Obsah (4)

§ 5§ 173§ 162§ 174

Tsiviilasi nr.2-06-19161 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 23.mai 2007.a kell 16.00 Tallinn, Harju Maa

§ 5

lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolu ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (

§ 5

lg 2) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 sätete kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Vastavalt VÕS § 11 lg-1 1 võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kuulanud ära menetlusosalised, uurinud asjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu laenuleping ning poolte vahel puudus kokkulepe intressi maksmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et suulise laenulepingu puhul kannab kokkuleppele tuginev pool kokkuleppe olemasolu tõendamise riski. Seega käesolevas asjas tuli V. Sil tõendada, et poolte vahel oli olemas kokkulepe intresside maksmise ja laenu tagastamise tähtaja osas. Hageja väited, et laen koos intressidega tuli tagastada 2003.a. detsembriks, ei ole tõendamist leidnud. V. S ei ole esitanud ühtegi tõendit laenulepingu tähtajalisuse tõendamiseks. Laenulepingu tähtajatust tõendab asjaolu, et väidetava laenu tagastamise tähtpäeva saabumisest laenu tagastamiseni möödunud kahe aasta jooksul V. S ei esitanud hagejale võla tagastamise nõuet ega esitanud hagi kohtusse. V. Si väited, et ta korduvalt pöördus laenu tagastamiseks OÜ PT esindaja poole, on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti VSi enda seletustest nähtuvalt oli väidetavate pöördumise teemaks intresside maksmine, mitte laenu tagastamise nõue. Laenu tagastamise tähtaja kokkuleppe olemaolu ei tõenda ka V. Si viidatud asjaolu, et 08.08.2003 lepingu punktis 3.

1. sisaldub lepinguosaliste kokkulepe lõpetada kaasomand ja jagada kinnistu hiljemalt 01.01.2004.a. Iseloomulik on, et V. S, väites, et laen tuli vastavalt kokkuleppele tagastada 2003.a. detsembriks, ei nõua OÜ-lt PT laenu tagastamisega viivitamise aja eest viiviste tasumist, kuigi samal ajal on esitanud seadusega vastuolus oleva nõude viiviste saamiseks intresside tasumisega viivitamise aja eest. Tõendamist ei ole leidnud ka V. Si väide, et poolte vahel oli intresside maksmise kokkulepe arvestusega 15 % kuus, kokku 5 kuu eest 100 000 krooni. V. Si arvates tõendab intresside kokkuleppe olemasolu see, et tema kasuks seati hüpoteek OÜ PT kaasomandi osale summas 232 000 krooni. Kohus leiab, et intresside nõue on otsitud ja intresside arvestamisel on lähtutud eelnimetatud summast. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 4 kohaselt hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. Lepingu punkti 4.
2. kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja olemasolevad ja tulevikus tekkivad nõuded ostja vastu, sealhulgas nõuded, mis tulenevad olemasolevatest ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Seega ei ole hüpoteegisumma suurus ei tõenda tegeliku nõude olemasolu ega suurust. Kohus nõustub OÜ PT seisukohaga, et mõistlik on eeldada, et isik ei sõlmi laenulepingut, mille puhul tuleb 5 kuu jooksul laenusummale lisaks maksta laenuga peaaegu sama suur summa, kui samal ajal on pangast võimalik saada laenu odavamalt. Kohus leiab, et ka intresside arvestus näitab, et nõue on välja mõeldud: 15 % põhivõlast 132 000 krooni on 19 800 krooni, seega viie kuu eest oleks intressisumma kokku 99 000 krooni, mitte 100 000 krooni, nagu nõuab V. S. Õige on OÜ PT väide, et V. Si poolt väidetud laenu tagastamise tähtaja – detsember 2003 - puhul oleks laenuperioodiks 4 kuud, mis teeks intressi summaks 79 200 krooni. Eeltoodust kohus järeldab, et V. S soovis esitada intressinõuet summas, mis koos põhilaenuga vastaks täpselt hüpoteegisummale. Nõude otsitust ja tõele mittevastavust näitab ka asjaolu, et kohtuistungil V. S soovis muuta nõude alust ja tugineda asjaolule, et poolte vahel oli seltsinguleping ning laenu andmise eesmärk oli koos OÜ-ga PT investeeringust kasumi teenimine. Kohtuistungi käigus V. S loobus vastuhagi aluse muutmisest, saades aru, et sellisel juhul on ta kogu tagastatud summa alusetult saanud, kuivõrd seltsinglepingu alusel ei saa tal olla õigust laenu tagastamisele, vaid kasumi jagamisele, kuid kasumit ei ole veel saadud. V. S on esitanud nõude tasumata intresside eest viivise saamiseks. VÕS § 113 lg 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kuna V. Si viivistenõue tuleb seadusega vastuolu tõttu jätta rahuldamata, siis kohus ei analüüsi viivistearvestust ega OÜ PT vastuväiteid sellele. Eeltoodu alusel kohus jätab rahuldamata V. Si vastuhagi intresside summas 82 000 krooni ja intresside tasumisega viivitamise eest viiviste summas 24 600 krooni väljamõistmiseks OÜ-lt PT. VÕS § 1027 kohaselt isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS õ 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib õleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna kohus tuvastas, et intresside tasumise kokkulepe ja tasumise kohustus käesolevas asjas puuduvad, siis on põhjendatud OÜ PT nõue alusetult makstud 18 000 krooni tagasisaamiseks V. Silt. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli tähtajatu laenuleping 132 000 krooni tasumiseks, mille tagatiseks oli V. Si kasuks seatud hüpoteek summas 232 000 krooni. Võlasumma on V. Sile tasutud. Seega on hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatud ning vastavalt AÕS § 349 lg-le 1 võib OÜ PT koormatud kinnisasja omanikuna nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või hüpoteegi kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus rahuldab OÜ PT hagi hüpoteegi kustutamiseks ja alusetult saadud 18 000 krooni väljamõistmiseks kostjalt. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas täielikult OÜ PThagi ja jättis V. Si vastuhagi täies ulatuses rahuldamata, siis jäävad menetluskulud VSi kanda.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldust ei esitata nimeliselt asja menetlenud kohtunikule. Harju Maakohtu tööjaotusplaani kohaselt menetlevad menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusi kohtunikuabid. Põhjendusi on muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2007.a. otsusega nr-2-06-19161 Heli Käpp Kohtunik