TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-2374 Otsuse kuupäev 03.märts 2008 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Benno Milvek´i kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Valga osakonna pensionikomisjoni 07.09.2007.a otsuse nr 1684 tühistamiseks ja avalik-õigusliku suhte kindlakstegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 12.02.2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Benno Milvek; Vastustaja Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet, esindaja Kaja Oksa. Resolutsioon 1.Rahuldada kaebus osaliselt.
- Lugeda tõendatuks, et Benno Milvek töötas ajavahemikel 09.04.1974 kuni 11.01.1978 ja 14.12.1978 kuni 28.04.1983 Valga KEK-is müürsepana müürseppade brigaadis (loetelu 2 kood 12680). Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Benno Milvek esitas 15.08.2007.a Tartu Pensioniameti Valga osakonnale taotluse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 alusel, (loetelu 2), kuna ta on töötanud Elva Metsamajandis raietöölisena, Valga Kolhooside Ehituskontoris (KEK) müürsepana ja töödejuhatajana ning Ljahhovi nimelises kolhoosis ehitustööde juhatajana. 1 Valga osakonna pensionikomisjoni 07.09.2007.a otsusega nr 1684 jäeti B. Milvek´i avaldus rahuldamata, kuna B. Milvek´il puudub soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalik tööstaaž 12 aastat ja 6 kuud. Pensioniameti otsuses loeti tõendatuks B. Milvek´i töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigustandvatel ametikohtadel 4 aastat 6 kuud ja 13 päeva. Komisjon ei lugenud Elva Metsamajandis raietöölisena töötamist soodusstaaži hulka, kuna ei nähtunud, et Elva Metsamajand oleks metsavarumisega tegelev asutus ja et B.Milvek oleks täistööajaga töötanud raietöölisena. Soodusstaaži hulka ei arvatud ka töötamist Valga KEK-is ehitusbrigadirina, kuna selline ametinimetus ei ole loetelus nr1 ega loetelus nr
- B. Milvek esitas 22.11.2007.a Tartu Halduskohtule Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Valga osakonna pensionikomisjoni 07.09.2007.a otsuse nr 1684 peale kaebuse. Kaebuse põhjendused ja taotlus B.Milvek palub Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Valga osakonna pensionikomisjoni 07.09.2007.a otsuse nr 1684 tühistamist täies ulatuses ja soodustingimustel vanaduspensioni väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 15.08.2007.a. B. Milvek leiab, et pensioniamet luges ebaõigelt tema soodustingimustel vanaduspensionile õigustandvatel ametikohtadel töötamise aega. Kaebuses selgitab B. Milvek, et töötas: 1) 17.07.1967.a – 08.01.1968.a müürsepana (tõendatud arhiiviteatisega), 2) 08.01.1968.a - 31.12.1969.a raietöölisena Elva Metsamajandi Pikasilla metskonnas ning Elva Metsamajandi üheks tegevusalaks oli metsavarumine, 3) 27.12.1971.a - 08.04.1974.a müürsepana Valga KEK-is, 4) 09.04.1974.a - 11.01.1978.a ehitusbrigadirina, 5) 12.01.1978.a - 13.12.1978.a töödejuhatajana, 6) 14.12.1978.a - 28.04.1983.a ehitusbrigadirina, 7) 03.05.1983.a - 04.09.1984.a ehitustöödejuhatajana Ljahhovi nimelises kolhoosis. B. Milveki seletuste kohaselt ei olnud ta ehitusbrigadirina töötamise ajal müürsepa tööst vabastatud. Müürsepa töö oli pidev töö. Brigaadis oli 6-7 inimest, kes tegid ühesugust tööd. Brigadirina tuli teha sama tööd, mida tavaline müürsepp. Brigadirina lisandus kohustus ehitusplatsi korrashoiu ja tööde organiseerimise osas. Palka sai ta tükitöö alusel, millele lisandus brigadiri töö eest teatud protsent. Brigadiri lisatasu ei makstud, kui brigaad plaani ei täitnud. Vastustaja seisukoht