on kahju tekitanud isik kohustatud täies ulatuses hüvitama kannatanu isiksusele või varale tekitatud kahju.
alusel hagi rahuldamiseks peab kohus tuvastama kahju olemasolu, tekkinud kahju ja kahju tekitanu teo vahelise põhjusliku seose, kahju tekitanu teo õigusvastasuse ja kahju tekitanu süü.
lg 2 järgi vabaneb kahju tekitanu kahju hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi.
järgi organisatsioonid ja kodanikud, kelle tegevus on seotud suurema ohuga lähikonnale (transpordiorganisatsioonid, tööstusettevõtted, ehitused, autovaldajad jt.) on kohustatud hüvitama suurema ohu allika poolt tekitatud kahju, kui nad ei tõenda, et kahju tekkis vääramatu jõu või kannatanu tahtluse tagajärjel. Kohus tuvastas, et Narva Linnakohtu 18.05.1998.a otsusega, mis jõustus 06.10.1998.a. mõisteti N…S… süüdi KrK § 204 lg 1 järgi. Hagi esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 94 lg 3 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas teo tsiviilõiguslikele tagajärgede asja läbivaatavale kohtule kohustuslik küsimustes, kas tegu leidis aset ja kas teo pani toime see isik. Liikuvat mootorsõidukit peetakse
kohaldamise kohtupraktikas suurema ohu allikaks, kuivõrd liikuv mootorsõiduk võib põhjustada tõsise kahju, mille tekkimist ei ole mootorsõiduki juht sageli võimeline ära hoidma ka kõige hoolikama käitumisega.
§-st 458 tuleneva vastutuse kohaldamiseks peab kannatanu tõendama põhjusliku seose 4 2-99-33 suurema ohu allika toime (käesoleval juhul mootorsõiduki liikumise) ja kahju vahel. /Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-111-05/ Pooled ei vaidle, et 25.07.1997.a. põhjustas kostja liiklusõnnetuse, milles kostja juhtides oma sõiduautot, sõitis otsa hageja poeg S… Š…, tekitades kannatanule raskeid kehavigastusi. Poolte vahel pole vaidlust kannatanule kehavigastuste tekkimise põhjuste ja liiklusõnnetuses osalenud suurema ohu allika valdaja N…S… süü üle. Pooled vaidlevad, kas esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise ja tekitatud varalise ja moraalse kahju vahel. Hageja palub kostjalt välja mõista 19 947 krooni varalise kahju hüvitamiseks (varalist nõuet suurendatud 31.10.2006.a. kohtuistungil protokollitud tl 54). Hageja palub kostjalt välja mõista 5000 krooni S… Š… haiglas 25.07.-29.08.1997.a. viibimise ajal temale ostetud toidu ja ravimite katteks. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et kostja Sergei Šulakov sattus haiglasse kostja poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel, siis on mõistlik eeldada ja veenvalt põhejndatud, et sel ajavahemikul tuli hagejal kanda lapse ravimite ostmiseks 55.40 krooni 28.07.1998.a. arve-müügitšeki nr 28 alusel (tl 8). Kohtuistungil 12.03.2001.a. ülekuulatud tunnistaja meditsiiniõe-dietoloogi L… T… ütlustest nähtub, et last toitlustati kolm korda päevas, lisaks 2 einet (oodet). Hommikusöök on üsna toitev, kell 11.00 250 grammi puuvilju, piim, küpsised – kõik haigekassa kulul. Kell 14.00 on lõuna: supp, teine toit, magustoit, kell 16.00 õhtueine – keefir, piim või mahl ja kell 18.00 õhtusöök. Esineb juhtumeid, kus on vajalik lisatoitlustamine, see määratakse vanemõe tellimisel. Täiendav toitlustamine määratakse juhul kui toituvus on ebapiisav. Tunnistaja leiab, et summa 5000 krooni on hageja poolt liialdatud, haiglatoidust jätkub täiskasvanutelegi. Voodikoha hind on 20 krooni päev. Kirjalikku tellimust vanemõelt Š… lisatoitlustamise määramise kohta ei esitatud. Patsient Š… kohta tunnistaja midagi öelda ei osanud, kuna teda isiklikult ei näinud ja tema suhtes mingeid juhiseid ei antud. Tunnistaja kinnitas, et summa 5000 krooni on liialdatud – seda ei ole võimalik kulutada 5 aastase lapse lisatoitlustamiseks. Haiglas antakse lastele puuvilju, mahlasid, piima, küpsiseid. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, missuguses suuruses summas ta on teinud toiduainetele kulutusi. Samas on tunnistaja ütlustega tõendatud, et lapse lisatoiduks haiglas viibimise ajal ei olnud üldse vajadust. Hageja ei ole tõendanud, et liiklusõnnetuse tõttu on ta lapse toidule kulutanud rohkem raha kui oleks seda teinud ilma juhtunud õnnetuse toimumiseta. Hageja palub kostjalt välja mõista bensiinikulu, mida kandis tema abikaasa viies iga päev kaks korda päevas lapsele haiglasse süüa. Vaidlust ei ole, et bensiini kuludokumente hageja kohtule esitanud ei ole, on vaid esitatud bensiini maksumuse kohta OÜ Oilskin Neste-Narva tõend bensiini hindade kohta augustis 1997.a., mis ei tõenda kohtu arvates hageja tehtud kulutusi bensiinile. Seega leiab kohus, et ei ole tuvastatud põhjuslik seos väitetava bensiinikulu ja kostja käitumise vahel seoses põhjustatud liiklusõnnetusega. Hageja palub kostjalt välja mõista 1500 krooni seoses auto pagasiruumis liiklusõnnetuse päeval halvaks läinud toiduainete hüvitamiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et toiduaineid, mis autos olla võisid, oli soetatud 1500 krooni väärtuses. Samuti ei ole tõendatud põhjusliku seose olemasolu toiduainete riknemise ja N… S… teo vahel. Hageja palub kostjalt välja mõista ka 12 000 krooni sanatoorse ravi maksumuseks. Kohus leiab, et tõend sanatooriumisse suunamiseks ja ka AS Narva-Jõesuu kirjaga 18.06.1998.a. nr 498 ja sanatoorium Põhjarannik kirjaga 06.07.2000.a. teatatud ravipääsme hinnad ei tõenda võimalikke 5 2-99-33 kulutusi ravile. Vaidlust ei ole, et hageja selliseid kulutusi poja sanatooriumiravile kulutanud ei ole. Hageja on lisaks tl 8 ravimitele kulunud 55.40 kroonile esitanud kohtule veel arveid varalise kahju tõendamiseks tl 9 alusel. 19.06.1998.a. retsepti kohaselt on ravimeid ostetud 11.40 krooni väärtuses, tl 30 (II öide) raviteenuste arve järgi on enureesi aparaadi laenutuse eest makstud 120 krooni 17.04.2006.a. ja 120 krooni 28.08.2006.a., 15.03.2006.a. on Sergei Šulakovi närviarsti külastuse eest tasutud 100 krooni. Kohtule esitatud tõendite alusel (tl 113, 114 I köide ja tl 25-29 II köide) loeb kohus tõendatuks, et lapsel on postenurees. Kohus loeb veenvalt põhjendatuks arvata, et lapsel on tekkinud postenurees 1997.a. liiklusõnnetus tagajärjel. Tl 27 (II köide) on perearst N… P…saatekirjas neuroloogile kirjeldanud haiguse kulgu, mille kohaselt lapsel on enurees tekkinud peale autoavariid. Seega on põhjendatud hageja kulutused postenureesi ravimisele. Kohus leiab, et ka hagile hiljem lisatud arved tõendavad hagejal materiaalse kahju nõuet S… Š… ravimisele, mis on põhjustatud liiklusõnnetuse tõttu. Hageja ei ole veenvalt tõendanud kuidas väidetavad ülejäänud kulutused on põhjuslikus seoses kostjal sõidukiga põhjustatud liiklusõnnetusega. Kohtu arvates varaliseks kahjuks, mida kohus saaks tervisekahjususe tekitamise korral välja mõista, on eelkõige kannatanu ravimisega seotud kulutused. Tl. 7 arve-müügitšekist ei nähtu, kes on nimetatud arvel kajastatud summa eest maksnud ja seetõttu ei arvesta kohus seda asjas tähtsust omava tõendina. Tl 35-38 (II köide) esitatud bussipiletitest 17.04.2006.a. ei nähtu s.t. ei ole tõendatud kohtule esitatud bussipiletitest ega bensiini tšekkidest (tl 32-33 II köide) nende põhjuslik seos kostja poolt tekitatud liiklusõnnetusega. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et hageja nõue varalise kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 406.80 (55.40+11.40+120+12++100) krooni. Ülejäänud varalise kahju nõudes pole hageja tõendanud kahju olemasolu ja põhjusliku seose olemasolu suurema ohu allika toime ja kahju vahel. Hageja on kohtule esitanud 70 000 krooni moraalse kahju nõude, mis on tekitatud S… Š…. Põhiseaduse § 25 sätestab, et igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist
kohaselt alla viieteistkümne aasta vanusele isikule tervisekahjustuse tekitatud kahju hüvitamise nõudeõigus kuulub kannatanule endale. Vastavalt hagi esitamisel kehtinud tsiviilkohtumenetluseseadustiku (TsMS) § 4 järgi on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. TsMS § 71 lõige 3 kohaselt on alaealise tsiviilprotsessiteovõime piiratud. Tema tsiviilprotsessiõigusi kasutab ja tsiviilprotsessikohustusi täidab kohtus seaduslik esindaja. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse §-st 84 piiratud tsiviilprotsessiteovõimega füüsilist isikut esindab kohtus tema seaduslik esindaja. Seega hagi piiratud teovõimega S… Š… tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks ei saa tema ema kui S… Š… seaduslik esindaja PkS § 50 tähenduses enda nimel esitada. Lapsevanem lapse seadusliku esindajana ei ole õigustatud nõudma lapsele tekitatud moraalse kahju hüvitamist, vaid oleks saanud sellise nõude esitada lapse huvides tema seadusliku esindajana. S… Š… nimel kohtusse hagi esitatud ei ole. Seega I… Š… hagi N… S… vastu S… Š… tekitatud moraalse kahju 70 000 krooni nõudes tuleb jätta rahuldamata, sest I… Š… ei ole õigus pöörduda kohtusse S… Š… rikutud õiguste kaitseks enda nimel. Hageja on kohtule esitanud 30 000 krooni moraalse kahju nõude, mis on tal tekkinud seoses sellega, et tema silme all veeres hageja poeg auto rataste alt välja teele, mistõttu hageja elas üle 6 2-99-33 stressi, milline avaldas mõju tema tervisele. Ka 05.1998.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-162 on tuvastatud, et I…Š… oli õnnetuse pealtnägija. Liiklusõnnetuse ajal ja hagiavalduse esitamisel kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 kohaselt võis isik seaduses sätestatud juhtudel nõuda moraalse kahju hüvitamist. TsÜS § 172 lg 2 sätestas, et isikule tekitatud moraalne kahju kuulub kahju tekitanu poolt hüvitamisele ja § 172 lg 3 kohaselt, kui isiku õigusi on rikutud, otsustab kohus asjaolude kohaselt, kas sellega on tekitatud moraalset kahju. Moraalse kahjuna kuulub PS § 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Moraalse kahju olemasolu peab tõendama hageja. /Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-111-96/ Kui varalise kahju on suurema ohu allika valdaja kohustatud hüvitama olenemata süüst, siis moraalse kahju põhjustamise eest vastutab ta TsÜS § 172 lg-st 2 tulenevalt juhul, kui ta ei tõenda, et ta ei ole moraalse kahju tekitamises süüdi. /Riigikohutu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-23-98/ Riigikohus on lugenud mittevaraliseks kahjuks ka isiku heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses. /Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-101/ Seega peab hageja tõendama ja kohus tuvastama hagejal moraalse kahju olemasolu. Kohus leiab, et lapsega toimunud õnnetuse pealtnägemine on selliseks asjaoluks, et eeldada hagejal moraalse kahju olemasolu. Kohus on veendunud, et lapsevanemale, kes näeb oma silmaga pealt lapsega toimunud õnnetust, tekitab see kahtlemata moraalset kahju. Kohtule esitatud meditsiinilistest dokumentidest tl. 20-24 (II köide) hageja tervisliku olukorra kohta ja tunnistaja ütlustest nähtub hageja tervislik seisund 2002 aastast. Tunnistajana ülekuulatud I… Š… raviarst T…V… selgitas, et hageja oli tema patsient. 