KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2008..a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-204 (endine nr 2/228-5

§ 5

,

§ 67

lg 1 ja

§ 68

lg 1 sätestatule ja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-100-02, milles on osundanud, et

§ 61

lg 1 (redaktsioon kuni 01.07.2002) kohaselt on tehingus oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses ning sama § lg 3 kohaselt eeldatakse tahteavalduse vastavust tahtele.

1. Asjas kogutud tõendid ei kinnita kostja esindaja väidet lepingu hilisema allkirjastamise kohta. Hageja on kohtule esitanud pooltevahelise lepingu, milline on esindajate poolt allkirjastatud
2. novembril 2004.a. Kostja väiteid lepingu hilisema sõlmimise kohta ei kinnita ka asjaolu, et juba lepingu allkirjastamisele järgneval tööpäeval s.o
3. novembril 2004.a. on hageja sõlmitud lepingu alusel esitanud ettemaksuarve summas 1 300 000 krooni (arve nr 20040690). Arve viitab üheselt poolte vahel 12.11.2004.a. sõlmitud Lepingule.
4. Väär ning lepingul mittepõhinev on kostja väide, mille kohaselt hagejal puudus õigus remonttööde teostamise alustamiseks enne kostjapoolse ettemaksu laekumist. Sellekohast kokkulepet pooltevaheline leping ei sisalda. On loomulik, et hageja, tuginedes juba 17.06.2004.a. koostatud kavatsuste protokollile, milles on pooled kokku leppinud, et nende tahe on suunatud mittetöökorras oleva mootorveduri omandamiseks, selle töökorda viimises hageja poolt kahe kuu jooksul lepingu sõlmimisest, asus võimalikult varakult omapoolsete kohustuste realiseerimisele sooviga lepingulised kohustused kohaselt täita. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista kulutuste hüvitis sumas 1 069 338 krooni ja kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
5. Kostja hagi ei tunnista.
6. Tehtud kulutustel ei ole seost pooltevahelise kokkuleppega. Pooltevaheline leping veduri ostuks-müügiks sõlmiti 2004 aasta novembris, hageja taganes lepingust
7. detsembril 2004.a. (tõend: hageja
8. detsembri 2004.a. kiri nr 1-2/1470 „taganemine lepingust Nr 132“ ). Poolte lepingulised õigussuhted kestsid seega 2004.a. novembrist 2004.a. detsembrini. Hageja aga nõuab väidetavalt tehtud kulutuste hüvitamist
9. august 2004.a. kuni
10. maini 2005.a. perioodi eest. Varasemate ja hilisemate kulutuste sissenõudmine kostjalt ei ole põhjendatud kuna nendel ei ole seost veduri ostu-müügi lepinguga.
11. Hageja väited on vastuolulised.
12. jaanuaril 2005.a. hagiavalduses väitis hageja, et vedurile teostati kapitaalremont. 12.08.2005.a. kohtule esitatud hagiavalduse täpsustuses väitis hageja, et veduri näol oli tegemist mittetöökorras ja liiklemisloata veokiga, veokiturul oli võimalik omandada ka paremas töökorras olevaid jõumasinaid ja hageja oli sunnitud veduri võõrandama varuosadeks ning müügihinnaks kujunes 190 650 krooni. Kostja leiab, et hageja väide, et vedur oli mittetöökorras ja müüdud edasi varuosadeks hinnaga 190 650 krooni, lükkab ilmselgelt ümber hagiavalduses toodud hageja väite kapitaalremondi teostamise kohta. 3
