KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
- juuli 2007.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-07-6802 Tsiviilasi J.Ž. hagi J.L. vastu lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J.Ž, Kostja J.L., Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Rahuldada J.Ž hagi osaliselt. Muuta Pärnu Maakohtu
- novembri 2005.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-883/2005 väljamõistetud elatise suurust ning mõista J.L.-ilt alates
- märtsist 2007.a välja elatis lapse E.Ž ülalpidamiseks 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni igakuiselt J.Ž kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asja sisu Hageja nõue ja põhjendused, esitatud tõendid Kohtule 02.03.2007.a esitatud hagi (tl 1-2) ning eelmenetluses antud kirjaliku arvamuse (tl 30-32) kohaselt palub hageja J.Ž suurendada Pärnu Maakohtu 11.11.2005.a otsusega tsiviilasjas n 2-883/2005 (tl 4-5) kostjalt J.L-ilt välja mõistetud elatist poolte ühise lapse E. Ž. ülalpidamiseks 2500 kroonini. Varasema kohtuotsusega mõisteti elatisena välja sel ajal kehtinud minimaalne elatise määr 1345 krooni. Väljamõistetud elatist on kostja tasunud, kuid hageja peab seda summat seoses elu kallinemise ja tütre vajaduste suurenemisega Tsiviilasi nr 2-07-6802 ebapiisavaks. Laps käib lasteaias, mille osalustasu on 200 krooni kuus ning toiduraha 16 krooni päevas (tõend tl 7). Hageja elab koos lapsega tema emale kuuluvas korteris (korteriühistu tõend tl 11) ja kannab üksi eluasemekulutusi, mis on keskmiselt 1200 krooni kuus (kommunaalmaksete arved ja elektriarve tl 8-10). Lapse koguvajadusteks hindab hageja 5000 krooni, mille kohta on ta esitanud ka vastava arvestuse (tl 3). Hageja töötab xxxx xxxx AS-s keskmise töötasuga 4200 krooni kuus (palgatõend tl 6), mis on ebapiisav lapse vajaduste rahuldamiseks. Hagejal puudub vallas- ja kinnisvara, kostjale kuulub kinnistu xxxxx x x Valga linnas (tl 12) ning ta on hagejaga võrreldes palju paremini varaliselt kindlustatud. Kostja on võimeline hageja nõutavas määras elatist suurendama. Kostja vastuväited, esitatud tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidete osas Kostja J.L. ei tunnista oma kirjalikus vastuses (tl 19-20) hagi. Tema väitel on hageja nimetatud lapse vajadused oluliselt väiksemad kui hageja viitab ning vastavalt Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel avaldatud uuringule on tegelik kuni 6-aastase lapse kulu keskmiselt 2047 krooni kuus. Hageja hinnangul on nimetatud uuring statistiline ning lähtuda tuleb ikkagi konkreetsest lapsest. Antud juhul on hageja vähemalt eluruumi-, toidu- ja lasteaiakulude osas esitanud tõendid, mis kinnitavad oluliselt suuremaid vajadusi kui uuringus märgitud ning hageja peab põhjendatuks ka teisi esitatud lapse vajadusi. Kostja töötab OÜ-s A.P.keskmise netopalgaga 5435 krooni kuus (palgatõend koos tõlkega tl 21-22) ning selline sissetulek ei võimalda temal hageja nõutavat elatist maksta. Hageja väitel töötab kostja Soome firmas ja saab ka lähetusrahasid, mida ta kohtule ei avalda. Samuti tuleb elatise summa määramisel lähtuda brutopalgast. Kohus lisab, et on omal algatusel nõudnud Maksu- ja Tolliametilt välja tõendi kostjale alates juulist 2006.a tehtud väljamaksete kohta (tl 39). Samas leiab kostja, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka tema teiste ülalpeetavatega. Kostja on abielus D.L.-ga (abielutunnistus tl 23), abielust on sündinud tütar K.L. (sünnitunnistus tl 24) ning kuna abikaasa on lapsehoolduspuhkusel (tõend tl 27), tuleb kostjal nii last kui abikaasat ülal pidada. Kostja võimalused ei võimalda elatise suurust tõsta isegi kehtiva miinimummäärani, mistõttu ei saa hagi rahuldada. Hageja väitel saab kostja abikaasa lastetoetust 300 krooni ning vanemahüvitist 3600 krooni (miinimumpalga ulatuses), mistõttu ei jääks hageja nõutavas määras elatise väljamõistmisel kostja ülalpeetavad halvemasse olukorda kui poolte ühine laps. Kostjale kuulub kinnistu Valga linnas, kuid nimetatud kinnistul asuvale elamule on seatud isiklik kasutusõigus A.ja A.P. kasuks, kes tegelikult majas elavad. Kostja perekond üürib Valga linnas korterit (üürileping tl 25-26) ning kinnistu omamine ei viita seega varalisele kindlustatusele. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga ja leiab, et kostja ja tema abikaasa poolne kinnistu selline käsutamine ei takista kostja perekonna elamist samas majas ning täiendav eluruumi üürimine varalise seisundi halvendamiseks ei saa olla aluseks elatise jätkuvaks tasumiseks alla kehtiva alammäära. Kohaldatavad õigusaktid, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 alusel võib kohus teise vanema nõudel välja mõista elatise, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. PkS § 61 lg 2 kohaselt on elatiseks igakuine elatusraha, mis määratakse kindlaks lapse vajadusest ja kummagi vanema varalisest seisundist lähtuvalt. Elatis mõistetakse välja alates elatisehagi esitamisest tulenevalt PkS § 70 lg
- Kohtupraktikas on tunnustatud põhimõtet, et nimetatud asjaolude hindamisel tuleb lähtuda hagi esitamise aja seisust ja sellele vahetult eelnevast (harilikult ca 6-kuulisest) perioodist. Igakuine elatusraha ei 2
(4)Tsiviilasi nr 2-07-6802 või PkS § 61 lg 4 kohaselt olla väiksem kui pool kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2007.aastal on 3600:2 = 1800 krooni. Kohus võib PkS § 61 lg 5 ja 6 nimetatud juhtudel elatiseks määrata ka väiksema summa (kui kohustatud vanemal on teine ülalpeetav, ta on töövõimetu, lapsel endal on piisav sissetulek või on muud mõjuvad põhjused). Enne nimetatud õigusnormide käsitlemist tuleb aga lahendada teine küsimus – nimelt ei ole käesoleval juhul tegemist mitte lihtsalt elatise väljamõistmisega, vaid juba eelnevalt kohtu poolt väljamõistetud elatise suurendamise nõudega. Vastavalt PkS § 61 lõikele 3 võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Seega tuleks esmalt vaadata, kas poolte varaline seisund ja/või lapse vajadused on muutunud. Asjaolu, et lapse vajadused on poolteise aasta võrra vanemaks saades mõnevõrra suurenenud, on ilmne ja üldteada, ega vaja eraldi tõendamist. Ent paraku ei ole ei lapse vajadusi ega vanemate varalist seisundit võimalik võrrelda eelmise kohtuotsuse ja selle tegemisele eelnenud ajaga, sest asja juurde võetud tsiviilasja nr 2-883/2005 toimikust selliseid andmeid ei tulene. Nimetatud toimikus olevas hagiavalduses ei ole andmeid hageja varalise seisundi ega lapse vajaduste osas, kostja aga hagile ei vastanud ning asjas tehti tagaseljaotsus. Seega peab kohus elatise määramisel käesoleval juhul lähtuma käesolevas asjas esitatust. Vanemate varaline seisund. Esitatud palgatõendi kohaselt oli hageja keskmine brutopalk ajavahemikus august 2006 – jaanuar 2007 3488 krooni, kostjal hagi esitamisele eelnenud 6 kuu jooksul lähtuvalt Maksu- ja Tolliameti teatisest (kostja esitatud palgatõendit kohus ei arvesta, kuna ei kajasta võrrelduna nimetatud teatisega kostja sissetulekuid õigesti) 7527 krooni. Kohus nõustub hagejaga, et varalise seisundi hindamisel tuleb lähtuda brutopalgast ehk palgast palgaseaduse mõttes, millest makse jm vähendusi maha arvatud ei ole. Vaidlust ei ole selles, et kummalgi poolel on üks ülalpeetav, ent kostja väikelapse vajadused on kindlasti mõnevõrra väiksemad kui poolte ühise 5-aastase lapse omad. Kuigi kostja väide lapsehoolduspuhkusel oleva abikaasa ülalpidamiskohustuse osas tulenevalt PkS § 21 on iseenesest õige, tuleb selle kohustuse tuvastamisel arvestada ka üldteada asjaolusid, et kostja abikaasa peaks selles vanuses lapse puhul veel saama vanemahüvitist vähemalt miinimumpalga määras (kostja abikaasa lapsehoolduspuhkuse kohta on esitatud tööandja tõend, millest