KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 27.august 2007.a.. a Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-07-308 Haldusasi S.J kaebus Ida Politseiprefektuuri politseiprefekt K. Prillopi 12.01.2007 käskkirja 21 p õigusvastaseks tunnistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ja tasu väljamõistmiseks teenistusest sunnitult puudutud aja eest Asja läbivaatamise kuupäev 08.08.2007 Jõhvi Menetlusosalised Kaebuse esitaja S. J esindaja volikirja alusel V.V Vastustaja Ida Politseiprefektuuri esindaja Eve Kangro RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Kohtukulud jätta menetlusosaliste endi kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.J on esitanud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti Kalev Prillopi 12.01.2007 käskkirja nr 21p ebaseaduslikuks tunnistamiseks ning taotleb enda tööle ennistamist korrakaitsetalituse vanemkonstaabli ametikohale ja mõista välja palk teenistusest sunnitud puudutud aja eest ( t.lk 1 jj). Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti Kalev Prillopi 12.01.2007 käskkirjaga nr 21p vabastati Narva politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Svetlana Jakson politseiteenistusest Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 119 lg 1, 2 ja 4 alusel arvates 16.01.2007, kuna ta on teenistusest puudunud üle viie kuu kalendriaasta jooksul ( t.lk 4). Kaebaja leiab, et vaidlustatud politseiprefekti käskkiri on ebakorrektne ja palub kohtul see ebaseaduslikuks tunnistada, kaebaja taotleb enda tööle ennistamist korrakaitsetalituse 3-07-308 vanemkonstaabli ametikohale ning vastustajalt hüvitise väljamõistmist teenistusest sunnitud puudutud aja eest. S.J on oma kaebuses märkinud, et haiguslehe (alates 22.10.2006 kuni 22.11.2006) lõppemisel, s.o peale 22.11.2006, ilmus ta oma teenistuskohta, et otsustada edasise teenistuse küsimus ning politseiprefektuuri juhtkond ei võtnud midagi ette. Kaebaja esitas 11.12.2006 tööandjale arstliku komisjoni otsuse 80% ulatuses töövõime kaotuse kohta alates 23.11.2006.a. Tööandja suunas kaebaja kohustuslikku arstlikku kontrolli 04.01.2007.a. Alates 27.12.2006-26.01.2007 viibis kaebaja töövõimetuslehel, seetõttu ei saanud ta määratud ajal 04.01.2007 minna tervisekontrolli. Kaebuse esitaja S. J esindaja volikirja alusel V.V jäi kohtule esitatud kaebuse ja selles toodud põhjendite juurde ja palus kaebuse rahuldamist.. Vastustaja Ida Politseiprefektuuri esindaja E. Kangro palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud haldusakt muutmata. S.J väide selle kohta, et politseiprefektuuri juhtkond ei võtnud midagi ette edasise teenistuse küsimuses, ei ole tõene. Vastustaja märgib, et S.J ilmus küll 23.11.2006 teenistusse, kuid oma tervisliku seisundi tõttu ei olnud ta suuteline tööülesandeid täitma - parem käsi ei töötanud. Tööandja tuli S.J`le vastu, suhtus temasse vägagi inimlikult ja mõistvalt ning võimaldas tal kodus olla, samal ajal oli ta kantud tööajatabelisse ning talle maksti töötasu, ehkki tegelikult ta tööl ei käinud. Enne, kui S.J ei olnud esitanud tööandjale arstliku komisjoni otsust 80% ulatuses töövõime kaotuse kohta, polnud ka politseiprefektuuril alust mingigi seisukoha võtmiseks tema osas. S.J esitas nimetatud tõendi politseiprefektuurile 11.12.