Tartu Pensioniamet on seisukohal, et Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Valga osakonna pensionikomisjoni 07.09.2007.a otsus nr 1684 on õige ja seadusandlusega kooskõlas. B. Milvek´i avalduse lahendamisel lähtus pensioniamet B. Milvek´i tööraamatust, Valga Maaarhiivi 28.02.2007.a arhiiviteatisest nr 18-7-5.12/1130, Ajalooarhiivi 08.02.2007.a arhiiviteatisest nr 18-7-2.7/07/1174 ja B. Milvek´i 24.08.2007.a Tartu Pensioniameti Valga osakonnale esitatud selgitusest. Eelnimetatud dokumente ja B. Milvek´i seletusi kogumis hinnates luges pensioniamet tõendatuks B. Milvek´i töötamise soodustingimustel vanaduspensionile õigustandvatel ametikohtadel kokku 4 aastat 6 kuud ja 13 päeva. Seega 2 puudus Valga osakonna pensionikomisjonil võimalus B. Milvek´i pensioniavalduse rahuldamiseks. Pensioniamet on kohtule antud kirjalikus vastuses seisukohal, et juhul kui tunnistajate ütlustega leiab tõendamist asjaolu, et ehitusbrigadirina töötamise ajal Valga KEK-s oli B. Milvek tegelikult müürsepp, kes püsivalt töötas müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürseppade lülis, oleks B. Milvek´il koos eelnevalt tõendatud soodusstaažiga soodustingimustel vanaduspensionile õigustandvat staaži kokku 12 aastat ja 8 kuud. Sel juhul ei ole vajalik kaebajal tõendada Elva Metsamajandis raietöölisena töötamist soodusstaaži saamiseks. Tööraamatu kannetest ei nähtu, et B.Milvek oleks Valga KEK-s töötanud üheaegselt brigadiri ja müürsepana, seda ei kinnita ka Valga Maa-arhiivi 28.02.2007 arhiiviteade. Soodusstaaži hulka ei arvata töötamist ehitusbrigadirina, kuna sellist nimetust loetelus nr1 või 2 ei ole. Vastustaja on seisukohal, et juhul kui tunnistajate ütluste alusel leiab tõendamist, et B. Milvek töötas Valga KEK-is müürsepana ja et tal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, ei ole õige Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Valga osakonna pensionikomisjoni 07.09.2007.a otsust nr 1684 tühistada. Tuvastatud asjaolude puhul on tegemist uute asjaoludega, mida pensioniamet ei saanud arvestada otsuse tegemise hetkel. Ka ei ole B. Milvek oma kaebuses vaidlustanud pensionikomisjoni otsuse põhjendusi, vaid avaldab soovi tunnistajate ütluse alusel tõendada pensionile õigust andvaid asjaolusid. Pärast pensionikomisjoni otsuse tegemist tuvastatud uute asjaolude ja esitatud dokumentide alusel saab pensioniamet teha uue otsuse alates päevast, mil isik vastavasisulised dokumendid ja avalduse pensioniametile esitab. Kohtuistungil on vastustaja seisukohal, et tunnistajate ütlustega on leidnud tõendamist asjaolu, et B.Milvek töötas alates 1971 aastast täistööajaga müürsepana müürseppade brigaadis, millest piisab soodustingimustel pensioni saamiseks. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (SVPS) § 1 punkti 1 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel. Eelnimetatud tingimuste olemasolu korral on isikul õigus pensionile kümme aastat enne RPKS § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. SVPS § 1 punkti 2 alusel on soodustingimustel vanaduspenisonile õigus isikul, kes on töötanud muudel tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik- või pensionikindlustusstaaž, millest 3 vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Neil juhtudel on õigus pensionile minna viis aastat enne pensiõiguslikku vanusesse jõudmist. Õigus soodustingimustel vanaduspensionile loetelu nr 2 järgi tekib isikul 58- aastaselt, kaebuse esitaja jõudis sellesse vanusesse 21.01.2006.a . Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.