kohus teeb järelduse, et enne puhkusele jäämist oli temal töökoht) ning samuti lapsetoetust. Nimetatud summad ei pruugi küll olla kostja abikaasale täielikult piisavad enda elatamiseks ja oma osa katmiseks lapse ülalpidamiskuludes, kuid vähendavad oluliselt kostja vastavaid kulutusi. Mis puutub poolte kulutusi eluasemele, siis kohus ei pea põhjendatuks hageja väiteid kostja poolt tema varalise seisundi pahatahtliku halvendamise osas. Kostja on esitanud üürilepingu ning kohtul puudub alus arvata, et see oleks sõlmitud eesmärgiga oma varalise seisundi halvendamiseks, vältimaks suurema elatise maksmist poolte ühise lapse ülalpidamiseks. Üürilepingu sõlmimise ajal (03.08.2006) oli kostjale juba teada, et perre on sündimas laps ning kohus järeldab, et uue eluaseme üürimine oli vajalik perekonna huvides. Küll aga ei saa kohus aru, miks on kahe ülalpeetava väikese lapse olemasolul vajalik seada tasuta kasutusõigus väidetavalt elamiskõlblikule elamule ja jätta kasutamata õigus eluruumide kasutamise eest tulu saamiseks. Samas ei ole kostjal üksi ka õigust ruumide üürimiseks, sest tegemist on kinnistusraamatu andmete kohaselt ühisomandiga. Eelnevast tulenevalt hindab kohus kostja varalist seisundit mõnevõrra paremaks kui hagejal, sest kuigi igakuised kulutused (lapsele, abikaasale ja eluasemele) on kostjal suuremad, on ka tema keskmine sissetulek veidi üle 2 korra kõrgem kui hagejal. Hageja kulutused eluasemele on esitatud tõendite kohaselt talveperioodil ca 1200 krooni kuus, kostjal 1500 krooni kuus + kommunaalteenuste kulud. Lapse vajadused. Kostja viidatud ning Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt avalikult kättesaadav uuring (veebiaadress http://www.sm.ee/est/HtmlPages/KulutusedlapseleTHI20042006/$file/Kulutused%20lapsele%20THI%202004-2006.xls) on tõepoolest kohtupraktikas aluseks laste vajaduste hindamisel ning kuni 6-aastase terve linnalapse vajadused kuus on 3
(4)Tsiviilasi nr 2-07-6802 selle kohaselt 2047 krooni, kuid nõustuda tuleb ka hagejaga, et iga konkreetset last tuleb käsitleda eraldi. Kui on olemas tõendid selle kohta, et lapse vajadused on suuremad kui uuringus nimetatu, tuleb lähtuda esitatust. Antud juhul on hageja dokumentaalsete tõenditega tõendanud, et võrrelduna nimetatud uuringus tooduga on lapse kohta olemasolevad eluruumikulud suuremad ca 400 krooni võrra, samuti on mõnevõrra suuremad lapse kulutused toidule väljaspool kodu. Muus osas tõendeid esitatud ei ole ning kohus ei pea hageja esitatud arve usaldusväärseteks. Selgelt on kohtu arvates võrrelduna nimetatud uuringuga liialdatud toiduks tehtavate kulutuste ja hügieenitarvetega. Arvestades eelnevat ning silmas pidades asjaolu, et nimetatud uuringu andmed on 2006.aasta kohta ja elu jätkuvalt kallineb, peab kohus 2007.aastal põhjendatuks lapse vajadusi 3000 krooni osas kuus. Elatise määr. Silmas pidades ülalpool tuvastatud vanemate varalise seisundi erinevusi ning lapse vajadusi, peab kohus õigeks suurendada väljamõistetud elatist kehtiva miinimummäärani ehk 1800 kroonini kuus, rahuldades seega hagi osaliselt. Sellega katab kostja 60% ja hageja 40% lapse vajadusest, mis on proportsioonis nende varalise seisundiga. Põhjust hagi rahuldamata jätmiseks ja tunnistamiseks, et lapsele tuleb elatise maksmist jätkata alla kehtiva alammäära, kohtu arvates ei ole. Kostjal on küll ülalpeetavad, kuid tema igakuine sissetulek võimaldab maksta elatist kohtu poolt käesolevaga nimetatud määras, jätmata teist ülalpeetavat last halvemasse olukorda PkS § 61 lg 5 mõttes või abikaasat vajaliku ülalpidamiseta PkS § 21 mõttes. Menetluskulud Arvestades hagi rahuldamise ulatust (kohus tõstis elatise määra ligemale poole võrra taotletust) on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lõike 1 kohaselt õiglane jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Toomas Talviste Kohtunik 4
(4)