2001.a. oli I… Š… insult. Ühest vastust sellele, miks kapillaar lõhkes, öelda ei saa, aga insuldi jaoks on vanus liiga noor. Insult võis tekkida veresoone lõhkemise tõttu. Tunnistaja ei saa kindlalt väita, et just stress põhjustas hagejal insuldi, stress võib olla stardiks igasugusele haigusele. Sünnipärast patoloogiat I… Š… polnud. Stress on raskendav faktor. Samas ei ole esitatud tõenditest võimalik üheselt järeldada, et hagejal tekkinud peaaju verevalum, parempoolsete jäsemete kerge halvatus osalise kõnehäirega on põhjustatud pojaga toimunud liiklusõnnetuse tõttu 1997.a. Kohus möönab, et õnnetuse toimumine hageja pojaga võis olla üheks põhjuseks, mistõttu hagejal tekkis insult, kuid esitatud tõenditega ei ole kohtu arvates tõendatud põhjusliku seose olemasolu kostja tegevuse ja hageja haigestumise vahel. Kohtule esitatud tõendite alusel (tl 113, 114 I köide ja tl 25-29 II köide) luges kohus tuvastatuks ka, et lapsel on postenurees, mistõttu laps vajab enam hoolitsust kui tavaline terve laps. Kohus leiab, et on veenvalt tõendatud, et hageja on lapsega toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel sunnitud muutma oma elukorraldust ja hoolitsema ja hooldama last, mistõttu loeb kohus tõendatuks, et hageja heaolu on langenud, sest hageja on oma puhkused veetnud eelkõige lapsega arvestades. Õige on kostja väide, et lapsega hoolduslehel olles, hüvitab Haigekassa lapsevanemale saamata jäänud töötasu. Pooled selle üle ei vaidle. Samuti ei ole vaidlus, et hageja peal puhkuse edasilükkamist töövõimetuslehel olemise tõttu 1997.a., siiski viibis ka korralisel puhkusel. Kohus peab usaldusväärseks hageja seletusi selle kohta, et ta kasutas oma puhkuse poja eest 7 2-99-33 hoolitsemiseks nii haiglas kui kodus. Sellega loeb kohus tõendatuks, et haige lapse eest hoolitsemise tõttu on hageja elukorraldus muutunud. Moraalse kahju suuruse kindlaksmääramisel objektiivsed kriteeriumid puuduvad. Kohus peab moraalse kahju kindlakstegemisel hindama TsÜS § 172 lg 4 alusel nii kahju iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist olukorda. Samas
§-st 458 tuleneva vastutuse kohaldamiseks moraalse kahju nõudes peab kannatanu tõendama vaid põhjusliku seose olemasolu suurema ohu allika toime (käesoleval juhul mootorsõiduki liikumise) ja kahju vahel. Mittevaralise kahju suurus väljendub hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna heaolu üldisest tasemest ja kohtupraktikast. Hinnata tuleb kahju tekitamise asjaolusid (suurema ohu allika valdaja vastutus), kahju ulatust iseloomu (rasked kehavigastused) ja kostja suhtumist kannatanusse (ei ole tundnud huvi S… Š… seisundi ja paranemise ja kahju kohtuvälise hüvitamise vastu) ning ka seda, millise hüve kahjustamise eest hüvitist nõutakse (inimese tervis) ja milline võib olla ajavahemik, mille vältel isikul esinevad jätkuvad piirangud tavapärases elukorralduses (püsivalt). Arvesse võttes Maksu- ja tolliameti Ida Maksukeskuse tõendeid 20.05.2005.a. nr 9-11/7479 selgub N… S… tulu 2002, 203 ja 2004.a., Eesti haigekassa vastusest 26.05.2005.a. nr 1-6/2344-2 on näha N… S… poolt esitatud töövõimetuslehed 2003-2005.a., samas kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub N… S… korteriomand …. Arstliku ekspertiisi otsusega nr 194800 18.05.2005.a. on tuvastatud N… S… töövõime kaotuse protsent 40 %., siiski leiab kohus, et N… S… varalist olukorda arvestades on võimalik I… Š… hagi N… S… vastu 30 000 krooni mittevaralise kahju nõudes rahuldada. Kohus leiab, et lapsega toimunud liiklusõnnetuse pealtnägemise puhul ja hageja heaolu langemisel seoses lapse eest hoolitsemisega järgnevatel õnnetusejärgsetel aastatel on mõistlikuks kahjuks mis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 30 000 krooni. Kohtu arvates on 30 000 krooni väljamõistmine võrreldav ühiskonna heaolu tasemega käesoleval ajal ja sellise summa väljamõistmisega ei ole rikutud ka õiguse üldpõhimõtteid ning see ei ole hageja rikastumise allikaks. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 91 kohaselt ja ka alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 60 kohaselt jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohtunik Iris Kangur 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.