Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Kohtu seisukohad
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kätte kostjale isiklikult allkirja vastu.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 7.03.2006.a.tarbijakrediidileping nr 0600245/45st, mille alusel on kostja saanud 50 000 krooni krediiti intressimääraga 27,04 % aastas. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S 1.1. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid hageja ja kostja 26.07.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600245/45st kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 1 alusel olid kostja täitmata rahalised kohustused hageja ees 109 666.97 krooni, sealhulgas krediidisumma 48881.94 krooni, intress 60785.03 krooni, millest eelnimetatud intress annulleeriti ning krediidisummat suurendati 40 000 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 88881.94 krooni. Kokkuleppe nr 1 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 26.07.2007 loeti uueks intressimääraks 27,05 % uuelt krediidisummalt aastas. Kogu lepinguperioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 119558.43 krooni. Lepingu muutmise tasu 300 krooni tasaarvestati krediidisaaja lepingu muutmise tasu maksmise kohustusega krediidiandja ees. Kokkuleppe nr 1 põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule BIG Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja endale võetud lepingulisi kohustusi 2 nõuetekohaselt täitma ei asunud ja hageja korduvatele kirjalikele meeldetuletustele ei reageerinud. Hageja saatis kostjale 01.11.2007 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis tähtaja kaks nädalat võlgnevuse likvideerimiseks, teavitas kostjat lepingu ülesütlemise ohust ja andis võimaluse kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja ütles lepingu üles 28.11.2007.a ja nõudis kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hageja on pärast lepingu ülesütlemist tasunud 10000 krooni, millest arvestati tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud summas 1000 krooni ning 9000 krooni krediidisumma katteks. Hageja nõuab kostjalt tagastamata krediidisummat 72326.46 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 13231.21 krooni, 5755.19 krooni viivist, 200 krooni avalduse läbivaatamise kulu ja 16265.29 krooni leppetrahvi. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 29.01.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 27,05 % tagastamata krediidisummalt aastas. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 27,05 % viivist tagastamata intressi summalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist,lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, st viivitas nende kohustuste täitmisega. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist vastavalt üldtingimuste punktile 6.1 ja hinnakirjale tagastamata krediidisummalt päevas. Hageja on viivise arvestust hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja on arvestanud viivist perioodi eest 28.11.2007.a kuni 20.02.2008.a. Kostja on tasumisega viivitanud 83 päeva ja hageja on arvestanud viivist 5755.19 krooni. Viivise nõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist
alusel 27,05% tagastamata krediidisummalt aastas alates 21.02.2008 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Õiguslikult põhjendatud on
alusel viivise väljamõistmine 27,05% tasumata krediidisummalt aastas, kuid VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega ei õiguslikult põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 27,05 % viivist tagastamata intressi summalt. Kohus jätab nõude rahuldamata VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 6.3 ja 5.3 alusel on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata 3 krediidisummalt. Arvestades, et kostjal oli lepingu ülesütlemise ajal tagastamata 81326.46 krooni, on hageja nõue 16265.29 krooni leppetrahvi saamiseks hagis kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Lepingu lahutamatuks osaks oleva lepingu üldtingimuste punkti 8 hõlmab krediidisaaja taotluste läbivaatamist ning p 8.6 kohaselt on krediidisaaja kohustatud tasuma krediidiandjale taotluse läbivaatamise tasu vastvalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule. Hinnakirja kohaselt on taotluse läbivaatamise tasu 200 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma 72326.46 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 13231.21 krooni, viivis 5755.19 krooni ja leppetrahv 16265.29 krooni, 200 krooni avalduse läbivaatamise tasu ning viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud ja seda alates 21.02.2008 kuni kohase täitmiseni 27,05% tagastamata krediidisummalt aastas.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.
lg 2 p 1 ning lg 3 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub hagihinnast. Hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt 4000 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg-le 2 tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 1 kroon iga leheküle eest. Hageja esitas digitaalselt allkirjastaud hagiavalduse koos lisadega kohtule elektroonilisel teel 20 lehel ning tasus selle eest vastavalt riigilõivuseadusele 29 krooni. Seega on hageja menetluskulu kokku riigilõiv 4029 krooni. Hageja võib nõuda täiendavate menetluskulude kindlaksmääramist 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.
Heino-Vello Pihlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.