KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28.veebruar 2008.a. kell 16.00 Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-07-46606 Tsiviilasi N. U. hagi V. U. vastu elatise nõudes alaealisele lapsele Menetlusosalised ja nende Hageja: N. U. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxxxx x-xx xxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxx Kostja: V. U. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx-xx xxxxx xxxxx xxxx esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 18.veebruar 2008 RESOLUTSIOON 1.Välja mõista V. U. elatis tagasiulatuvalt üks
(1)aasta enne elatishagi esitamist, s.o. alates 07.novembrist 2006 kuni 29.veebruarini 2008 N. U. kasuks alaealise lapse R. U. (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks summas kakskümmend seitse tuhat kakssada (27 200) krooni . 2.Välja mõista V. U. elatis alates 01.märtsist 2008 N. U. kasuks alaealise lapse R. U. ülalpidamiseks igakuuliselt kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis
(2175)krooni kuni R. U. täisealiseks saamiseni xx.xxxxxxxxx xxxx.x. , kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuus. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 28.veebruarist 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on Natalja ja V. U. abielu 14.03.2007.a. lahutatud. Poolte kooselust ja abielust on sündinud xx.xx.xxxx.x. K. U. ning xx.xx.xxxx.x. R. U. . Kostja lahkus faktiliselt pere juurest 05.04.2006.a. ning alates sellest ajast ei ole vabatahtlikult andnud vahendeid laste ülalpidamiseks. Seetõttu taotleb hageja kostjalt elatise väljamõistmist igakuise summana pool miinimumpalka (2007.aastal 1800 krooni) kuus mõlemale lapsele. Kohtumenetluse käigus on hageja loobunud elatise väljamõistmise nõudest K. U. ülalpidamiseks, kuna V. U. on küll isana kantud lapse sünniakti, kuid pole tema bioloogiline isa. R. U. taotleb hageja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Ta taotleb poeg Rasmusele väljamõistetavat elatist vähendada perekonnaseaduse (PKS) § 61 lõigetes 5 ja 6 sätestatud alustel asjaolude tõttu, et V. U. on veel xx.xx.xxxx.x. sündinud poeg, keda ta samuti on kohustatud üleval pidama, kostja on uuesti abiellunud ja tema peres on lisaks abikaasale kaks last, kelle ülalpidamises ta osaleb ning tal on suured maksekohustused.Kostja on täitnud R. U. ülalpidamiskohustust, makstes lasteaiamaksu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus PKS §-de 60 ja 61 sätetest, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks loetakse kohtupraktikas ka elatise andmist ulatuses, mis ei rahulda lapse vajadusi. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, osundatud paragrahvi 3.lõike alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS § 61 lõikele 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrusega nr 328 on alates 1.jaanuarist 2006.a. kehtestatud kuupalga alammääraks täistööaja korral 3000 krooni. 2
(4)Vabariigi Valitsuse 21.detsembri 2006.a. määrusega nr.273 on kehtestatud kuupalga alammääraks alates 01.jaanuarist 2007 3600 krooni ja Vabariigi Valitsuse 20.detsembri 2007.a. määrusega nr 254 on kehtestatud kuupalga alammääraks alates 01.jaanuarist 2008 4350 krooni. Sünnitunnistuse (tl 5) ja sünniaktiga (tl.18) on tõendatud, et V. U. on xx.xxxxxxxxx xxxx.x. sündinud R. U. ja 27.juulil 1991.a. sündinud T. U. isa ning N. U. on R. U. ema. V. U. on 17.11.2007.a. abiellunud M. D. , viimane kannab pärast abiellumist perekonnanime Urgand(tl.16). Rahvastikuregistri väljavõttest (tl.24) nähtub, et M. U. samal aadressil, xxxxxxxxx xx-x xxxxx xxxxxx elavad xxxx.. sündinud A. , xxxx.x. S. D. ja xxxx.x. M. M. D. . Mooste Vallavalitsus tõendab (tl.15), et V. U. on ajavahemikul 22.09.2006 – 21.05.2007 maksnud lasteaia toiduraha ja osalustasu kokku 2675 krooni, sealhulgas perioodil, mille eest hageja nõuab elatist (alates 07.11.2006) 1450 krooni. V. U. netopalk on TKA Ehitus OÜ tõendi kohaselt 6000 krooni kuus (tl.19). Kohtutäitur Aive Kolsari menetluses on V. U. suhtes 21.01.2008.a. seisuga kokku nõudeid 71 028.75 krooni ulatuses (sealhulgas täitekulud) (tl.23). Kohtutäituri õiendist nähtub, et V. U. on elatise võlgnevus T. L. ees (T. U. ema) 31.12.2007.a. seisuga 39 215.65 krooni. 