2-07-9841/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 07.02.

1. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-9841 Tsiviilasi JZ hagi GP vastu elatise suurendamise nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja JZ(isikukood XXX, elukoht XXX); hageja esindaja Marina Simhes-Kazakova (OÜ XXX) esindajad kostja GP(isikukood XXX, elukoht XXX). Istungi toimumise aeg 16.01.2008.a. Istungil osalsesid Hageja esindaja Marina Simhes-Kazakova Kostja GP RESOLUTSIOON
2. JZ hagi GP vastu elatise suurendamise nõudes rahuldada osaliselt.
3. Suurendada 12.04.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-3-33-3116/02 kostjalt GP XXX.a. sündinud MP ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust (1610 kr kuus) 190 krooni võrra, 1800 kroonini alates 16.03.2007.a. ja 565 krooni võrra 2175 kroonini alates 01.01.2008.a.. kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni, hageja JZ kasuks.
4. Menetluskulud jätta kogu ulatuses kostja GP kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud JZ esitas 16.03.2007.a. kohtusse hagi GP vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt ei ole 11.06.2002.a. Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega välja mõistetud elatis summas 1610 krooni poja MP ülalpidamiseks enam piisav, sest lapse ülalpidamiskulud moodustavad keskmiselt 8 748 krooni kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 4 000 krooni kuus ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja leiab, et elatise suurendamine 2 390 krooni võrra on põhjendatud. Puuduvad mistahes objektiivsed põhjused, millised välistaksid kostja kohustuse nõutud ulatuses lapse ülalpidamist toetada. Kostja väide, et tema lapse ülalpidamise kohustusest vabastamisse aluseks on tema halb tervislik seisund, nõuetekohase tõendiga tõendamist leidnud ei ole. Kostja vastuväited Kostja GP esitas 10.05.2007.a. vastuse JZ 16.03.2007.a. esitatud hagile. Kostja hagi ei tunnista, sest see on alusetu ja ebaõige. Kostja nõuab elatise tasumise lõpetamist või selle summa olulist vähendamist seoses sellega, et kostja on oma vanemate ülalpidamisel ja ei oma iseseisvat sissetulekut, mis võimaldaksid tal tasuda elatist. Kostja nõustub tasuma elatist summas 1800 kr. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et JZ hagi GP vastu elatise suurendamise nõudes kuulub rahuldamisele osaliselt. Asja materjalidest nähtuvalt XXX.a. sündinud MP vanemateks on JZ ja GP. MP elab ema juures ning selle üle puudub poolte vahel ka vaidlus. Seega on laps alaealine, kelle ülalpidamise kohustus lasub Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 järgi tema vanematel. Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja palub suurendada kostjalt välja mõistetud igakuise elatusraha summat 1610 kr poja ülalpidamiseks 2 390 krooni võrra. Kostja vaidleb hageja poolt palutud elatise summa suurendamisele vastu ning leiab, et on nõus maksma lapsele elatist kuus 1 800 krooni, kuivõrd kostja varaline ning tervislik seisund ei võimalda maksta hageja poolt nõutud summasid. Asja materjalidest nähtuvalt moodustavad kulutused alaealise ülalpidamiseks 8748 kr kuus sh näiteks söögile 2790 kr, vabaajale 1200 kr, suurematele asjadele nagu arvuti, jalgratas välisreiside tuusikud 667 kr kuus. Kostja väide, et ta elab oma ema IP, kelle väidetav igakuine sissetulek on 4000 kr, kulul, on ainetu. Asjaolu, et kostjal on terviseprobleemid, järeldub asjas esitatud tõenditest (t lk 44-47), millised aga ei tõenda asjaolu, et kostja oleks osaliselt või täielikult töövõimetu. Seega tuleb kostjal endal teha kõik endast olenev endale sobiva töö leidmiseks, et täita enda kui lapsevanema kohustust oma alaealist last ülal pidada. Elatise kindlaksmääramisel lähtub kohus lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist vastavalt PKS § 61 lg
5. Kohus arvestab lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suuruse määramisel mõistlikku kulu toidule (sh puuviljad), õppevahenditele, tervishoiule, transpordile, rõivastele, jalanõudele, kultuuriüritustele jms. Kohus leiab, et igapäevases elus tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks peavad jääma eluks vajalike võimalike kulutuste piiridesse, arvestades samas lapse vajadusi ja vanemate majanduslikke võimalusi. Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks väljamõistetud elatist suurendada arvestades Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Asja kohtuliku menetluse käigus ei ole leidnud piisavat tõendamist, et kostja majanduslik olukord võimaldaks maksta elatist suuremas ulatuses, kui on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalmäär. Seega tuleb lapsele tehtavate kulutuste planeerimisel arvestada ka kostja majanduslike võimalustega. PKS § 70 lg 1 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja esitas hagi 16.03.2007.a., seega tuleb elatist suurendada nimetatud kuupäevast alates. Eelneva alusel leiab kohus, et 12.04.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-3-33-3116/02 kostjalt GP XXX.a. sündinud poja MP ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust (1610 kr kuus) tuleb suurendada 190 krooni võrra st elatise suuruseks jääb 1800 kr alates 16.03.2007.a. kuni 01.01.2008.a. ja 565 krooni võrra st elatise suuruseks jääb 2175 kr alates 01.01.2008.a.. kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni, hageja JZ kasuks. Menetluskulu Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. J Z on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2). Ene Tsefels Kohtunik 2