2-06-35193/21

Tsiviilasi nr 2-06-35193 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008.a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-35193 Tsiviilasi I.S. avaldus isiku surnuks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja I.S. puudutatud isik: S.Z.
2. veebruar 2008.a Istungisekretär Astrid Sägi Alla Lašmanova Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija Tõlk RESOLUTSIOON
3. Rahuldada I.S. avaldus V.Z. ’i surnuks tunnistamiseks.
4. Tunnistada surnuks V.Z. ja lugeda V.Z. ’i surmaajaks
5. detsember
7. Määrus avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8. Määrus toimetada kätte avaldaja I.S., puudutatud isikule ja siseministrile.
9. Määrus saata 10 päeva jooksul määruse jõustumisest alates perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu väljaandes Ametlikud Teadaanded määruse avaldamisest alates 30 päeva jooksul. Määruse peale võib määruskaebuse esitada avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu. AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Avalduse kohaselt registreeriti M.Z. ja P.Z. ’i abielu Kallaste linnas. M.Z. ja P.Z. ’i kooselust sündis tütar I.S. ja poeg V.Z. . V.Z. elas oma sünnist alates Kallaste linnas aadressil T tn
10. 1969.aastal kutsuti V.Z. Nõukogude Armeesse ajateenistusse. Pärast demobiliseerimist asus V.Z. elama Pihkva oblastisse, kust lahkus edasi elama Sotši linna. Avaldaja viimaste andmete kohaselt asus V.Z. elama Abhaasia ANSV-sse Suhhumi linna. Viimased teated V.Z. ’i kohta pärinevad
11. aasta algusest, mil tema viimases kirjas avaldajale oli näidatud tema elukohana Suhhumi linn, Tšauba tänav 4 mäealune maja
12. Peale nimetatud viimase kirja saatmist puuduvad avaldajal igasugused teated V.Z. ’i asukoha ja elusoleku kohta. Avaldaja on pöördunud venna elusoleku ja asukoha teadasaamiseks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ametiasutuste poole ning on taotlenud järelpärimiste tegemist Interpoli kaudu. V.Z. ’i surnuks tunnistamine on avaldajale vajalik põhjusel, et venna surnuks tunnistamise järgselt on võimalik venna pärijatel vormistada Kallastel T tn. 2 asuva elamu mõttelise osa omandiõiguse üleminek ja viia lõpule elamu juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamine vastavalt Maareformi seadusele. Kuna käesoleval juhul ei ole V.Z. ’i kohta andmeid alates
13. aastast, palub avaldaja V.Z. surnuks tunnistada. KOHTUISTUNG Avaldaja, I.S., poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et V.Z. on avaldaja vend ja viimast korda nägi ta venda 1982 aastal ning viimane kiri tuli 1988.aastal. V.Z. lahkus Eestist peale armeeteenistust ning jäi Venemaale. Perekond on V.Z. it igalt poolt taga otsinud kuid tulemusteta. Avaldaja palub tunnistada V.Z. surnuks ja lugeda V.Z. ’i surmaajaks 31.12.1989.a. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Siseministeeriumi Rahvastiku Toimingute Osakonna teatise kohaselt V.Z. ’i surma registreerimise kohta Eestis andmed puuduvad. Tartu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna teatise 29.05.2007.a kohaselt, ei ole Tartu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas V.Z. ’i surma registreeritud ning Eesti Rahvastikuregistrisse nimetatud isikut kantud ei ole. Tartu Maavalitsusel ei ole vastuväiteid I.S. avaldusele, V.Z. ’i surnuks tunnistamiseks. I.S. poolt puudutatud isikuna nimetatud S.Z., on oma kirjaliku vastuse kohaselt tutvunud I.S. avaldusega V.Z. ’i surnuks tunnistamise kohta ja on avaldusega nõus. I.S. poolt avaldusele lisatud 27.09.1988.a õiendi notariaalselt kinnitatud ärakirja kohaselt on V.Z. Petseri Rajooni Miilitsaosakonna poolt tagaotsitav kui teadmata kadunud isik. Lõuna Politseiprefektuuri kirja 15.05.2006.a kohaselt puuduvad andmed V.Z. ’i viibimise kohta Eesti Vabariigis. Keskkriminaalpolitsei 12.07.2006.a kirjast nähtuvalt on Interpoli Gruusia osakonnast päring edastatud Gruusia kompetentsetele organitele ja V.Z. ’t otsitakse kui kadunud isikut. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on avaldatud 13.12.2006.a ja 20.12.2006.a teadaanne, kus Tartu Maakohus kutsus üles igaüht andma andmeid Tartu Maakohtule V.Z. ’i asukoha kohta. Kohtule ei ole saabunud teateid V.Z. ’i kohta. Kohus uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et kuna kohtule esitatud tõenditest nähtub, et V.Z. ’i elus olemise kohta ei ole andmeid pärast 1988 aasta algust, on põhjendatud avaldaja avaldus rahuldada ja tunnistada V.Z. surnuks. TsÜS § 20 lg 2 kohaselt kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Kohtule esitatud tõendite kohaselt leiab kohus, et V.Z. ’i elusoleku kohta viimasteks andmeteks on avaldaja poolt esitatud avaldus ja asjas olevad tõendid, selle kohta, et V.Z. ’i kohta saadi viimaseid andmeid 1988 aasta alguses ja sellest ajast ei ole tema asukoht teada. Seega tuleb V.Z. ’i surmaajaks lugeda
14. detsember 1989.a. Kohtunik 2