2-07-13975 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-07-13975 Otsuse kuupäev Jõhvi,
- märts 2008.a kl 15.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Nadezhda Kudryashova hagi V. K.`i vastu lahutamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
- veebruar 2008.a /kinnine kohtuistung/ Istungil osalenud isikud Hageja N. K.; Kostja V. K.. abielu Resolutsioon
- Hagi rahuldada.
- Lahutada V. K.`i (isikukood xxx) ja N. K. (isikukood xxx) vahel
- mail 1996.aastal Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu (abieluakti kanne nr. 143).
- Jätta alaealine laps X. K. (dokumentides ka K. K., isikukood xxx) hageja N. K. kasvatada.
- Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
- Saata kohtuotsus pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1
(3)2-07-13975 ASJAOLUD
- aprillil 2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt abielu kostjaga sõlmiti 02.05.1996.a IdaViru Maavalitsuse Perekonnaseisuametis. Poolte abielulised suhted lõppesid 2006.aasta oktoobris. Abielust on 07.02.2002.a sündinud tütar X. K.. Abielu lahutamine Perekonnaseisuameti kaudu on võimatu, sest kostja ei ole nõus abielu lahutama. Kuna kostja on pärast abielusuhete faktilist lõppemist aidanud perekonda materiaalselt, siis hageja elatise nõuet ei esita.
- Hageja palus PkS § 29 alusel lahutada poolte abielu. KOSTJA VASTUS
- Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatati kostjale eelmenetluses tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale isiklikult kätte toimetatud, kuid kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust hagile. KOHTUISTUNGID
- jaanuari 2008.a kohtuistungile kostja ei ilmunud, kuigi kohtukutse on kostjale kätte toimetatud. Kohtuistungi päeval kostja helistas ja teatas, et kohtuistungile ei ilmu, kuna asub Tallinnas.
- Hageja teatas, et elavad kostjast lahus, kostja elab ja töötab T.. Nädalavahetustel käib J., et kohtuda tütrega.
- veebruari 2008.a kohtuistungil hageja toetas hagi. Hageja teatel ei ela nad kostjaga koos alates 2006.a, nad elasid küll ühes korteris, kuid erinevates tubades. 2007.a juunikuus ostis kostja endale korteri ja elab eraldi. Hagejal on teine elukaaslane, kellega soovib abielluda, seepärast ei soovi lepitusaega. Hageja palus lahutada abielu ja jätta poolte ühine alaealine laps X. K. elama hageja juurde. Laps suhtub ema ja isa suhetesse rahulikult, isaga kohtub nädalavahetustel.
- Kostja nõustus hagiga. Kostja ei osanud selgitada, miks ei nõustunud abielu lahutamisega perekonnaseisuameti kaudu. Kostja seletuste kohaselt tal on teine elukaaslane, kellega soovib luua perekonna. Kostja nõustus sellega, et nende ühine laps jääb hageja juurde elama, kuna kostja on sageli töölähetustes. Lapsega suhtleb vabalt, hageja poolt ei ole selleks mingeid takistusi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Abielu lahutamise nõue
- Abielutunnistuse kohaselt poolte vaheline abielu sõlmiti 02.05.1996.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuametis (t.lk. 3). Hageja nõuab abielu lahutamist. 2
(3)2-07-13975
- Abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis
- PkS §26 ja §27 lg1 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka abielu lahutamisega kohtus. Sama seaduse §29 lg2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.
- Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Hagiavalduse ja poolte seletuste kohaselt tegelikult nende vahelised suhted lõppesid 2006.a oktoobrikuus. Sellest ajast alates elavad pooled lahus. Hagiavalduse esitamine ei mõjutanud pooli, nende vahelised suhted pärast hagi esitamist ei ole paranenud. Kohus vastavalt TsMS §346 lg2 kuulas pooli isiklikult ära. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada, kohtuistungitel selgelt väljendatud poolte tahteks oli abielu lahutamine.
- Kohus menetleb asja alates 12.04.2007.a, s.o umbes 11 kuud. Sellises olukorras ei ole enam otstarbekas menetlust peatada. Kostjal ei ole vaidlust abielu lahutamisele, kohtuistungil ta on nõustunud abielu lahutamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel kui kostja võtab hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt põhineb eksimusel või on mõjutatud pettuse või vägivallaga, kohus ei tuvastanud. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamist, mistõttu tuleb abielu lahutada. Lapsesse puutuv vaidlus
- Sünnitunnistuse järgi lapse X. K. vanemateks on hageja ja kostja (t.lk.5). PkS § 29 lg 3 esimesest lausest lähtudes abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel ka lapsesse puutuva vaidluse. . Kuna kohus abielu lahutamise osas hagi rahuldab, tuleb PkS §51 alusel ka lahendada ka lapsesse puutuva vaidluse.
- Hageja nõuab jätta last enda juurde elama, millega kostja on nõustunud. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettuse või vägivallaga, kohus ei tuvastanud. Laps on kogu aeg elanud hageja juures. Asjaolusid, mille kohaselt edaspidi ei saaks last hageja kasvatada jätta, pole tuvastatud. Seega rahuldab kohus ka selles osas hagi. Kohtukulud
- Menetluskulude kostjalt väljamõistmist hageja ei taotlenud. TsMS §164 lg1 alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
- Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3
(3)