilõiv 250 krooni, mis nähtub maksedokumendist; 2) kulutused õigusabile 1 464.15 krooni, mis nähtub õigusabi kulutuste arvestusest. Kohus on saatnud hageja avalduse koos lisadega kostjale. Kostja kohtu määratud tähtajaks hageja avaldusele ei vastanud. Kohtu põhjendused

§ 174

kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja (

§ 175lg 1).

Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja õigusabikulud 1 464.15 krooni ei ole vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud ajale ja asja keerukuse astmele. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrusega nr 306 on vastavalt

§ 175

lg-le 3 kehtestatud tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmääraks hagihinna kuni 5 000 krooni puhul on 2 500 krooni. Arvestades asjaolu, et nähtuvalt tsiviilasjast on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse koostamisega ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud õigusabi kuluks 1 000 krooni. Arvestades hageja esitatud menetluskuludele määramise avalduses märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente, teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistanud ulatuses, millest lähtudes tuleb välja mõista kostjalt menetluskulu kokku 1 250 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (

§ 177

lg 1).

§ 178

lg 2 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata; muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (

§ 466lg 3).

Kuna menetluskulude kindlakstegemise määruses ei ületa kaebuse hind 3 000 krooni ja selle peale ei saa edasi kaevata, siis jõustub määrus selle kättetoimetamisega menetlusosalistele. Toomas Lillsaar Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.