13. Hageja ei ole tõendanud kulutuste tegemist. Hageja poolt kohtule täiendavalt esitatud tõendid väidetavalt kantud kulutuste kohta on liigi- mitte individuaaltunnustega dokumendid (töökäsud, arved jne.). Kuna hageja depoos teostatakse remonti paljudele veduritele, ei saa nende tõenditega kinnitada hageja väiteid konkreetse veduri remondi teostamise kohta. Hageja ei esitanud dokumente, mis võimaldaksid kohtul teha hagiavalduses toodud nõude põhjendatuse kindlaks. Seega rikkus hageja TsMS § 230 lg. 1 lausest 1 tulenevat tõendite esitamise kohustust, seega kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
14. Kulutused on ebamõistlikult suured. Isegi kui eeldada hageja poolsete kulutuste õigsust, ei kuulu hagi rahuldamisele. Hageja väidete kohaselt kandis ta vedurile kulutusi summas 1 069 338 krooni suuruses summas. Veduri lõplikuks ostuhinnaks kujunes aga 190 650 krooni vastavalt
15. august 2005.a. hagiavalduse täpsustusele. Kooskõlas VÕS § 8 sätestatuga ei saa pidada ostuhinda kümneid kordi ületavaid kulutusi põhjendatuks ja mõistlikeks. Hageja peab põhjendamatud kulutused ise kandma.
16. Kostja on seisukohal, et eeldades hagiavalduse väidete õigsust ei kuulu hagi rahuldamisele, kuna hageja väidetav kahju on põhjustatud hagejapoolsest kohustuse rikkumisest. Lepingu punkti 2.
17. kohaselt kohustus hageja teostama veduri kapitaalremondi 80 päeva jooksul peale ettemaksu tasumist kostja poolt. Nimetatud kohustuse eesmärgiks oligi välistada hagiavalduses kirjeldatud olukorra tekkimist, s.t. teha vedurile kulutusi üksnes ja ainult kostjalt laekunud ettemaksu arvelt. Hageja rikkus eelpool kirjeldatud kohustust ja seega põhjustas kahju iseenda tegevusega.
18. Kostja leiab, et määravaks on ka asjaolu, et hageja taganes lepingust enne ettemaksu tasumist. Vastavalt VÕS § 195 lg 2 sätestatule vabastab lepingu ühepoolne lõpetamine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Seega langes hageja kohustus teostada kapitaalremonti lepingust taganemise hetkeks ära. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Maakohtu põhjendused
19. Hageja jäi kohtuistungil esitatud haginõude juurde ja kostja vaidles hagile vastu kirjalikult esitatud motiividel.
20. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
21. AS ÜD(„müüja“), keda esindab põhikirja alusel tegutsev juhatuse liige GZ ja OÜ E L („ostja“), keda esindab põhikirja alusel tegutsev direktor AB, sõlmisid
22. 11.2004.a. Lepingu nr.
23. Nimetatud lepingu punkt 1.
24. järgi müüja müüb ja ostja ostab mootorveduri ЧMЭ-3 nr. 5194, väljalaskeaasta 1986, tehasenumber 13998, vastavalt käesoleva lepingu lahutamatuks osaks olevale spetsifikatsioonile nr.
25. Sama lepingu punkt 2.
26. müüja kohustub tegema veduri kapitaalremondi mahus KR1 hiljemalt 80 kalendripäeva jooksul pärast arvelduspäeva (Value Date), mis on toodud ostja poolt käesoleva lepingu punktis 5.1 sätestatud tingimustel sooritatud makse (SWIFT) pangapoolses kinnituses. Remont tuleb teha kooskõlas
27. veebruaril 1981.a. kinnitatud ЧMЭ-3 vedurite kapitaalremondi eeskirjadega KR1 ja KR2, mille kinnituseks koostatakse KR-1 mahus sooritatud tööde akt. Vedur on terve ja töökorras. Lepingu punkt 5.
28. kohaselt ostja sooritab ettemaksu summas 1 300 000 EEK, mis moodustab 50 % lepingu summas, punktis 10 nimetatud müüja kontole müüja poolt väljastatud arve alusel 10 tööpäeva jooksul alates käesoleva lepingu allakirjutamisest ning lepingu 3.
29. järgi on lepingu üldsumma 2 600 000 Eesti krooni ja see sisaldab veduri hinda, veduri ettevalmistamist ja saatmist ostjale Eesti piirini, samuti vastavate raudtee veo- ja tollidokumentide vormistamist. 4