- a määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid, sealhulgas tööraamat, pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Antud juhul on olemas nii tööraamat kui ka arhiiviteatised, kuid kaebaja väitel ei vasta nendes dokumentides märgitud ametinimetused tegelikult tehtud töödele. Kaebaja ei vaidlusta tööraamatu kandeid ajaliselt ehk ei vaidlusta üldist tööstaaži, vaid seda, et kanded tööraamatus on ebatäpsed, millised ei anna tal võimalust saada soodustingimustel vanaduspensionile. Loetelu nr 2 peatüki XVII järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus müürsepal, kes püsivalt töötab müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis (kood 12680) . Seega on antud asjas vajalik eelkõige kindlaks teha, kas Benno Milvek töötas ajavahemikel 09.04.1974 – 11.01.1978; 14.12.1978 – 28.04.1983 Valga KEK-s täistööajaga müürsepana müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis. Tööraamatu kannete kohaselt töötas ta neil perioodidel ehitusbrigadirina. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja seletuse ning tunnistajate Enno-Jüri Uhtjärve ning Raivo Saidla ütlustega on tõendatud, et Benno Milvek töötas vaidlusalustel perioodidel täistööajaga müürsepana müürseppade brigaadis, milline aeg tuleb lugeda soodusstaaži hulka. Mõlemate tunnistajate ütluste järgi töötas B.Milvek müürseppade brigaadis, täites tööpäeva ulatuses müürsepa kohustusi. Brigadiri töö ei olnud tegelikkuses müürsepa tööst erinev, ka brigadir sai tükitöö palka müürsepa töö eest, millele lisandus brigadiri tasu. B.Milvek määrati brigadiriks, kuna tal oli V kategooria ning ta oli kogemustega töötaja. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütluste tõepärasuses, kuna mõlemad tunnistajad töötasid kaebuse esitajaga Valga KEK-is samaaegselt, puutudes kaebuse esitajaga tööalaselt vahetult kokku. E.-J.Uhtjärv töötas sel ajal Valga KEK-is töödejuhatajana, R.Saidla kraanajuhina. Asjaolu, et kaebuse esitaja töötas tegelikult müürsepana tõendavad ka kaebuse esitaja poolt esitatud töötasu arvestuslehed (tlk.11-13), millest nähtub, et B.Milvek on saanud palka tükitöö eest, millele on lisandunud brigadiri tasu, lisaks muud tasud (preemia, vanadustasu, akordpalk). Nähtuvalt Valga Maa-arhiivi teatisest (tlk.7-9) ei ole vaidlusalusel perioodil kaebuse esitaja ametinimetus olnud ühtne. Nii on juhataja käskkirjades märgitud kaebaja ametinimetuseks: ehitusbrigaadi brigadir, müürsepp-brigadir, töödejuhataja (seda ka 1979 aastal, ajal, kui kaebaja oli tööraamatud järgi ehitusbrigadir), troppija. Seega ei ole õige soodusstaaži arvestamisel lähtuda ainult tööraamatu kannetest, kuna need ei sisalda kõiki andmeid, mis oleksid kooskõlas loetelu nr 1 või 2 tingimustega. Kohtuistungil leidis ka vastustaja esindaja, et tööraamatuga ja tunnistajate ütlustega on tõendatud B.Milveki töötamine Valga KEK-s alates 1971 aastast püsivalt müürsepana ning sellest staažist piisab soodustingimustel pensioni saamiseks. Arvestades eeltoodut loeb kohus tõendatuks, et Benno Milvek töötas perioodidel 09.04.1974 kuni 11.01.1978 ja 14.12.1978 kuni 28.04.1983 Valga KEK-s müürsepana müürseppade 4 brigaadis, millist aega saab lugeda soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. Kaebuses on taotletud vaidlustatud Tartu Pensioniameti Valga osakonna pensionikomisjoni otsuse nr 1684 tühistamist. Vastustaja on esitanud seisukoha, et komisjoni otsus on õiguspärane, kuna on tehtud otsuse tegemise ajaks esitatud dokumentide alusel ning et tehtav kohtuotsus on uus asjaolu ning et kui kaebaja oleks tulnud staaži aluseks olevat fakti tuvastama pensioniametisse, siis oleks tal õigus saada pensioni avalduse esitamise ajast. Sellest järeldub, et kui pensionikomisjon ei oleks oma otsust teinud, siis võiks kaebaja saada pensioni esialgse avalduse esitamise ajast. Kuid kohtule pole esitatud ühtegi tõendit, et vastustaja oleks enne komisjoni otsuse tegemist selgitanud taotlejale, et tal on võimalik vajalikku juriidilist fakti tuvastada kohtus. Peale tööraamatu ja muude dokumentide oli kaebajal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, juhul kui dokumendid ei tõendanud või ei saanudki tõendada asjaolusid, millest sõltub pensioni määramine. Arvestades eeltoodut kuulub vaidlustatud pensionikomisjoni otsus nr 1684 tühistamisele. Kohus ei saa oma otsuses märkida, millisest ajast tuleb määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspension, kuna vaidlustatud otsuses antud asjaolu puudub, st kohtueelselt vaidlus selles osas puudub. Vanaduspensioni määramise õigus on pensioniametil, mitte kohtul. Seega ei saa kohus vastustajalt välja mõista soodustingimustel vanaduspensioni tagasiulatuvalt s.o 15.augustist 2007, nagu kaebaja on taotlenud. Eda. Muts kohtunik 5