) § 363 lg 1 p 1 dispositiivsuse põhimõtet, mille järgi märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Teiseks teatavasti vaatab kohus hagimenetluses läbi nõudeid menetluskulude väljamõistmiseks ainult koos selliste nõuetega, mis põhinevad reaalsel õiguste rikkumisel. Nii on mõistlik eeldada, et lepingust taganemise korral esitab pool üldjuhul lepingu alusel üleantu tagastamisnõude või muu sooritusnõude, tehes seda kas kohtuväliselt või kohtu kaudu. Kuna kostja on 04. detsembril 2007.a põhivõlgnevuse tasunud, s.o enne maksekäsu kiirmenetluses oleva nõude (võlgnevus) üleandmist menetlemiseks hagimenetluses, siis ei saa hageja esitatud hagiga õiguskaitset (võlgnevuse väljamõistmine) saavutada.
lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.
lg 4 kohaselt, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses.
lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Hageja tasus 03.10.2007.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072136, selgitus: riigilõivu kohtusse xxx K A) riigilõivu 250 krooni. Kuna kohus keeldub esitatud avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, tuleb menetluses tasutud riigilõiv hagejale tagastada. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.