2-06-20702/13

1 2 – 06 – 20702 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „28“veebruaril 2008.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 06 – 20702 Tsiviilasi: G O hagi I S vastu abielu lahutamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: G O (isikukood: xxx, elukoht: xxx ); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: I S (isikukood: xxx , registreeritud elukoht: xxx; tegelikud elukohad: 1) xxx 2) xxx ); Kostja esindaja Eestis: (I S ema) M P (elukoht: xxx ) Kohtuistungi toimumise aeg: „04“veebruar 2008.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär, Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni ja hageja, G O; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Lahutada G O ja I S abielu, mis registreeriti „31“juulil 1997.a. Ida – Virumaa Perekonnaseisuosakonnas ning mille kohta on koostatud abieluakt nr. xxx . Pärast lahutust jätta I S perenimeks – „S“. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas jätta G O kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult 2 teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD G O ja I S elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.6), registreeritud abielus alates „31“juulist 1997.a.. Poolte registreeritud abielust alaealisi lapsi sündinud ei ole. Varalisi vaidlusi, aga samuti vaidlusi abikaasade ühisvara jagamise üle, G O ja I S vahel ei olnud. Hagiavalduse kohaselt oli perekond lagunenud ning abielu jätkamine oli võimatu. Kostja, I S, asus elama Venemaale, St. Peterburi linna ning temal keelati Eestisse sissesõitmine 10 – aasta jooksul. Hageja, G O, elas juba, hagiavalduse kohtusse esitamise hetkeks, seitse aastat faktilistes abielulistes suhetes teise naisega. Palus hagi rahuldada ning G O ja I S abielu, mis registreeriti 31.juulil 1997.a. Ida – Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas ning mille kohta koostati abieluakt nr. xxx , lahutada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, I S, kohtule esitatud omakäelises kirjalikus vastuses (tl.36) tunnistab hagi, on abielulahutusega nõus ning palus abielu lahutada. Varalisi vaidlusi, vaidlusi abikaasade ühisvara jagamise üle, aga samuti ka vaidlusi alaealiste laste üle I S ja G O vahel ei ole. Kirjaliku vastuse kohaselt palub I S tsiviilasja läbivaatamist ilma tema osavõtuta kohtuistungist, aga samuti ei soovi I S enda isiklikku ärakuulamist kohtu poolt. Kohtule saadetud kirjaliku vastuse kohaselt ei ole I S võimalik Eestisse kohtuistungile sõita, kuna ta elab Venemaal, kus varastati I S ära isikut tõendavad dokumendid, mille tõttu ei ole I S võimalik ületada Eesti Vene riigipiiri. Palus hagi rahuldada ja peale abielu lahutust jätta I S perenimeks – „S“. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, G O, palus kohtuistungil hagi sisulist läbivaatamist ilma I S osavõtuta kohtuistungist, kuna I S ei ole dokumentide kaotamise tõttu võimalik ilmuda kohtuistungile. Kohus rahuldas taotluse. Abielu palus G O lahutada, kuna ta elab kohtuistungi päevaks juba 10 – aastat faktilistes abielulistes suhetes teise naisega aadressil: xxx. G O selgitab kohtule täiendavalt, et mõne aja pärast peale abielu sõlmimist 1997.a. lahkus I S pere juurest ja asus elama eraldi ema juurde, kes elas xxx. Abikaasade ühisvara jagada ei ole. Abielust sündinud ühiseid lapsi ei ole. Käesoleval ajal elab I S Venemaal. Abielulahutust I S soovib G O selleks, et G O oleks võimalik uuesti abielluda. 3 Kostja, I S, kohtule saadetud kirjalikus vastuses (tl.45) võttis hagi õigeks, palus hagi rahuldada ning abielu lahutada. Kõik kohtukulud palus I S panna G O kanda. Palus tsiviilasja arutada sisuliselt ilma I S osavõtuta, kuna I S ei saa passi puudumise tõttu Venemaalt Eestisse sõita. Enda isiklikku ärakuulamist kohtu poolt I S ei taotlenud. Kirjalikus vastuses selgitab I S täiendavalt, et abielu jätkamine on võimatu, kuna I S elab juba seitse aastat Venemaal ning mingeid kontakte oma seadusliku abikaasaga, G O, ei ole. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. I S ja G O abielutunnistuse originaaleksemplariga (tl.6). Maksekorraldusega 27.juulist 2006.a. (tl.5) riigilõivu tasumise kohta. Viru Maakohtu määrusega 25.augustist 2006.a. (tl.7). G O poolt esitatud hagimaterjalide tõlgetega vene keelde (tl.13-15). Viru Maakohtu määrusega 13.novembrist 2006.a. (tl.16-19). G O poolt kohtule esitatud täiendava avaldusega (tl.27-29). I S kirjaliku omakäelise vastusega hagile 30.juulist 2007.a. (tl.36-37). I S kirjaliku vastusega hagile 17.septembrist 2007.a. (tl.45). Kohtuistungi protokolliga (tl.48-50). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et G O hagi I S vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et I S ja G O abielu jätkamine on põhimõtteliselt võimatu, kuna I S on asunud elama 4 Venemaale, kus viibib juba seitse aastat. Abielulisi suhteid, aga samuti isegi mingeid isiklikke kontakte, I S ja G O vahel ei ole. G O on alates 08.jaanuarist 1998.a. loonud uue pere ning elab faktilistes abielulistes suhetes teise naisega. Pärast lahutust tuleb jätta I S perenimeks – „S“. Abielust sündinud alaealisi lapsi I S ja G O ei ole. Abikaasade ühisvara jagada ei ole. Varalisi vaidlusi I S ja G O vahel ei ole. Kõik käesoleva tsiviilasjaga seotud kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna hageja, G O, kanda. Johannes Külaots Kohtunik