30. Hageja esitas kostja vastu nõude kulutuste hüvitise saamiseks summas 1 069 338 krooni tulenevalt
31. novembri 2004.a. sõlmitud lepingu mittetäitmisest kostja poolt ja lepingu hagejapoolsel täitmisel mootorveduri ЧMЭ-3 nr. 5194 hankimise ja kapitaalremondiks tehtud kulutuste osas. Tulenevalt lepingu punktist 5.
32. esitas hageja 15.11.2004.a kostjale arve nr. 20040690 summa 1 300 000 krooni tasumiseks, mida kostja ei tasunud. Hageja oli sunnitud tulenevalt kostja poolsete kohustuste täitmata jätmisest lepingu üles ütlema. Hageja teatas 09.12.2004.a. kirjaga nr. 1-2/1470 kostjale lepingust nr. 132 keeldumisest, kuna kostja vastavalt lepingu punktile 5.
33. jättis täitmata oma kohustuse tasuda arve nr. 20040690, 15.11.2004.a summas 1 300 000 (üks miljon kolmsada tuhat) krooni. Tuginedes VÕS §-dele 115, 127 ja 196 lg. 2 hageja keeldus lepingust ja loeb selle lõpetatuks alates
34. päevast pärast antud kirja koostamise päeva (tlk. 17). Seega lõppes leping nr. 132 hageja poolsel taganemisel 20.12.2004.a. Hageja esitas kulutuste teostamise ja nende suuruse kohta tõenditena väljavõtted pearaamatust ja vastavate kulutuste teostamise aluseks olevad tarnijate arved.
35. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel hageja tehtud kulutustel ei ole seost pooltevahelise kokkuleppega. Hageja väited on vastuolulised; esmalt hagiavalduses hageja väitis, et vedurile teostati kapitaalremonti ja teostatud tööde maksumuseks kujunes 1 069 338 krooni (ilma käibenaksuta) ja hiljem esitatud hagi täpsustuses väitis hageja, et veduri näol oli tegemist mittetöökorras ja liiklemisloata veokiga, mistõttu ta oli sunnitud veduri võõrandama varuosadeks müügihinnaga 190 650 krooni. Samuti ei ole hageja tõendanud kulutuste tegemist, sest esitatud tõendid väidetavalt kantud kulutuste kohta on liigi- mitte individuaaltunnustega dokumendid (töökäsud, arved jne.) ning kuna hageja depoos teostatakse remonti paljudele veduritele, ei saa nende tõenditega kinnitada hageja väiteid konkreetse lepingu nr. 132 esemeks oleva veduri remondi teostamise kohta.
36. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg. 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 järgi tõendeid esitavad menetlusosalised. Hageja esitas tõendina arve nr. 20040690, 15.11.2004.a. summas 1 300 000 Eesti krooni ettemaksu tasumiseks vastavalt 12.11.2004.a lepingu nr. 132, punktile 5.
37. (tlk. 8), mis tulnuks kostjal tasuda 10 tööpäeva jooksul, kuid mida kostja ei teinud. Kostja nimetatud faktile vastu ei vaidle.
38. Hageja väitel oli ta alustanud koheselt pärast lepingu allkirjastamist veduri ЧMЭ-3 nr. 5194 remonti, mistõttu nõuab ta lepinguga seotud põhjendatud kulutuste, sh. veduri remondiga seotud kulutuste hüvitamist summas 1 069 338 krooni (tlk. 17). Hageja on esitanud kulutuste tõendamiseks AS Eesti Raudtee arve nr. 91056498, 31.08.2004 СMЕ-3 vedurite reg. nr. 1302 ja reg. nr. 1334 ostmise kohta summas 963089, 57 krooni (tlk. 85). Kohus märgib, et poolte vahel sõlmitud lepingu nr. 132 järgi lepingu esemeks ei ole СMЕ-3 tüüpi vedur, samuti ei ole vedurite märgitud reg. numbrid seotud lepingu esemeks oleva mootorveduriga. Seega nimetatud maksedokument ei tõenda hageja kulutusi kostja suhtes. Hageja on esitanud vedurite kapitaalremondi konto 5129 väljavõtted kümnel