2008.a. on kostja kohustunud nimetatud võla ja igakuise elatusraha katteks T.Lentsiuse kasuks tasuma 1087.50 krooni. Maksu- ja Tolliameti ees on V. U. FIE sotsiaalmaksu ja intressi võlgnevus kokku summas 18 996 krooni ning FIE kohustusliku kogumispensioni makse ja intressi võlgnevus 352 krooni (tl.28). Hinnates esitatud tõendeid ja poolte poolt esiletoodud asjaolusid, on kohus seisukohal, et esinevad alused elatise väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks hageja poolt taotletud ulatuses. Kohtu hinnangul ei esine PkS § 61 lõikes 5 ja 6 sätestatud asjaolusid , mis võimaldaksid elatise suurust vähendada alla PkS § 61 lõikes 4 sätestatud miinimummäära. Kuigi kostjal on ülalpidamiskohustus ka xx.xx.xxxx.x. sündinud poja Tambeti suhtes, maksab kostja nimetatud lapsele elatist kohtutäituri õiendi kohaselt 2008.a. 1087.50 krooni kuus. Isegi juhul, kui kostja täidaks ka teise lapse ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras, tuleks tal kahele lapsele elatisena tasuda miinimumtöötasu, so. 4350 krooni. Sel juhul jääks kostjale endale küll väiksem summa,kui lastele, kuid arvestada tuleb ka seda, et kui kostja täidab korrektselt elatise maksmise kohustust, arvatakse makstav elatis maha tema maksustatavast tulust, mis suurendab kostja poolt saadavat sissetulekut.Kostja ei ole töövõimetu, kohtu hinnagul, võimaldab kostja proffessioon (ehitustööline, pottsepp) temal teenida tunduvalt suuremat sissetulekut, kui ta kohtule avaldatud andmetel saab.Kostja on kohustatud seaduses sätestatud laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks tegema kõik endast oleneva, sealhulgas leidma tasuva(ma) töö. Kohus ei tunnista mõjuvateks põhjusteks, mis võimaldaksid elatise välja mõista miinimummäärast väiksemas ulatuses ka kostja poolt esile toodud asjaolusid – võlgasid, mis on sissenõudmisel täitemenetluses ning maksuvõlgasid. Kohus leiab, et elatise maksmise kohustus on prevaleeriv teiste kohustuste ees. Asjaolu, et kostjal on tekkinud suhteliselt suur elatise võlgnevus – 39 215 krooni- T. L. eest 18.10.2002.a. kohtuotsuse järgi, mille kohaselt igakuise elatisraha suurus oli 462,50 krooni, näitab, et kostja ei ole näidanud üles head tahet oma kohustuste täitmisel. Kohtu arvates ei ole õiglane vähendada käesolevas asjas igakuist elatusraha alaealisele lapsele seetõttu, et kostja on jätnud täitmata oma varasemad kohustused 3
(4)teise lapse ees. Asjaolu, et V. U. peab üleval oma praeguse abikaasa lapsi, ei võimalda samuti väljamõistetavat elatist vähendada, sest seadus ei kohusta teda nimetatud lapsi ülal pidama. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest, lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei ole täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61.6.lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja on pöördunud elatise väljamõistmise nõudega kohtu poole 07.novembril 2007 ning taotlenud elatise väljamõistmist aasta enne elatishagi esitamist. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt alates 07.novembrist 2006 on põhjendatud, sest kostja ei ole viimase aasta jooksul vajalikul määral laste ülalpidamisest osa võtnud ning ei esine PkS § 61 lõikes 6 sätestatud asjaolusid. Kuigi V. U. on tasunud R. U. lasteaiamaksu, ei saa seda pidada elatise andmiseks ulatuses, mis tagaks lapse vajaduste rahuldamise. Jagades kostja poolt lasteaia osalustasuna makstud 2675 krooni 9 kuuga, mille vältel ta seda tasu on maksnud, kujuneb ühes kuus makstud summaks 297 krooni, mis on ilmselgelt liiga vähene panus lapse ülalpidamiseks. Kuid kohus arvestab seda panust ja vähendab hagejale ühe aasta eest enne elatishagi esitamist väljamõistetavat elatisraha sellel perioodil (alates 2006.a. novembrikuust) kostja poolt tasutud summa – 1450 krooni võrra. Võttes aluseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärad (2006.aastal 1500 krooni; 2007.aastal 1800 krooni ja 2008.aastal 4350 krooni), moodustab kostja elatise võlg hageja ees alates 07.novembrist 2006 kuni 29.veebruarini 2008 28650 krooni [1200 (24x50) +1500 +21600 (12x1800) + 4350 =28650]. Sellest tasutud lasteaiamaksu maha arvates jääb elatise võlgnevuseks 27 200 krooni. Alates 01.märtsist 2008 kuulub kostjalt igakuuliselt R. U. ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni väljamõistmisele 2175 krooni, võttes aluseks 2008.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära – 4350 krooni. Kui kuupalga alammäär muutub, muutub ka igakuuline elatusraha suurus. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Hageja võib nõuda tulenevalt TsMS § 174 lg 1 asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Epp Tombak Kohtunik 4
(4)