← Eesti

2-07-39314/10

Obsah (7)§ 178§ 428§ 429§ 168§ 175§ 150§ 432

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-07-39314 Määruse tegemise aeg ja koht 03. märts 2008. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi I. D. vastu 967,67 kroo

§ 178lg 2.

ASJAOLUD

  1. Viru Maakohtu menetluses on AS Kohtla-Järve Soojus hagi I. D. vastu 967, 67 krooni nõudes. Hagi esitati kohtule 24.09.
  2. a.
  3. 07.11.
  4. a esitas hageja esindaja kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks. Avalduse kohaselt hageja loobub hagist kuna kostja on võlgnevuse tasunud. Hageja esindaja palub välja mõista kostjalt hageja menetluskulud kokku summas 1 345 krooni (millest 125 krooni on pool tasutud riigilõivust, õigusabikulud 1 180 krooni ja 40 krooni omandiõiguse tõendi eest) ja tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust 125 krooni. Hageja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest.
  5. Kohus saatis kostjatele hagist loobumise avalduse ja nõudis kirjalikku vastust hagist loobumise ja menetluskulude väljamõistmise suhtes. Kostja menetluskulude väljamõistmisega ei nõustunud ning märkis, et tasus kostjale võla kohtuvälises korras täies ulatuses, hageja õigusabikulud 1 180 krooni pole põhjendatud, dokumentaalselt tõendatud ning ületavad võla suurust.
  6. Hageja esitas kohtule seisukoha kostja vastusele. Hageja märkis, et kostja tasus võla peale hagi kohtusse esitamist, võlg tasuti 22.10.
  7. a. Kostja oli teadlik võla olemasolust, sest kostjale esitatavates arvetes oli alati märgitud võlgnevus eelmiste perioodide eest ja enne hagi kohtusse esitamist helistas hageja kostjale, kuid kostja keeldus võlga tasumast. Seega oli hageja sunnitud hagi esitama, sest kostja provotseeris hagi esitamise. Seoses sellega kandis hageja ka menetluskulusid. Hageja õigusabikulud 1 180 krooni jäävad lubatava piirmäära raamidesse vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.
  8. a määruse nr 306 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad § 1 lg 1 (tsiviilasja hinna puhul kuni 5 000 krooni on maksimaalselt sissenõutav esindaja kulu 2 500 krooni). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  9. Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata kuna hageja on hagist loobunud. 6.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja esitas 07.11.

  1. a kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks seoses hagist loobumisega.
  2. Hageja esindaja palub kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud summas 1 345 krooni. Kohus leiab, et hageja taotlus hageja menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt tuleb rahuldada osaliselt. 2
  3. Vastavalt

§ 168

lg 6 kannab hageja menetluskulud ise kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagi on esitatud kohtule 24.09.

  1. a, kostja tasus võla 22.10.
  2. a – seega võttis hagi õigeks. Samas ei ole kostjal õigus, et ta tasus võla kohtuväliselt. Võla tasus kostja peale hagi kohtusse esitamist. Hageja seisukohast nähtub, et kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, kuna keeldus võlga enne hagi esitamist, vaatamata nõudmisele, tasumast.
  3. Kohtuväliste menetluskulude (menetlusosalise lepingulise esindaja kulud - õigusabikulud) väljamõistmine kostjalt on põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub kostjaga, et õigusabikulud ei ole hagihinda arvestades proportsionaalsed. Kostja võlg hageja ees oli 967,67 krooni, õigusabikulud, mille väljamõistmist hageja taotleb, on 1 180 krooni - seega ületavad võlgnevuse. Kohus leiab, et menetluskulude võlasummast suuremas ulatuses väljamõistmine oleks kostja jaoks põhjendamatult koormav.

§ 175lg 3 alusel on Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.

a määrusega nr 306 kehtestatud, et tsiviilasja hinna puhul kuni 5 000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 2 500 krooni (mõlemat maksimaalset summat arvestades on 5 000 krooni suuruse hagihinna puhul maksimaalne kulu 50% hagihinnast). Kohus leiab, et põhjendatud õigusabikulu, arvestades, et hagi vormistamine ja selleks kulunud õigusabi ei olnud keeruline, hageja on sellist liiki ja samasuguse tekstiga hagisid esitanud kohtule massiliselt, kostja võttis kohe hagi õigeks, on 500 krooni. 10. Põhjendatud on hageja menetluskulud poole riigilõivu 125 krooni ja omandiõiguse tõendi eest 40 krooni väljamõistmiseks kostjalt, tulenevalt

§ 168lg 5, § 138, § 139, § 147.

11. Hageja esindaja palub tagastada pool tasutud riigilõivust.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist. AS Kohtla-Järve Soojus tasus 18.09.

  1. a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumber 2900072136 riigilõivu 250 krooni hagi esitamise eest I. D. vastu. Seega tuleb 125 krooni hageja esindajale tagastada.
  2. Kui hageja loobub hagist, siis tulenevalt

§ 432

ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 13. Juhindudes

§ 428

-433, § 150 lg 2 p 2, § 168 lg 5 lõpetab kohus tsiviilasja menetluse, tagastab hageja esindajale pool tasutud riigilõivust ja nõuab kostjalt osaliselt välja hageja menetluskulud. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.