) § 3 lõike 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Poolte vahel on vangistuse kandmise alane õiguslik vaidlus, mis on loomult avalik-õiguslik, mille tõttu kuulub vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse.
lõike 3 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, mille tõttu on kaebuse esitaja nõue lubatav.
lõige 5 sätestab toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitatud nõuetele 3 aastase aegumistähtaja. Kaebuse esitaja vaidlustab 18.04.2007.a Tallina Halduskohtule esitatud (tl 5) kaebuses vastustaja 2006.a oktoobri ja novembri kuu toiminguid, mille tõttu on kaebus esitatud tähtaegselt. 6.
§-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva õigusvastase toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine, kui kaebuse esitajal esineb taotletava konstateeringu suhtes põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja põhjendab kohtult toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks taotletavat konstateeringut tulevikus esitatava kahju hüvitamise nõudega. Kohtupraktikas on kahjuhüvitamise taotluse kavatsust käsitletud põhjendatud huvina toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise taotlemisel, mille tõttu asub halduskohus seisukohale, et kaebuse esitajal on põhjendatud huvi toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise taotlemiseks. Halduskohus, tutvunud kaebuse ja vastusega ning poolte poolt kirjalikus menetluses esitatud täiendavate seisukohtadega, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et kaebus on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Käesolevas vaidluses on asjakohasteks õigusnormideks Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 28 lõige 1, mis sätestab, et kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 50 lõige 1 sätestab, et kinnipeetavale saadetud kiri edastatakse kinnipeetavale allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates kolme tööpäeva jooksul. Vastustaja õigeksvõtuga (tl 66), Justiitsministri 05.04.2007.a kirjaga (tl 52), Kalle Kase 14.03.2007.a avaldusega (tl 53) ja ümbriku koopiaga (tl 68) on tõendatud, et vastustaja 3 edastas 15.11.2006.a kaebuse esitaja nimele vanglasse saabunud kirja kaebuse esitajale 27.11.2006.a. Seega on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et vastustaja on kirja edastamisel eiranud Vangla sisekorraeeskirja § 50 lõikes 1 sätestatut, mistõttu on vastustaja toiming materiaalselt õigusvastane ja esineb alus toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Halduskohus ei saa käesoleva kaebuse lahendamisel võtta seisukohta võimaliku kahjunõude põhjendatuse osas. Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole ilmselge, et kaebuse esitaja võimalik kahjunõue oleks põhjendamatu, mille tõttu tuleb asuda seisukohale, et kaebuse esitajal esineb põhjendatud huvi halduskohtult toimingu suhtes taotletava konstateeringu suhtes. Halduskohtule kaebuse esitaja ja vastustaja poolt esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et vastustaja oleks 2006.a oktoobris või ka muul ajal samuti viivitanud kaebuse esitajale vanglasse saadetud kirjade edastamisel, mille tõttu on kaebus selles osas alusetu. Halduskohtul ei ole selles osas võimalik ka uurimisprintsiipi kohaldades täiendavaid tõendeid koguda, kuna vaatamata vastustaja ja halduskohtu korduvatele ettepanekutele ei ole kaebuse esitaja selles osas kaebust konkretiseerinud konkreetsete faktidega. Neil faktilistel asjaoludel jääb kaebus muus osas rahuldamata. Roby Koik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.