lg 1 kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kohtu tuvastas, et D H (sündinud xxx.a), sünd on registreeritud Jõhvi Vallavalitsuses xxx.a, kande nr 4 (tl. 6). Sünnitunnistusele on emana kantud N H, isana on sünnitunnistusele kantud D H. Laps on vallaslaps (tl 7). Vastavalt
lg 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.
Kostja tunnistab, et on xxx.a sündinud D H isa.
lg 3 kohaselt saadab kohus põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt. Elatise nõue Kohus on tuvastanud, et alaealine laps D H põlvneb D P´ist. Perekonnaseaduse (
) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist summas 2 000 krooni ja alates hagi esitamisest 2 500 krooni kuus.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt 2006.a kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Lähtuvalt 2007 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. Lähtuvalt käesoleva aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. 3
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et
lg1 kui
lg 2 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitamata jätmine, st rikutud on lapse õigust sada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi üllapidamist niimoodi. Kostja tunnistab, et on lapse isa ja nõustub elatise väljamõistmisega alates hagi esitamisest 2 500 krooni kuus. Elatise väljamõistmisega aasta enne hagi esitamist kostja nõus ei ole, põhjendusel, et ta pole saanud lapsega kohtuda. Kostja esitab vastuväite elatise väljamõistmise suhtes, põhjendades seda, et nõue seab teda raskesse majanduslikku olukorda. Kostja poolt viidatud asjaolu, et tal puudub võimalus lapsega suhelda, ei anna alus jätta temalt elatise välja mõistmata. Kohus selgitab, et
§-i 52 lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast.
lg 2 kohaselt, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus. Kostja ülalpidamisvõime on tunduvalt suurem kui hagejal, samuti ei ole tema ülalpidamisel teisi alaealisi lapsi.
ei sätesta võõraslaste ülalpidamiskohustust. Kohus leiab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa lapse vajadustest, kui hageja. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et lapsele on 4
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.
Arvestades poolte majanduslikku olukorda ning nõude ulatust leiab, kohus, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne haginõude esitamist igakuise elatusrahana 2000 krooni ning alates 14.08.2007.a igakuise elatusrahana 2 500 krooni. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvesse võtta kostja poolt hagejale elatisena makstud 5000 krooni. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagiavalduse. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad põlvnemise asjas kantud menetluskulud hageja enda kanda. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Helgi Vinni Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.