- Tulenevalt Politseiteenistuse seaduse §-st 23 ja Vabariigi Valitsuse 21.01.1999 määrusest nr 27 „Politseiametnike terviseuuringute läbiviimise tingimused, perioodilisus ja kord“ kohustas tööandja S.J`t esimesel korral suuliselt 27.12.2006 kell 10.00 ja teisel korral kirjalikult 04.01.2007 kell 10.00 ilmuma töötervishoiuarsti vastuvõtule. Märgitud kuupäevadel kaebuse esitaja sinna ei ilmunud, kuna alates 27.12.2006 jäi ta jällegi töövõimetuslehele. S.J on suunati tervisekontrolli põhjusel, et teha kindlaks, kas tema puhul on tegemist ametnikuga, kelle tervislik seisund ei võimalda püsivalt oma teenistuskohutusi nõuetekohaselt täita. Kui see asjaolu oleks leidnud kinnitust, oleks S.J kuulunud teenistusest vabastamisele ametikohale mittevastavuse tõttu ATS § 117 lg 1 p 5 alusel. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud, kuid on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus tugineb toimiku 3- 07-308 materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Kaebuse esitaja S.J on halduskohtus vaidlustanud politseiteenistusest vabastamise käskkirja pikaajalise töövõimetuse tõttu. Pikaajaliseks loetakse töövõimetust ATS järgi, kui see on kestnud üle nelja kuu järjest või üle viie kuu kalendriaasta jooksul. Tulenevalt ATS § 119 lg 1 võib ametniku teenistusest vabastada, kui ta on haiguse või vigastuse tõttu teenistusest puudunud üle nelja kuu järjest või üle viie kuu kalendriaasta jooksul, tuberkuloosi haigestumise tõttu siis, kui ta on teenistusest puudunud üle kaheksa kuu järjest või üle kaheksa kuu kalendriaasta jooksul. 2 3-07-308 Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi
- lõike alusel võib ametniku vabastada ainult haiguslehel oleku ajal ning siis, kui ametnik puudub teenistusest. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt vabastatakse ametnik käesoleva paragrahvi
- lõike alusel vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast arvates. Haldusasja materjalide kohaselt S.J viibis haigestumise tõttu
- aastal töövõimetuslehel järgmistel ajavahemikel: 16.01.-02.02.2006 (18 päeva, töövõimetusleht nr 0001166), 03.03.-08.03.2006 (6 päeva, töövõimetusleht nr 0001269), 01.06.-09.06.2006 (9 päeva, töövõimetusleht nr 0001432), 26.07.-04.08.2006 (10 päeva, töövõimetusleht nr 00032062), 04.08.-21.09.2006 (49 päeva, töövõimetusleht nr 0001507), 22.09.-21.10.2006 (30 päeva, töövõimetusleht nr 0001665), 22.10.-22.11.2006 (30 päeva, töövõimetuslehed nr 0084525 ja 0001666), 27.12.31.12.2006 (5 päeva, töövõimetusleht nr 0001753), s.o 5 kuud 6 päeva. Nimetatud asjaolu on tõendatud ülalmärgitud töövõimetuslehtedega ( Vt. t.lk 17 jj) Seega on S.J subjektiks ATS § 119 lg 1 mõttes – ta puudus teenistusest üle viie kuu kalendriaasta jooksul haiguse tõttu. Seadusandja ei ole sätestanud, et ametniku võiks teenitusest vabastada, vaid antud kalendriaastal, mil ametnik puudus üle viie kuu teenistusest haiguse või vigastuse tõttu. S.J vabastati haiguslehel oleku ajal, s.o ATS § 119 lg 2 kohaselt võib amteniku sama paragrahvi
- lõike alusel vabastada ainult haiguslehel oleku ajal. Perearsti Larissa Golti 11.01.2007 tõendist nr 5 nähtub, et S.J haigestus 27.12.2006 ning töövõimetuslehelt nr 0001753 nähtub, et S.J töövabastuse periood oli 27.12.2006-26.01.2007 ( t.lk 26). Seega S.J vabastati haiguslehe ajal. ATS § 119 lg 4 kohaselt vabastatakse ametnik käesoleva paragrahvi
- lõike alusel vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast arvates. Ida Politseiprefektuuri 12.01.2007 käskkirjaga nr 21p vabastati S.J ametist arvates 16.01.
- Käesoleval juhul ei oma tähtsust, kas S.J läbis tervisekontrolli või mitte, sest ta vabastati teenistusest pikaajalise töövõimetuse tõttu, s.o ATS § 119 lg 1, 2 ja 4 alusel, seetõttu halduskohus jätab kaebaja väite, et politseiprefektuuri juhtkond ei võtnud midagi ette edasise teenistuse küsimuses, tähelepanuta. S.J vabastamisel teenistusest järgiti ka ATS § 130 lg 1, 2; § 131 lg 2; § 132 sätestatud nõudeid. Kirjeldatud põhjustel leiab halduskohus, et S.J teenistusest vabastamine ei olnud ebaseaduslik. 3 3-07-308 Seetõttu ei ole alust Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 12.01.2007 käskkirja nr 21p õigusvastaseks tunnistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ja tasu väljamõistmiseks teenistusest sunnitult puudutud aja eest . Kaebaja menetluskulu jääb kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud menetluskulu nõuet. Kohus kohaldas HKMS § 25, § 26 lg 1 p 6 , 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, 92 Ülle Polluks Kohtunik 4