3-07-2416/11

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. detsember 2007, Jõhvi 3-07-2416 P. T kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Jätta P. T kaebus täies ulatuses rahuldamata
2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 27.11.2007 esitas P. T Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-2) ning palus, et Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja tegevus tunnistataks tema isiklikku väärikust alandavaks. Ta väitis, et arestimajas puudusid pesemisvahendid, mistõttu tuli ennast ja plastmassnõusid pesta külma veega, ämber anti ainult üheks tunniks, madratsid ja padjad olid katkised ja mustad, linu anti ainult ühes eksemplaris ning pealevõtmiseks oli ainult tolmunud tekk, et see ei torgiks, tuli magada riietes. Veel märkis kaebaja, et kambris oli kuus inimest, häda tuli avatud tualetis teiste nähes teha, laud oli kahele inimesele ja ülejäänud, sealhulgas ka tema pidid sööma voodil, suitsetajatele eraldi kohta ja akent polnud ning tal tuli pidevalt hingata tubakasuitsu ja tervelt 46 päeva ei näinud ta päikesevalgust. 10.12.2007 täiendas P. T oma kaebust mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, konkreetse rahasumma jättis ta kohtu otsustada (t.l. 19). Ida Politseiprefektuuri vastustes (t.l. 21-24 ja 95-96) paluti kaebust mitte rahuldada ning selgitati Narva arestimaja tingimusi. Seejuures märgiti, et kord nädalas viidi kinnipeetavad dušši alla ja üle päeva eraldati kambri koristamiseks puhastusvahendit Clorides, nõudepesuvahendi omamise õigust arestimaja sisekorra eeskirja § 15 lg. 2 aga ette ei näe. Veel märgiti, et kõigis kambrites on ühesugune WC, see on privaatsuse tagamiseks piiratud riidega, et kaebaja kambris nr. 2 on aken ja uued päevavalguslambid, et eraldi suitsetamise ruumi küll pole, kuid kambritesse on paigaldatud piisavat õhuvahetust tagav ventilatsioon, et laua taha mahub istuma vähemalt kolm inimest ning lisati, et kinnipeetavatele eraldatavad madratsid, tekid ja padjad on kasutuskõlblikud ja sanitaarses korras ning ühest linast ja ühest padjaüürist koosnevat voodipesu vahetatakse kord nädalas. 1 1 Vastuses tunnistati, et kuigi kamber nr. 2 on neljakohaline, oli see ajavahemikul 19.03-12.04.2007 ülerahvastatud, kuid väideti samas, et selle ajavahemiku suhtes ei esitanud kaebaja arestimajale ühtegi vastavasisulist kaebust ega taotlust, ei kaevanud selle üle, et kambrikaaslased suitsetavad ning ka käesoleval aastal kohtule esitatud kolm kaebust ei sisalda märget, et arestimaja tingimused olid tema inimväärikust alandavad. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas märgiti, et kaebajat koheldi võrdselt teiste kinnipeetavatega ja politseiprefektuur ei ole tema õigusi rikkunud ega talle süüliselt kahju tekitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduse § 9 lg.
3. Sätestatu kohaselt võib mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda ainult süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. P. T pole oma kaebuse nõuetes muid mittevaralise kahju hüvitamise aluseid nimetanud ja tugineb vaid sellele, et Narva arestimaja tingimused alandasid tema inimväärikust. Seejuures on ta ära märkinud kambri ülerahvastatuse, pesemisvõimaluste, puhta voodivarustuse, privaatsuse ja päikesevalguse puudumise ning kambrites suitsetamise. Seda, et P. T on ajavahemikul 19.03.2007 kuni 02.05.2007 tõepoolest viibinud Narva arestimajas tõendavad arestimaja žurnaali kanded (t.l. 37-83). Poolte kirjalike seletustega (t.l. 1-2 ja 21-24) on osaliselt kinnitamist leidnud ka see, et arestimaja tingimused polnud tema seal viibimise ajal kuigi head ning ruumist oli puudu. Samas aga ei ole millegagi tõendatud, et need tingimused olid loodud Ida Politseiprefektuuri süülise ja õigusevastase tegevuse tulemusel, just kaebaja tarbeks ning teenisid tema väärikuse alandamise eesmärki. Pigem viitavad kaebuses ja sellele antud vastuses väljas toodud asjaolud sellele, et riigi majanduslik olukord, kinnipeetavate suur arv ja nende hoolimatu või lausa pahatahtlik käitumine lihtsalt ei võimalda luua arestimajades oluliselt paremat eluolu. Ka ei tähenda põhiseaduse § 25 tulenev õigus isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele mittevaralise kahju tingimusteta ja ainult rahas hüvitamist. Väärikuse alandamise puhul saab rahaline hüvitus olla põhjendatud üksnes siis, kui kohtumenetluses leiab kinnitust mõne ametiisiku süü isiku sellises kohtlemises, mis seisneb tema teadlikus panemises alandavatesse või teotavatesse oludesse või muudes tegudes, mille eesmärk on inimese au ja väärikustunde riivamine, tema piinamine, alandamine, kahjustamine või teotamine. Seega on oluline tuvastada see, et kahju põhjustanud tegevus oli õigusvastane, teadlik, pahatahtlik, eesmärgipärane ja just sellele isikule suunatud. Käesolevas asjas aga ei ole kohtule esitatud ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et Ida Politseiprefektuuri politseiametnike tegevus oli suunatud kaebaja piinamisele, tema väärikuse alandamisele või teotamisele või, et tingimused vaidluse põhjuseks olevas arestimajas oleks üldse mingilgi viisil olnud seotud tema isikuga. Ida Politseiprefektuuri vastusele lisatud fotod (t.l. 25-30), voodipesu väljastamise žurnaali väljavõte (t.l. 31-36) ja arestimaja ventilatsiooni paigaldamist käsitlev dokumentatsioon (t.l. 92-94) kinnitavad, et kõik kinnipeetavad olid samades tingimustes, et WC on võimalik kasutada ka nii, et teised kambris viibivad isikud seda toimingut otseselt pealt ei näinud, et kambris on olemas aken ja ventilatsioon ning, et kinnipeetavatele ja sealhulgas ka P. T anti voodivarustus ja vahetati seda regulaarselt. Lisaks kahju hüvitamise nõudele on P. T oma kaebuses esitanud ka tuvastamisnõude. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 sätestatu kohaselt saab kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on sellise konstateeringuga kohtulahendi saamiseks tema enda subjektiivsetest õigustest tulenev põhjendatud huvi ning kaebuse rahuldamine on sama seadustiku § 26 lg. 1 p. 3 kohaselt võimalik üksnes juhul, kui kohus on kaebaja huvi põhjendatuse tuvastanud. Käesoleval juhul on tuvastamisnõuet täiendatud kahju hüvitamise nõudega, iseseisvaid põhjendusi pole kaebaja vaatamata kohtuniku vastavale nõudmisele (t.l. 14) esitanud ning neid ei ole kohtumenetluse käigus leidnud halduskohus ka ise. 2 2 Eeltoodust tulenevalt ei ole P. T kaebus põhjendatud ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel rahuldamata jätta. Kaebuse esitaja on kohtumäärustega riigilõivu tasumisest täies ulatuses vabastatud (t.l. 12 ja 97) ja Ida Politseiprefektuur pole oma kohtukulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (t.l. 21-24 ja 95-96). Seega jääb kaebaja riigilõiv riigi kanda ja poolte muud võimalikud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3