§ 5

kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.

§ 67

lg 1 sätestab, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

§ 68

lg 1 kohaselt Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

1. Kohus märgib, et poolte vahel sõlmitud lepingus ei ole ühtegi viidet sellele, et lepingu esemeks oleva mootorveduri ЧMЭ-3 nr. 5194, väljalaskeaasta 1986, tehasenumber 13998, asemel võidakse lepingu esemeks pidada mõnda teist mootorvedurit. Hageja on küll esitanud 17.06.2004 lepinguosaliste AS ÜD ja OÜ E L vahelise kavatsuste protokolli, mille punkt 1 kohaselt pooled leppisid kokku sooritada alates
2. septembrist 2004 lepingu sõlmimiseks vajalikud toimingud ning sõlmida leping AS ÜD kuuluva ja tema poolt KR-1 remonditud veduri ЧMЭ-3 nr. 5194, tehasenumber 13998, omandamiseks OÜ E L poolt hinnaga 2 600 000 krooni kahe kuu jooksul alates käesoleva lepingu sõlmimisest. Sama kavatsuste protokolli punkti 2 järgi võisid lepinguosalised mitte piirduda veduri valikul protokolli punktis nr. 1 nimetatud veduriga, kui mõni muu analoogiline vedur on tehniliselt sama heas korras. Kuid antud asja vaidluses ei oma nimetatud punkt enam tähtsust, kuna pooled sõlmisid 12.11.2004 lepingu nimelt mootorveduri ЧMЭ-3 nr. 5194, väljalaskeaasta 1986, tehasenumber 13998, kohta ja mitte millegi muu veduri kohta ning mis puutub kokkuleppe punkti 1, siis selles oli ette nähtud pooltele ettevalmistusaeg lepingu sõlmimiseks, mis toimuski 12.11.2004 ning lepingu nr. 132, 12.11.2004 järgi oli kostja esmaseks lepingujärgseks kohustuseks tasuda hagejale 50 %-line ettemaks tööde alustamiseks.
3. Hageja on viidanud 09.12.2004.a. teostatud tööde aktile, mille loetelu kohaselt on hageja kandnud kulutusi summas 1 069 338 krooni; sealhulgas kulutused veduri lahtivõtmisega 47 200 krooni, vankrite remondiga 236 000 krooni, veoelektrimootorite remonttöödega 129 600 krooni, rattapaaride ümberbalansseerimisega 120 000 krooni, elektriseadmete remondiga 132 000 krooni, elektriseadmete komplekteerimisega 245 678 krooni, keretöödega 32 000 krooni, mootori remondiga 39 000 krooni, peageneraatori remondiga 46 560 krooni ja lisaks muud kulutused 40 800 krooni. Nimetatud akti hageja esitanud ei ole.
4. Samas esitas hageja tõendina manööverveduri СMЕ-3 müügilepingu nr. 1-1/96, 26.07.2005.a, mille järgi müüs ta OÜ-le Eesti Metall varuosadena manööverveduri СMЕ-3 nr. 1334 hinnaga 190 650 krooni (tlk. 97-98). Vastavalt eelnimetatud veduri müügilepingu nr.1-1/96 lisale 1 vajasid СMЕ-3 nr. 1334 manööverveduri agregaadid (raam, pöördvankrid, diisel, generaator, rattapaarid, elektrimootorid ja elektriseadmed) remonti või olid mitte komplektsed (tlk. 99). Kohus nõustub kostja väitega, et hageja väited on igati vastuolulised ning hageja väite, et vedur oli mittetöökorras ja on müüdud edasi varuosadeks hinnaga 190 650 krooni, lükkab ilmselgelt ümber hagiavalduses toodud hageja väite kapitaalremondi teostamise kohta, isegi juhul, kui hageja poolt esitatud tõendite alusel olekski remonditöid teostatud 12.11.2004 lepingu nr. 132 lepinguesemele, mootorvedurile ЧMЭ-3 nr. 5194, väljalaskeaasta 1986, tehasenumber
5. 6
6. Mis puutub hageja väidetavalt tehtud kulutuste perioodi 30.08.2004 kuni 30.04.2005, siis tuleb märkida, et poolte lepingulised õigussuhted kestsid
7. novembrist 2004.a. kuni 20 detsembrini 2004.a. Seega ei ole varasemate ja hilisemate kulutuste sissenõudmine kostjalt põhjendatud, kuna nendel ei ole seost mootorveduri ЧMЭ-3 nr. 5194, väljalaskeaasta 1986, tehasenumber 13998 ostu-müügiga ja remonttööde teostamisega.
8. Hageja taganes lepingust enne ettemaksu tasumist. Vastavalt VÕS § 195 lg 2 sätestatule vabastab lepingu ühepoolne lõpetamine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Seega langes hageja kohustus teostada kapitaalremonti lepingust taganemise hetkeks ära.
9. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja esitatud tõendid ei ole asjakohased ja ei tõenda haginõuet, seega on hagi alusetu ja põhjendamatu.
10. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt hagi rahuldamata jätmise korral kohus jätab hageja kohtukulud tema enda kanda ja TsMS § 61 lg. 1 kohaselt mõistab hagejalt välja kostja kasukskostja õigusabi kulud summas 27 000 krooni. Taimi Kollom Kohtunik 7